Eksami teemad (3)

Üldbioloogia
1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust

• Elu tunnused: Rakuline ehitus
  

Paljunemisvõime
Ainevahetus
Reageerimine ärritusele
Arenemine

• Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus
  
• Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust.
  

2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta
Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid , algloomad , seened, taimed ja loomad.
Süsteematika üksused: Liik-kodukass
Perekond- kass
Sugukond -kaslased
Selts- kiskjad
Klass- imetajad
Hõimkond-keelikloomad
Riik-loomariik
3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda
Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
Taimerakul esinevad rakukest , kloroplastid ja vakuoolid .
Loomarakul esinevad rakutuum , tsütoplasma, rakumembraan , rakukest, mitokonder , vakuool , kloroplast, kromoplast ja leukoplast.
4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku
5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid , tunneb neid ära jooniselt
Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud .

• Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest
  

*siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist,
*tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad
*eritavad nõresid

• Lihaskoed : lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma ja sellega liigutusi sooritama
  

Jaguneb kolmeks: *silelihaskude: koosneb ühetuumalistest piklikest rakkudest, asub siseelundite seintes (veresoontes, maos), ei allu inimese tahtele, kokkutõmme on aeglane, kuid kestab kaua.
*vöötlihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, hulgituumalised, alluvad inimese tahtele, kokkutõmme on kiire, kuid kestab lühikest aega, asub kerelihastes ja keeles.
*südamelihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, harunevad ja moodustavad võrgustiku, asub südames, ei allu inimese tahtele.

• Sidekoed : rakud paiknevad hõredalt ja rakuvahe ainet on väga palju.
  

Ülesanneteks on: *tugiülesanne: selleks on luu- ja kõhrkude
*toiteülesanne: osavõtt ainevahetusest, mida toestab veri
*kaitseülesanne: verevalgelibled hävitavad haigustekitajaid
*organismi ühendamine tervikuks, veri ja rasvkude
*varuainete säilitamine, rasvkude

• Närvikude: koosneb närvirakkudest ehk neuronitest.
  

Neuron koosneb kolmest osast: *närvirakukeha
* lühikesed jätked ehk dendriidid
*pikk jätke ehk neuriit
Närvirakud ei paljune.
Taimed
6.teab taimeorganeid ja nende põhiülesandeid; tunneb jooniselt

• Juur - juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega.
  
• Vars - asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad , õied ning viljad . Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole.
  
• Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine.
  
• Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim .
  
• Vili- sees areneb seeme , süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine .
  
• Juhtkimp- taime varres asuv kand , mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool.
  
• Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse.
  
• Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse.
  
• Fotosüntees - orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil.
  
• Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil.
  
• Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel.
  
• Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus.
  
• Hapnik- moodustub taime fotosünteesi käigus, inimene lagundab sissehingamisel , orgaaniline aine.
  
• Tärklis- moodustub glükoosist, taimede peamine varuaine .
  
• Rakuhingamine- toimub nii valguse käes kui ka pimeduses kõigis elusates rakkudes.
  

7.oskab kirjeldada ja tuua näiteid taimede vegetatiivse , eoselise ja sugulise paljunemise kohta

• Vegetatiivne paljunemine- paljunemine lehtede, vartevõi juurte abil, paljunemiseks on vaja ainult ühte vanemat, viisideks on: *võsundite abil (maasikas)
  

*võrsete abil (mustsõstar)
*juurevõsude abil ( vaarikas )
*mugula abil ( kartul )
* sibula abil (harilik sibul )
*risoomi abil ( piibeleht )
*koekultuuride meetodil on paljunemine algkoe rakkude abil

• Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd)
  
• Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus organism kujuneb ühest nn emaorganismist ja vastavalt sellele pürib emaorganismi tunnused.
  
• Eoseline paljunemine- eosed ehk spoorid on üherakulised, eosed moodustavad vastavates organites- eoslates. See on omane vetikatele, sammal - ja sõnajalgtaimedele. ( klorella , vesijuuks)
  

8.teab taimede osa looduses ja tähtsust inimese elus, toob vastavaid näiteid

• Taimede tähtsus inimese elus- toodavad hapniku, kasutatakse söögiks ja raviks, kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks , vürtsina, parfümeeriatööstuses, toodetakse õlisid, kariloomade söödaks, valmistatakse teid, toodetakse tubakat , köit, vitamiinid , valgud , süsivesikud, glükoos, puitu paberi valmistamiseks, väetis, uuringud.
  
• Taimede tähtsus looduses- toodavad hapnikku, on toiduks ja elupaigaks , varustavad vett hapnikuga, tekitavad huumust.
  

Bakterid, viirused
9.teab bakterite ehitus, paljunemise ja elutegevuse iseärasusi, toob näiteid bakterite osa kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku

• Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused . Väliselt katab limakapsel , mille all on rakukest, selle all on rakumembraan, kus on tsütoplasma, milles paiknevad ribosoomid , kõige keskel on pärilikkusaine, osadel on ka vibus, mille abil nad edasi liiguvad.
  
• Bakterite paljunemine- bakterid paljunevad pooldudes, rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
  
• Bakterite elutegevus- enamik baktereid on heterotroofid organismid nagu loomad- nad toituvad orgaanilistest ainetest, mille lagundamisel saavad ka elutegevuseks vajaliku energia. Vähesed bakterid on autotroofid nagu taimed- nad sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Paljud bakterid on aeroobsed- nad vajavad elutegevuseks hapnikku. Osad bakterid on anaeroobsed - elavad hapnikuta keskkonnas.
  

Enamasti suudavad bakterid toituda ainult vees lahustunud ainetest. Kõige soodsam temperatuur paljude bakterite eluks on 20-40kraadi.
Osa baktereid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste (vee- ja toidupuudus , kõrge või madal temp) üleelamiseks püsirakke ehk spoore .

• Bakterite osa looduses- bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad, elavad sümbioosis taimedega, tekitavad haigusi.
  
• Bakterite osa inimese elus- bakterite elutegevusena paljud toiduained riknevad , baktereid kasutatakse põllumajanduses, meditsiinis, toiduainete valmistamiseks, energeetikas ja sõjalistel eesmärkidel.
  

10.teab viiruste ehituse ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid viiruste osa kohta looduses ja inimese elus; tunneb jooniselt viirus

• Viiruste ehitus- viirused on üliväikesed bioloogilised objektid, mis asuvad elusa ja eluta piirimail. Viirused koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kattest. Viirustel puudub rakuline ehitus, iseseisev paljunemisvõime, ainevahetus. Viirustel on pärilikkusaine, muutumisvõime, arenemisvõime.
  
• Viiruste paljunemine- viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda.
  
• Viiruste osa looduses- tekitavad viirushaigusi ja tehakse biotõrjet.
  
• Viiruste osa inimese elus- * viirus püsib mitteaktiivsena aastakümneid, organismi nõrgenemisel muutub aktiivseks ja tekitab haigusi (ohatis)
  

*nakatunud rakk toodab viirusosakesi, kujuneb haigus ja peremees kas terveneb või sureb ( gripp ).
*rakud toodavad pidevalt viirusosakesi, organismi kaitsesüsteemid ei suuda viirust hävitada, tekib krooniline haigus (AIDS).

• Vaktsiin - vaktsiin on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viikase organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut.
  

Viirusi kasutatakse vaktsiinide tootmisel, põllumajanduses, meditsiinis ja biotõrjes.
Algloomad
11.teab algloomade ehitust ja talitluse iseärasusi ning paljunemisviise, toob näiteid algloomade osa kohta looduses ning inimese elus

• Algloomade ehitus- algloomad on päristuumsed (eukarüootsed) organismid. Keha moodustub ühest rakust, eristunud on rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid .
  
• Algloomade talitlus- paljudel on omane loomade toitumisviis , osa võivad kasutad valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees.
  
• Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb
  

*pikipooldumine- silmviburlane

• Algloomade osa looduses- on toiduks, on haigustekitajad, olulised aineringelülid, algloomadest on tekkinud lubjakivi ja kriidilademed.
  
• Algloomade osa inimese elus- on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel , põhjustavad haigusi- tüsenteeria, toksoplasmoos , malaaria, trihomonoos , lambliioos. Inimene saab kriiti, poleerida metalle , lihvida.
  
• Üherakuline organism- keha moodustub ühest rakust.
  
• Rakutuum- sisaldab pärilikkusainet kromosoomidena, tuum juhib ja kontrollib raku elutegevust ning paljunemist.
  
• Tsütoplasma- seal toimub rakule vajalike ainete süntees ja transport.
  
• Tsüst- tihe kaitsev kest ebasoodsates keskonnatingimustes.
  
• Pooldumine - rakk jaguneb ja moodustuvad kaks uut tütarrakku.
  

Seened, samblikud
12.teab seente ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid seente osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus

Seente ehitus- seened koosnevad niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.

Seente toitumine- seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid kogu pinnaga. Põhiliselt toituvad seened surnud taimede, harvem loomade jäänustest. On heterotroofid.

Seente paljunemine- paljunevad eostega. Rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiratult jaguneda.

Seente osa looduses- orgaanilise aine lagundajad, parasiteerivad , elavad sümbioosis taimede juurte või vetikatega. Lagundavad puitu.

Seente osa inimese elus- inimene kasutab seeni söögiks, toiduainetetööstuses, lõngavärvimiseks, ravimite valmistamiseks, juustu valmistamisel. Seened tekitavad haigusi, lagundavad puithooneid , tekitavad hallitust, osa seeni on mürgised.
13. teab samblike ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid samblike osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus

• Samblike ehitus- samblike keha nim talluseks , sest see pole jagunenud organiteks ja kudeteis. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud . Talluse välispinnal on koorkiht, keskel südamikukiht ning all alumine koorkiht.
  
• Samblike toitumine- elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikatest. Samblikud tarbivad seeneniitide elutegevuse tulemusena tekkivat vett ja süsihappegaasi ning lahustuvateks muudetud mineraalaineid.
  
• Samblike paljunemine- paljunevad vegetatiivselt. See toimub kas talluse küljest murduvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite.
  
• Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti ( huumus ), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks.
  
• Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit.
  

Loomad
14.teab selgrootute ja selgroogsete loomade üldisi tunnuseid, oskab neid võrrelda

• Selgroogsed loomad- on selgroog , kulgemisvõimelised, iseloomulik ärrituvus, toituvad valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus.
  
• Selgrootud loomad- puudub selgroog, toeseks on välisskelett, närvisüsteemi keskne osa paikneb keha kõhtmisel poolel, vereringesüsteem avatud.
  

Tunnus
Selgroogsed
Selgrootud
Toes
Toes paikneb keha sisemuses, on luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemete- ja koljuluud . Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed .
Toes paikneb kehapinnal. See võib olla: kitiin-, räni- ja lubiainest või lihastikust moodustunud nahklihasmõik.
Närvisüsteem
Närvisüsteemi kesksed osad (pea- ja seljaaju ) paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur ja keerulise ehitusega.
Närvisüsteemi keskesed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett. Peaaju on väike ja enamasti lihtsama ehitusega.
Süda ja vereringesüsteem
Süda paikneb kõhtmiselt ning on kahe kuni neljaosaline. Vereringesüsteem on suletud, veri ringleb oma teel ainult veresoontes.
Süda paikneb selgmiselt (mõnikord puudub) ja on enamasti pikk ja torujas. Vereringesüsteem on sageli avatud, veri voolab osalt oma teest elundite vahelistes õõnsustes.
Lihastik
Lihastik on tugev ja massiline , moodustab siseelundite kaitseks polstri.
Lihastik paikneb enamasti kettidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses.
15.loomade organid ja organsüsteemid
16.teab käsna, hüdra, meduusi, vihmaussi, teo, karbi , vähi, ämbliku ja putuka kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tunneb jooniselt

• Käsna tunnused- ei liiguta , elavad vees esemetele kinnitunult, elavad kolooniatena, keha pinnal on poorid , mida kaudu liigub vesi keha sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja, kaelusviburrakud panevad vee liikuma, toitainete ülejäägid antakse amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad need kõikide teiste rakud vahel, toestavad tugirakud, sigivad pungudes aga ka suguliselt, elavad soojades meredes, käsnad on kui biofiltrid , mis puhastavad vett.
  
• Hüdra tunnused- elab puhtaveelistes veekogudes, tallaga kinnitub taimele , suuava on ümbritsetud kombitsatega, palju mürkaineid sisaldavaid kõrverakke, kui keegi teda puudutab, siis tulevad kõrverakkudest välja kõrveniidid ja ta juhib vaenlase kehasse nendega halva mürgi, haarab toitu kombitsatega, närvirakkude reageerivad ärritusele, hüdra sigib pungades või sugurakkude abil.
  
• Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega.
  
• Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased , mis aitavad edasi liikuda , toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud.
  
• Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja varju, erituselundiks üks neer, avatud vereringega, järglased arenevad mullas, enamik elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel .
  
• Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid.
  
• Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest , kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on lõugkobijad, avatud vereringe, hingab raamatkopsudega ja trahheedega, saak püütakse püünisvõrguga, sööb ainult vedelat toitu, lahksugulised, kehasisene viljastumine ja otsene areng.
  
• Putuka tunnused- kuus jalga, külgedelt kokku surutud, palju lülisid, keha katab kitiinkest, hapnikku nende veri ei transpordi, hingab trahheedega, avatud vereringe, lahksugulised ja arenevad vaegmoondega.
  

17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus

• Tähtsus looduses- filtreerivad vett- käsn, aineringelülid- ämblik, hoiavad mulla viljakust- vihmauss .
  
• Tähtsus inimese elus- on toiduks, karpidest saab pärleid, mida müüakse ja kasutatakse eheteks, tekitavad haigusi- ussid .
  

18.teab kalade ehituse seost veelise eluviisiga ning kalade osa looduses

• Ehituse seos veelise eluviisiga- on voolujoonelised, hingavad lõpustega, uimed, keha katavad soomused , arenenud on lõhna- ja maitsmismeel, kuulmis- ja kompimismeel , on kõigusoojased ( kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist).
  
• Osa looduses- on toiduks.
  

19.teab kahepaiksete ehitust, eluviisi ka elupaika ning osa looduses

• Ehitus- varvaste otsad on laienenud iminappadeks, varbad pikenenud ning neid ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael , suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha.
  
• Eluviis- kaitseb kaitsevärvus, elab nii vees kui maismaal, saaki haaravad kleepuva keelega, on kõigusoojased.
  
• Elupaigad - elavad nii vees kui maismaal. Ebasoodsate elutingimuste eest poeb vette, hiirte urgu, samblasse või kändude alla.
  
• Osa looduses- on toiduks, toovad suurt kasu kahjulike putukate ja tigude hävitamisega puu- ja köögiviljaaedades ning põllul, kaitseloomad.
  

20.teab roomajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses

• Ehitus- osal jäsemed puuduvad, hingavad kopsudega, saba, liikumine toimub roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided , mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate hammastega, kuid enamasti neelavad tervena, süda on kolme kambriline.
  
• Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, on kõigusoojased, osa elab vees, sigivad kuival maal, hingamiseks kopsud .
  
• Elupaigad- liiva- ja männimetsad- varkuss, vees- krokodillid, kilpkonnad, maismaal- kolmkonnad.
  
• Osa looduses- toiduks, nahast valmistatakse kingi , kotte, tarbeesemeid, kilpkonnarüüst ehteid ja nipsasjakesi, maomürgist ravimeid.
  

21.teab lindude ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses

• Ehitus- keha katavad suled, luud on õhukesed ja kerged, palju õhukambrikesi, luuline nokk , väike kaal, nokal on kaks ninaava, hingavad kopsudega, voolujooneline keha, väike pea, pikk saba, tiivad on muundunud , ees jäsemed.
  
• Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, rändavad külmast sooja, püsisoojased.
  
• Elupaigad- ehitavad puude ja postide otsa endale pesad, pingviinid Arktika jääväljadel ja tormilinnud ookeani avarustel. Metsad ja pargid, niidud ja põllud, vees.
  
• Osa looduses- on toiduks, sulgi kasutatakse ehetena, kogutakse mune, peavad lemmikloomadena, hävitavad kahjurputukaid.
  

22.teab imetajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses

• Ehitus- suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest. Enamike imetajate keha katab tihe karvastik, mis kaitseb neid vigastuste ja kliima eest. Kõik karvad ei ole õhesugused: pikemad ja karmimad on pealiskarvad, nende alla jäävad lühemad ja peenemad villkarvad. Neil on suurpeaaju, mistõttu on nende kolju ümaram ja suhteliselt suurem kui teistel roomajatel. Jalad asuvad otse keha all. Vereringe on suletu, püsisoojased. Silmad ja nina paiknevad lähestikku kolju eesmisel küljel.
  
• Eluviis- ebasoodsa talveune elavad üle jäädes talveunne või kogudes toiduvarusid. Elavad peamiselt maismaal.
  
• Elupaigad- elavad peamiselt maismaal, aga ka vees (hülged, vaalad , delfiinid ). Ookeanites, samblikes , rohus , kõrbetes, vihmametsades, Arktikas , Antarktikas , inimeste kodudes, puude otsas, metsas.
  
• Osa looduses- on toiduks, koduloomad , osade nahk on väga kallis, sellega teevad inimesed ära.
  

Inimene
23.teab inimese elundite ja elundkondade ehitust ja talitlust, tunneb jooniselt
23.1.teab naha ehitust ja ülesandeid
Nahk on katteelundkonna elundiks . Naha ülesanded on:

• Kaitsta välisvigastuste, UV-kiirguse, vee kaotuse, haigus tekitajate ja kehavõõraste ainete eest.
  
• Eritada jääkaineid (vesi, soolad )
  
• Võtta vastu ärritusi
  
• Reageerida keha temperatuurile
  
• Sünteesida melaniini ja D-vitamiini
  

Inimese nahk koosneb kahest kihist :

• Marrasnahk- sarvkiht ja elusate rakkude kiht.
  
• Pärisnahk- higinäärmed ja rasunäärmed
  

Pärisnahk on tihe veresoontevõrgustik ja ärrituste vastuvõtmiseks retseptorid . Pärisnaha all on naha aluskoda, mis koosneb peamiselt rasvkoest ja mis kaitseb põrutuste ja mahajahtumise eest.
23.2.teab luude koostist ja ehitust ning luustiku ülesandeid
Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid ( valgud ja rasvad ).
Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus , selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke . Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund , kollane luuüdi on rasvade tagavara .
Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid.
23.3.teab luude paiknemist luustikus
Inimesel on üle 200 luu.

• Kolju- *ajukolju
  

*näokolju
Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu.

• Selgroog- *kaelalülid (7)
  

*rinnalülid (12) neile kinnituvad 12 paari roideid, mis moodustavad koos rindluuga rinnakorvi
*nimmelülid (5)
*ristluulülid (5)- on kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu

• Õlavööde- *rangluud
  

*abaluud

• Ülajäse- *õlavarreluu
  

*küünarluu
* kodarluu
*randmeluu
*kämblaluu
*sõrmeluu

• Vaagnavööde- *puusaluud
  

* ristluu

• Alajäse- * reieluu
  

*sääreluu
* pindluu
*põlvekederluu
* kannaluu
*pöialuu
* varbaluu
Selgroolülid on ühendatud painduvalt kõhrketaste abil.
Jäsemeluud on ühendatud liikuvalt liigeste abil.
23.4.teab lihaste ülesandeid ja talitlust
Lihased on vajalikud keha ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamiselt. Lihased saavad tööks vajaliku energia glükoosi ja vähemal määrab ka rasvade lõhustamisest.
23.5.teab südame ehitust ja talitlust
Vahesein jaotab südame kaheks pooleks:

• Vasakuks
  
• Paremaks
  

Kumbki pool jaguneb kojaks ja vatsakeseks. Kodade ja vatsakeste vahel ning vatsakeste ja veresoonte vahel on klapid .
Südame töötsükkel koosneb kolmest osast:

• Kodade kokkutõmme
  
• Vatsakeste kokkutõmme
  
• Südamelihase lõtvumine
  

Südame löögisagedust mõjutavad külm, kuum, füüsiline koormus, stress .
Südame tööd iseloomusta EKG- elektrokardiogramm .
Südant katab südamepaun, mis toodab vedelikku hõõrdumise vähenemiseks.
23.6.teab suurt ja väikest vereringet ning ülesandeid

• Ülesanded- *kindlustab pideva ainevahetus
  

*kanna laiali toitaineid ja hapniku
*eemaldab jääkaineid
*kannab laiali hormoone, antikehasid ja kaitsevalke
*seob organismi tervikuks

• Suur vereringe- ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapniku ning ära viia jääkaineid. Algab südame vasakust vatsakesest, mis paikneb vere arteris . Veri liigub mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta.
  
• Väike vereringe- veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuarterit läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
  

23.7.teab erinevate vererakkude ülesandeid ja immuunsüsteemi tähtsust.

• Vereringe
  

Erütrotsüüdid ehk punalibled : kaksiknõgusa ketta kujulised , tuum puudub, punased rakud. Ülesandeks on hapniku transport, selleks nad sisaldavad hemoglobiini . Punaliblesi on 5000000/1 mm3-s. Eluiga on kaks kuud.
Trombotsüüdid ehk vereliistakud : kõige väiksemad, ilma tuumata, värvusetud vererakud , ei liigu ise, korrapäratu kujuga. Ülesandeks on verehüübimise võimaldamine.
Leukotsüüdid ehk valgelibled : suured tuumaga rakud, värvusetud, liikumisvõimelised. Ülesandeks on võidelda võõrainete ja haigustekitajatega. Nende arv sõltub tervislikust seisundist. Normaalne on 5000- 8000 /1mm3-s.

• Immuunsüsteem
  

Lümfotsüüdid- valmistavad kaitsevalke. Lümfisülmed- veri rikastab lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe . Põrn- verevarupaik, moodustuvad uued lümfotsüüdid. Harelun- kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone.
Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Aktiivne ja passiivne, kaasasündinud ja omandatud.
Antikeha - on erilised kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega , et neid hävitada või nõrgestada.
Vaktsiin- on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viiakse organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut.
23.8.teab hingamiselundkonna ehitust ja ülesannet

• Ülesanne- hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse, kus toimub gaasivahetus.
  
• Ehitus- sissehingatav õhk liigub kõigepealt ninaõõnde, seejärel läbi neelu , kõri, hingetoru ja bronhide kopsualveoolidesse. Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk.
  
• Hingamine - õhu liikumise teed
  
• Rakuhingamine- hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
  
• Ninaõõs- sellega algavad hingamisteed. Ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine.
  
• Hingetoru- limaskestal on väikesed karvakesed ehk ripsmed . Need lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole, soojendab õhku.
  
• Kopsutoru - liigub hingetorust õhk kopsu.
  
• Kops - ümbritseb kopsukelme , seal toimub gaasivahetus, on täidetud õhuga.
  
• Kopsusomp - ehk alveoolid. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised.
  
• Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhib peaaju (piklikkus ajus) asuv närvikeskus.
  

23.9.teab sisenõrenäärmete süsteemi ja selle tähtsus
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast nimetatud nääret sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid.
Sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone.
23.10.teab pea- ja seljaaju ning närvide ehitust ja talitlust

• Piirdenärvisüsteem- koosneb närvidest, mis ühendavad kõik organid kesknärvisüsteemiga. Info liigub närvides närviimpulssidena kiirusega 100 m/s. Närviimpulss on elektriline nähtus, mis ühest närvirakust teise kandub keemiliste ülekandeainete vahendusel.
  

Vegetatiivne värvisüsteem reguleerib tahtele mittealluvate siseelundite tööd, sealhulgas ainevahetust ja paljunemist. Hoiab inimese keha elus.
Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate elundite tööd, nt. liikumis - ja meeleelundeid. Närvisüsteemi töö aluseks on refleksid: *kaasasündinud eht tingimatud (imemine, hingamine)
*elujooksul omandatud ehk tingitud (kirjutamine, rääkimine, valu)

• Kesknärvisüsteem
  

Seljaaju- asub selgrookanalis, temast lähtub 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi
Peaaju- juhib inimorganismi, koosneb miljonist närvirakust, ühtedes toimub närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüs, kolmandates võetakse vastu otsuseid.
Suuraju - moodustab 70% peaajust, katab pealt ajukoor, mis koosneb paljudest närvirakkudest, ajukoores asuvad haistmis-, maitsmis -, kuulmis-, nägemis- ja kõnelemiskeskused. Suuraju jaguneb kaheks: paremaks ja vasakuks ajupooleks. Vasak ajupoolkera juhib parema ja parem vasaku käe poole tegevust. Paremas ajupoolkeras määratakse ära kunsti- ka muusikaanne ning kujutlusvõime. Vasakus ajukoores määratakse ära kirjutamis-, liikumis-, rääkimis-. Loogilise mõtlemise- ja matemaatilised võimed.
Väikeaju- asub kuklaosas, juhib lihaste koostööd ja kooskõlastab erinevaid liigutusi.
Keskaju - edastab infot peaajust seljaajju ning vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest.
Vaheaju - eritust, paljunemist ja ainevahetust reguleerivad keskused.
Piklikaju- ühendab peaaju ja seljaaju. Juhib hingamist ja südametegevust.
23.11.teab meeleelundeid, nende ülesandeid, tähtsust ja tervishoidu

• Silm- on hästi kaitstud: asub silmakoopas, eest poolt kaitsevad silmalaud ja ripsmed, niisutab pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kaetud kestadega. Silmamuna ees on sarvkest . Sarvkesta taga on vesivedelikuga täidetud ruum. Edasi tuleb silmaava ehk pupill , mida ümbritseb ripslihas . Ripslihase ülesandeks on muuta läätsekuju vastavalt vaatamiskaugusele. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv ja lääts lame. Lähedale vaadates tõmbub lihas kokku ja lääts muutub kumeramaks. Silma sisemus on täidetud klaaskehaga. Lääts koondab ja suurendab valguse läbi klaaskeha võrkkestale. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed . Kepikesed võimaldavad näha mustvalgelt, kolvikesed värviliselt. Silma vastas võrkkestal on kollatähn, kus on ainult kolvikesed ja nägevusteravus suurim. Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümber pööratud ja vähendatud kujutis. Valgustundlikus rakkudes tekivad närviimpulsid, mis kanduvad nägemisnärvi kaudu suuaju koore nägemispiirkonda. Silmamuna taga asub kõvakest ja selle all soonkest . Nägemisnärvi algus osas on piirkond, mida nimetatakse pimetähniks, seal puuduvad valgustundlikud rakud.
  
• Kõrv- koosneb kolmest osast: *väikekõrv- kõrvalest, väline kuulmekäik, trummikile
  

*keskkõrv- kolm kuulmeluukest ( vasar , alasi, jalus ), on täidetud õhuga, kuulmetäi
*sisekõrv-jaotakse kaheks: *kuulmiselund ( tigu )
*tasakaaluelund (kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist: mõik ja kotike)

• Maitsmine - on lahustunud ainete keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keele abil. Keele näsas on maitsmispungad, milles asuvad meelerakud. Maitse tajumiseks peab aine süljes lahustuma. Kokkupuutel meelerakuga tekib selles närviimpulss, mis kandub maitsmisnärvi kaudu suurajukoore maitsmispiirkonda. Seal toimu maitsete analüüs. Inimese keel tajub 4 maitset : magus, soolane , hapu, mõru.
  
• Haistmine - on haistmiselundi abil lõhnade tajumine ja eristamine. Haistmiselund asub ninaõõne ülaosas, kus asuvad haisterakud. Lõhnatajumiseks peavad lõhnaained lahustuma limas . Meelerakul on haistmiskarvakesed, millele lõhnaained kinnituvad. Meelerakus tekib närviimpulss, mis kandub haistenärvi kaudu suurajukoore haistmispiirkonda. Seal toimub närviimpulsside analüüs. Inimene tajub tuhandeid lõhnu.
  
• Kompimine - on võime puudutades kindlaks teha esemete suurust, kuju, pinnaehitust, temperatuuri jne. Nahas on tunderakud ehk retseptorid, mis tajuvad: survet , puudutust, valu, külma ja kuuma. Naha retseptorid on kõige rohkem sõrme otstel, jalataldadel, huultel, seljal , kõhul.
  

23.12.teab seedeelundkonna ehitust talitlust ja tervishoidu

• Ülesanded: * toidus sisalduvate toitainete lagundamine
  

*lagunemissaaduste imendumine verre
*tahkete jääkainete eritamine

• Koosneb: *suuõõs, milles on hambad ja keel ning kuhu avanevad süljenäärmete juhad
  

*neel
*söögitoru
* magu
* peensool , mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks
*jämesool
*pärasool
*pärak
Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti . Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Peensooles seeditakse toit lõplikult. Jämesoolde kogunevad seedimatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
23.13.teab erituselundeid ja nende ülesandeid
Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud , aga ka kopsud, nahk ja soolestik .
Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest.
Neerud tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka.
Vähesel määral osalevad organismist liigse vee eemaldamisel ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur), soolestik (vesi väljaheites).
23.14.kirjeldab neeru talitlust
Neerude eritus on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehakestes, verest eraldatakse esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda . Üleliigne vesi koos sooladega moodustab uriini. See liigub mööda kusejuha kusepõide.
23.15.teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust

• Mehe suguelundkond jagunevad:
  

1.Sisemised: * munandid
*munandimanused
*eesnääre
*seemnepõiekesed
* seemnejuhad
2.Välimised: * munandikott
* peenis ehk suguti ehk fallos
Munandites on väänilised seemnetorukesed, milles valmivad isassugurakud ehk spermid . Spermide arenguks on vaja keha temperatuurist madalamat temperatuuri, spermid on keha võõras rakud ja ei tohi kokkupuutuda verega. Spermide arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Sugurakkude tootmine algab vanuses 12-15 ja kestab ligikaudu 80 aastani. Munandid toodavad ka meessuguhormoone, mille toimel arenenud sekundaarsed sugutunnused . Valminud spermid säilitatakse munandimanustes. Sperma moodustavad spermid koos seemnepõiekeste ja eesnäärme nõredega. Sperma väljub kusiti kaudu ja seemnepurskega väljub mitusada miljonit seemnerakku.

• Naise suguelundid asuvad peamiselt kõhunäärmes
  

Nendeks on: *munasarjad
*munajuhad
* emakas
*tupp
Munarakud tekivad looteeas ja elujooksul juurde ei tule. Vastsündinul on munasarjades mitusada tuhat munarakku. Elu jooksul valmib neid kuni 400. Munarakkude küpsemine algab vanuses 10-13 ja kestab ligikaudu 50 aastani. Iga 3-4 nädala tagant valmib munasarjades üks munarakk . Munaraku valmimist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. Vabanenud munarakk satub kõhuõõnde, kus ta püütakse kinni. Umbes kaks nädalat enne munaraku vabanemist hakkab emaka limaskest paksenema. Kui munarakku ei viljastata, siis paksenenud limaskest koos surnud munarakuga heidetakse kehast välja. Seda nimetatakse menstruatsiooniks. See toimub tsükliliselt, mille pikkus on 21-35 päeva.
23.16.teab millest oleneb inimese sugu
Sõltub sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munarakuga ühineb. M- xy ja N- xx.
23.17.teab kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Toimub munajuhas laienenud osas. spermid kanduvad munajuhasse. Munarakku ründab üheaegselt kuni tuhat spermi, koondudes tema ümber. Nad eritavad mitmesuguseid ühendeid, mis soodustavad nendetungimist munarakku, kuid ainult üks sperm tungib munarkku ja viljastab selle.
Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse erinevaid nii mehe (kondoom) kui ka naisepoolseid (hormoontabletid, spiraal ) vahendeid.
23.18.teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid

• Loodet kahjustavad tegurid
  

Haigused: * punetised
*süüfilis
*toksoplasmoon
*AIDS
Kiirgused, vibratsioon , alkohol , tubakas , narkootikumid, mür, põrutused.

• Lootelise arengu eripära
  

Loode on inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Platsenta kaudu on ema ja loode omavahel seotud, loodet ühendab plantsentaga nabanöör, milles on veresooned . Võimaldab ainevahetus.
24.teab inimese üldist ainevahetust
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu on organism seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust.
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks.
Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks.
25.oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid
Toitun tervislikult ja teen sporti.
Pärilikkus
26.teab tunnuste pärilikkust, kasutab pärilikkus põhimõisteid, mõistab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse olemust

• Pärilikkuse tunnused- järglased sarnanevad vanematega, pärilikud haigused.
  
• Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.
  
• DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomidesolev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot.
  
• Geen- DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises.
  
• Kromosoom - üks valkudega seotud DNA molekul .
  
• Sugukromosoomid - sisaldavad geene, mis määravad ära sugutunnuste kujunemise.
  
• Dominantne alleel - alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismile alati avaldub.
  
• Retsessiivne alleel- allasurutud alleel.
  
• Mittepärilik muutlikkus- keskkonnatingimustest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutmine.
  
• Pärilik muutlikus- muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümber kombineerimine.
  
• Mutatiivne muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused.
  
• Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümber kombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel.
  
• Mutatsioon - väliskeskkonna mõjul toimunud muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus.
  
• Mutageen- mutatsioonepõhjustav tegur.
  
• Ühemunakaksikud- tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks.
  
• Kahemunakaksikud- tekivad siis, kui valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel.
  

27.mõistab pärilike ja mittepärilike haiguste erinevust

• Pärilikud haigused- põhjustavad mutatsioonid , mille tulemusena toimuvad muutused geenide ja kormosoomide ehituses või kromosoomide arvu.
  
• Mittepärilikud haigused- on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.
  

28.teab geeniliselt muundatud organismide mõistet, transgeensete organismide kasutamise vajalikkust

• GMO- organismide pärilikkuse muutmine.
  
• Transgeensete organismide kasvulikkuse vajadus- *saab suurendada taimede haiguskindlust ja seetõttu ei ole vaja kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid.
  

*transgeensete loomade abil uuritakse inimese pärilikke haigusi.
*transgeensetelt organismidelt saadakse toiduaineid, mis on maitsvamad, ilusamad, pikema säilivusajaga, odavamad.
Evolutsioon
29.teab bioloogilise evolutsiooni liikumapanevaid tegurid ja tagajärgi, toob näiteid evolutsiooni tõenditest

• Evolutsioon on elu areng, planeedil Maa, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.
  
• Evolutsiooni liikumapanevad tegurid- olelusvõitlus.
  
• Evolutsiooni tagajärjed- *tekivad uued liigid, see tähendab suureneb organismide mitmekesisus
  

*organismid kohastuvad muutuvate keskkonnatingimustega

• Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
  
• Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla.
  
• Olelusvõitlus- ehk konkurents , organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.
  
• Kohastumine on kohastumuste kujunemine.
  
• Kohastumus on liigisäilimist soodustav omadus.
  
• Liik on erinevate organismide rühmad.
  
• Evolutsiooni tõendid- *maakoores asuvad kuristikud
  

*sarnasused organismide ehituses
*liikide lootelise arengu sarnasus
*organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus

• Populatsioon - liigid
  
• Levila on liikide levimispiirkond.
  
• Liigiteke- uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valgu tagajärjel.
  
• Ristumisbarjäär on organismide omadus, mis takistab organismide ristumist teiste liikidega.
  
• Väljasuremine on liigi hävimine.
  
• Kivistis ehk fossiil , kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jälg.
  

30.omab ülevaadet taime- ja loomariigi, seal hulgas inimese evolutsioonist

• Taimeriigi evolutsioon- sinikud ja veetaimed eraldasid fotosünteesil hapniku, muutes nii Maa atmosfääri koostist, mis võimaldas elu levimist ka maismaale. Maismaale asumiseks pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed . Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed.
  
• Loomariigi evolutisoon - esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad . Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud . Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm.
  
• Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid, kes elasid Aafrikas, siis suurema ajumahuga inimese eellased, algul osav inimene (Homo habilis), hiljem püstine inimene (Homo erectus ). Pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens) arenes välja Aafrikas ja levis sealt mujale. Edasise arengu käigus kujunes pärisinimesest tänapäeva inimene, kelle varajastel esindajatel oli mingisugune ühiskonnakorraldus. Tänapäeva inimest iseloomustavad füüsilise ja vaimse töö tegemise võime ning teadmiste talletamise oskus.
  

Ökoloogia , keskkond
31.selgitab organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja toob näiteid elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele, populatsioonidele ja ökosüsteemidele

• Organismide ja keskkonna vahelised seosed- kõik elusorganismid hangivad eluks vajalikke aineid keskkonnast. Nende vahel toimub pidev aine ja energia vahetus.
  
• Elus ja eluta looduse tegurid
  

Eluslooduse tegurid on: taimetoidulised loomad, teised taimed, kahjurputukad, inimtegevus.
Elutalooduse tegurid on: valgus ja päikesekiirgus, niiskus, soojus , temperatuur, toitained mullas.
32.teab organismide kooselu vorme

• Parsitism- haiguste teke
  
• Parasiit - haigustekitaja
  
• Peremees- parasiitide elupaik
  
• Vaheperemees- vahendab parasiite
  
• Sümbioos- näiteks kaseriisikas elab sümbioosis kasega, seen annab puule toitaineid ja puu annab seenele hapniku
  
• Mükoriisa- õitsetaimede juurtega moodustavad seened mõlemale poolele kasuliku kooselu vormi
  
• Konkurents- ehk olelusvõitlus, organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema
  
• Koloonia- üht liiki organismide suur grupp
  
• Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest
  
• Kisklus - organismide vaheline võitlus
  
• Kiskja - murrab teisi loomi
  
• Röövloom- püüab ja sööb teisi loomi
  
• Saakloom - loom, kes langeb röövlooma saagiks
  

33.teab toitumissuhteid, toob nende kohta näiteid

• Toitumissuhted - taimetoitlus , kisklus, parasiitsus
  
• Toiduahel -organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad .
  
• Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum
  
• Aineringe -ained liiguvad organismis
  
• Tootja-organism,kes toodab ainet
  
• Tarbija-organism, kes tarbib aineid
  
• Lagundaja -organism,kes lagundab aineid
  

34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid
Inimene, kliima
35teab ja kasutab mõisteid populatsioon , kooslus , ökosüsteem ja biosfäär

• Populatsioon-liigid
  
• Kooslus-liikide kooslus
  
• Ükosüsteem-iseleguleeriv tervik, koosneb elusorganismidest ja neid ümbritsev keskkond
  
• Biosfäär-kohad,kus me leiame elusorganisme
  

36.selgitab bioloogilise mitmekesisuse tähendust
Mida rohkem on elusorganisme ja nende elupaiku, seda suurem on mitmekesisus, et liigid välja ei sureks.
37.teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid

• Keskkonnakaitse-kaitstakse keskkonda
  
• Looduskaitse-kaitstakse loodust
  
• Looduskaitseala - on ala, kus ei tohi loodust rikkuda
  
• Rahvuspark -kaitse all olev piirkond