Viirused, bakterid ja algloomad (1)

Viirused, bakterid ja algloomad



Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad
Viirused
Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime Võime pika aja jooksul areneda Üliväiksed mõõtmed Viiruse tüübid: ● lastehalvatuseviirus
● gripiviirus
● herpeseviirus
● rõugeviirus Viirused on kõige väiksemad organismid. Kordades väiksemad teistest senituntud organismidest. Viirusi uuritakse elektronmikroskoobiga, mis võimaldab kuni sajatuhandekordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused, bakterid ja algloomad 1


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirusel ei ole tsütoplasmat, ega tuuma, seega pole sellel rakuline ehitus.
Viirused iseseisvalt ei saa paljuneda, seega paljunevad nad peremeesrakus. Paljunemise etapid: 1. Viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremeesraku ja viirus kinnitub selle pinnale
2. Viiruse pärilikkusaine tungib rakku
3. Viiruse pärilikkusaine sunnib peremeesrakku tootma uut viiruse pärilikkusainet. Tsütoplasmas sünteesitakse uued viirusvalgud. 4. Toodetud viiruse pärilikkusainest ja viirusvalkudest moodustuvad uued viirused.
5. Peremeesrakk hävib, viirused väljuvad lagunevast rakust ning nakatavad uusi rakke. Põllumajanduses on viirused suureks probleemiks, viirused aeglustavad taimede kasvu ja arengut ning vähendavad oluliselt saagikust. Selle vastu arendatakse viiruskindlaid taimesorte. Kolm viisi kuidas viirus käitub inimese kehas: 1. (Gripiviirus) Esimesel juhul paneb viiruse pärilikkusaine peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viirusosakesi. Kui mingi aja pärast see rakk viirusnakkuse tagajärjel sureb ja laguneb, nakatavad vabanenud viirusosakesed järjest uusi ja uusi rakke. Peremeesorganism, kas saab viirusest jagu või sureb. Näited: gripp, rõuged ja marutõbi. 2. (Herpeseviirus) Teisel juhul liigub viiruse pärilikkusaine peremeesrakku ja püsida mitteaktiivsena pikka aega - aastaid või aastakümneid. Sel ajal inimene teisi ei nakata. Organismi nõrgenemisel (nt nakatudes mõne teise haigusega, stress, vms) muutgub viiruse pärilikkusaine aktiivseks ja nakatunud rakkudes algab uute viirusosakseste moodustumine. Seni varatult püsinud viirusnakkus avaldub nüüd haigusena. 3. (HIV) Kolmandal juhul lülitub viiruse pärilikkusaine pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Kuna viirus on kogu aeg organismis aktiivne, on selline inimene nakkusohtlik. Niisugused haigused kulgevad aeglaselt ja haigustunnused võivad ilmneda alles mitme aasta pärast. Viiruse omadused muutuvad nakatunud organismis aja jooksul, mistõttu organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid ega nakatunud rakke lõplikult hävitadagi. Tegemist on kroonilise viirushaigusega. Näited: viiruslik maksapõletik, AIDS. Viirust jaotatakse selle järgi, millist organismi nad nakatavad: ● bakteri-
● seene-
● taime-
● looma- …viirusteks Kuidas inimese keha kaitseb ennast viiruse eest: 1. Nahk takistab viiruse tungimist kehasse.
2. Limaskestad hingamisteedes takistavad viiruse tungimist kehasse.
3. Viirust takistab happeline maosisu.
4. Antikehad võitlevad viiruse vastu Viiruse vastu saab kaitsta vaktsineerides. Vaktsiin on nõrgestatud või surmatud haigustekitaja. Vaktsineerides hakkab inimese keha tootma antikehi. Viirused, bakterid ja algloomad 2


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Vaktsineerida tuleb korduvalt, et tekiks püsiv immuunsus kehas. Bakterid
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakterid suudavad elada väga kesisted keskkonnatingimustes.
Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine.
Bakterid saavad eluks vajaliku energia mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest
või organismidest või nende elutegevuse jääkidest. Bakteritel puudub väljaarenenud tuum. Pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis
otse tsütoplasmas.
Bakterite riiki kutsutakse eeltuumseteks. A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad
B. kokk (coccus) – kerakujulised
C. kerakujulised – parv
D. kerakujulised – paaris
E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud
F. vibrioon (vibrio) – komajad (ei pea teadma) Bakterite ehitus on lihtsam kui pärituumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi
nt mitokondreid, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Bakterirakku ümbritseb jäik
rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Erinevalt taimedest nende rakukest
tselluloosi ei sisalda. Paljudel bakteritel on liikumiseks üks või mitu viburit. Tõvestavatel bakteritel vibureid
tavaliselt pole. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliseselt pööreldes või endast lima välja surudes.
Osa aga ise edasi ei liigu, nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Bakterite osa looduses: 1. Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes.
2. Osa baktereid seob õhulämmastiku (nt mügarbakterid).
3. Osa baktereid rikub toitu. Viirused, bakterid ja algloomad 3


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Kuidas inimene kaitseb toitu bakterite eest: 1. Steriilimine a. Temperatuuril kuni 120 kraadi, kõrgel rõhul.
b. Hävivad täielikult bakterirakud ja ka nende spoorid.
c. Steriilitud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel.
d. Kasutatakse näiteks liha- ja kalakonservide valmistamisel. 2. Pastöörimine a. Temperatuuril 70 - 90 kraadi
b. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad
c. Kasutatakse toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks, pikema aja pärast toit rikneb d. Kasutatakse nt piimatoodete säilitamiseks Bakterihaigusi: ● Närvisüsteemihaigused ○ Baktermeningiit
○ Teetanus
○ Borrelioos ● Hingamisteed ○ Kopsupõletik
○ Tuberkuloos
○ Difteeria ● Nahk ○ Vistrikud
○ Pidalitõbi
○ Muhkkatk ● Seedekulgla ○ Salmonelloos
○ Düsenteeria
○ Tüüfus
○ Koolera ● Suguelundid ○ Süüfilis Paljude bakterhaiguste vastu kasutatakse vaktsineerimist. Väljakujunenud bakterhaiguste raviks kasutavad arstid antibiootikume. Antibiootikumid on
ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Antibiootikumid toimivad
tavaliselt väikestes kogustes ja nende mõju on spetsiifiline, st konkreetne antibiootikum
mõjub vaid teatud bakteritele. Bakterite kasutamine inimeste elus: 1. Keskkonnahoid Bakterite liigilise koosseisu ja arvukuse põhjal hinnatakse
keskkonnaseisundit, nt tõvestavate bakterite sisaldust veekogudes. 2. Toiduainetööstus Viirused, bakterid ja algloomad 4


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Piimhappebaktereid kasutatakse nt hapendatud piimatoodete valmistamiseks
ja köögiviljade hapendamiseks. 3. Ravimitööstus Bakterite abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine. 4. Põllumajandus Bakterjuuretisega valmistatakse silo, bakteritest tehakse taimede kasvu
soodustavaid väetisi. Bakteritega tõrjutakse taimekahjureid. 5. Energeetika Põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse
alkoholi, mida lisatakse bensiinile. Bakterite elutegevuse tulemusena
moodustanud biogaasi (metaani) kasutatakse kütteks. 6. Sõjandus Tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva. Järgnevaid tingimusi on vaja bakterite paljunemiseks: 1. Niiskus
2. Soodne temperatuur (36 - 37 kraadi)
3. Toitainete olemasolu
4. Jääkainete hulk
5. Keskkonna happelisus
6. Õhu hapnikusisaldus
7. Teised bakterid
8. Fotosünteesivad bakterid vajavad valgust Osa baktereid moodustavad spoore, kui nad on ebasoodsates tingimustes. Bakteri spoor on
eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus
aeglustund. Bakterite ainevahetus on tunduvalt kiirem pärisraksetest. Nad kas lagundavad surnud
organisme või toituvad teistes organismides kahjutute kaaslejate või parasiitidena. ● Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toidu lagundamiseks. Neid on looduses rohkem. ● Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt. Neid on looduses vähem. Viirused, bakterid ja algloomad 5


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Algloomad Algloomad on üherakulised ehk ainuraksed rakutuumata organismid. Algloomad on päristuumsed. Kogu alglooma elutegevus toimub ühes rakus. Neil on eluks vajalike ülesannete täitmiseks,
näiteks seedimiseks ja eritamiseks, eri struktuurid. Kõigil algloomadel on kas üks või mitu
tuuma. Enamasti elavad algloomad üksikrakkudena, vähesed liigid elavad kolooniana, milles rakud
on mingil määral omavahel seotud. Suurematae vabalt elevate algloomade pikkus on üle
millimeetri, parasiitse eluviisika algloomade mõõtmed on tavaliselt väiksemad. Algloomade
elutegevust saab uurida mikroskoobiga. Algloomade toitumisest: Algloomade ainevahetus ümbritseva keskkonnaga toimub tsütoplasma tihenenud
väliskihi kaudu. Enamik algloomi toituvad nagu loomad keskkonnast saadavatest
orgaanilistest ainetest: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest
seentest või teistest algloomadest. Näiteks nad sopistuvad ümber toidupala ja
“neelavad” selle (amööbid). Vaid osal, näiteks kingloomadel, on eriline ava, nn
rakusuu, mille juurde nad ripsmeid liigutades toidupala juhivad. Kui toit on jõudnud
algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning selliss vakuoolis toit
seeditakse. Vähesed algloomad on fotosünteesivõimelised. Selleks nad vajavad valgust (nt
silmviburlased). Pimedas toituvad nad nagu teised algloomad. Algloomad hingavad kogu keha pinnaga vees lahustunud hapnikku. Osa algloomi saab
aga edukalt elada ka ilma hapnikuta. Algloomad on enamasti liikumisvõimelised. Algloomade liigid: Nimi Silmviburlased Amööbid Kingloomad Suurus 0,05 mm 0,2 - 0,5 mm 0,1 - 0,3 mm Liikumine Viburi abil Keha kuju muutes Ripsmeid kasutades Osa algloomi on moodustanud settekivimeid, näiteks lubjakivi ja kriidilademed.
Ka meres elavad kiirloomad on ühed vanimad algloomadest, kes on osalenud ka igasuguste
setete moodustamisel. Viirused, bakterid ja algloomad 6


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Algloomade tähtsus inimesele: 1. Biopuhastid (Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks)
2. Biomääraja (algloomade liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit) 3. Haigused (Haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel)
4. Setted (Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel) Paljud algloomad on parasiidid, kes toituvad peremeesorganismi rakkudest või
kehavedelikest. Nad tekitavad loomadel ja inimestel haigusi. Viburloomadest on tuntumad haigustetekitajad lamblia ja trihhomoonas: ● Lamblia võib inimese seedekulglasse sattuda saastunud joogiveega või siis, kui inimene sööb pesemata puu- ja aedvilju. ● Trihhomoonas põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. Ta levib haigelt inimeselt tervele sugulise vahekorra ajal, kui ei kasutata kaitsevahendeid. ● Düsenteeriaamööb, kes elab nakatunud inimese jämesooles, võib teatud tingimustel põhjustada verist kõhulahtisust, amöboidset südenteeriat. Inimese tervist ohustab ka toksoplasma. Viirused, bakterid ja algloomad 7


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Kordamisküsimused: 1. Kirjelda kinglooma ja amööbi Amööbid Kingloomad Suurus
0,2 - 0,5
mm Suurus 0,1 - 0,3 mm lLiiguvad
keha kuju
muutes Liiguvad Ripsmeid
kasutades 2. Mõisted aeroobid - Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku
toidu lagundamiseks. Neid on looduses rohkem kui anaeroobe. mügarbakterid - Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikõieliste taimede juurtega.
Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedel kättesaadavateks
lämmastikuühenditeks. antikehad - Antikehad on valgud sinu keha sees, mis võitlevad viirushaiguse
vastu. Neid saab juurde vaktsineerides. antibiootikum - Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või
surmavad neid. Antibiootikumid toimivad tavaliselt väikestes kogustes ja nende mõju
on spetsiifiline, st konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele. eeltuumsed - Bakteritel puudub väljaarenenud tuum. Pärilikkusaine on neil
rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas.
Bakterite riiki kutsutakse eeltuumseteks. pastöriseerimine - Toidu bakterite eest kaitsmise viis, omadused: e. Temperatuuril 70 - 90 kraadi
f. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad
g. Kasutatakse toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks, pikema aja pärast toit rikneb h. Kasutatakse nt piimatoodete säilitamiseks 3. Kirjelda viirust ja tema paljunemist Viirused, bakterid ja algloomad 8


Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail.
Viirused iseseisvalt ei saa paljuneda, seega paljunevad nad peremeesrakus. Paljunemise etapid: 6. Viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremeesraku ja viirus kinnitub selle pinnale
7. Viiruse pärilikkusaine tungib rakku
8. Viiruse pärilikkusaine sunnib peremeesrakku tootma uut viiruse pärilikkusainet. Tsütoplasmas sünteesitakse uued viirusvalgud. 9. Toodetud viiruse pärilikkusainest ja viirusvalkudest moodustuvad uued viirused.
10. Peremeesrakk hävib, viirused väljuvad lagunevast rakust ning nakatavad uusi rakke. 5. Bakterite osa looduses ja inimese elus Bakterite osa looduses: 1. Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes.
2. Osa baktereid seob õhulämmastiku (nt mügarbakterid).
3. Osa baktereid rikub toitu. Bakterite kasutamine inimeste elus: 7. Keskkonnahoid Bakterite liigilise koosseisu ja arvukuse põhjal hinnatakse
keskkonnaseisundit, nt tõvestavate bakterite sisaldust
veekogudes. 8. Toiduainetööstus Piimhappebaktereid kasutatakse nt hapendatud piimatoodete
valmistamiseks ja köögiviljade hapendamiseks. 9. Ravimitööstus Bakterite abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine. 10. Põllumajandus Bakterjuuretisega valmistatakse silo, bakteritest tehakse
taimede kasvu soodustavaid väetisi. Bakteritega tõrjutakse
taimekahjureid. 11. Energeetika Põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel
valmistatakse alkoholi, mida lisatakse bensiinile. Bakterite
elutegevuse tulemusena moodustanud biogaasi (metaani)
kasutatakse kütteks. 12. Sõjandus Tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva. Viirused, bakterid ja algloomad 9