Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus.
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid
Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on
Vesikirp Ehitus ~1mm pea, rindmik, tagakeha koda 5 paari jalgu 2 paari tundlaid liitsilm (22 osasilma) suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex
Ühised tunnused Lüliline keha Lülilised jalad Kitiinainest välistoes Lülijalgsete mitmekesisus Elavad nii maismaal kui vees Kirjeldatud on umbes 1 miljon liiki Arvatakse, et neid on 1018 liiki Vähid (koorikloomad) Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks Jalgu 3 paari või rohkem (jõevähil 5 paari käimisjalgu ja lisaks ujujalad) Esimene paar käimisjalgu suurte sõrgadega Kaks paari tundlaid Esinevad suised Ämblikulaadsed Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks Jalgu 4 paari Võrku kuduvatel liikidel võrgunäsad ja sugaküünised Tundlad ja suised puuduvad Putukad Keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks Jalgu 3 paari Enamasti 4 tiiba Esinevad tundlad ja suised
Liblikad 1 Liblikad jagunevad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Öise eluviisiga Päevase eluviisiga Tavaliselt tuhmi Tiivad erksavärvilised hallikaspruuni värvi Jässakama kehaga 2 Liblikate kehaehitus Pea kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud,
Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas
kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarvakesed kogu kehal NÄRVISÜSTEEM Kõhtmine, üsna pikk Koondunud peamiselt Peaajust algav kõhtmine
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse
Sihktiivalised 8 klass Sihktiivalised Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud. Rohutirts. Ehitus (1) Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid. Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis-
PUTUKAD Insecta Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud
hukkuvad.1ja2 10 kombitsat ja 3 8 kombitsat. Llijalgsed ------------------------------------ On selgrootud loomad kellel on lyliline keha ja lylilised j2tked ja kitiin ainest v2lis toes. Lylijalgsed jagunevad:Koorikloomad, 2mblikulaadsed,putukad. Vhid ------------------------------------ Elab=puhtaveelistes jgedes ja j2rvedes Lubi-ja kitiinainest koorik millele seest poolt kinnituvad lihased. Keha jaguneb:A.Pearindmik.B.Tagakeha. Kehajtked:1.2p tundlaid;2.3p lugu; 3.3p lugjalgu;4.5p kimisjalgu(esimesed varustatud srgadega);5.ujujalad (painevad taga kehal);.Uim(mille moodustub viimane jalapaar koos tipu lyliga. Ujumisel taga keha ees,veekogu phjas k2imisel pea ees.N2rvissteem koosneb neerupealsest ja neerualusest n2rvi t2ngust.L6hna ja maitset tuntakse tundlatega.Nevad moseiikselt ning tajuad liikumsist.Liitsilmad koosnevad osasilmadest.Osasilmad koosnevad: A.Silmaltsetest;B.kristallkehast, C.Ngemisretseptorid
30000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. 2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates.
on väiksemate vähkide parasiit. Suurim on 4 m jalgade siruulatusega ämblikkrabi. Välimus Keha on võimalik jaotada kolmeks: Pea, rindmik ja tagakeha. Lülidele on kinnitunud paari kaupa lülilised jätked. Eesmised jäsemed on paljudel muundunud sõrgadeks. Kaks paari tundlaid. Liitsilmad on painduva varrekese otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid
saba ees. Välisehitus (3) Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on ka välisskeleti ülesanne sellele kinnituvad lihased. Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. · Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib. Siseehitus Siseehitus · Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk · Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2)
................................................. Loomadel näit. ........................................ Inimese juures näit. ................................... Putuka välisehitus Keha katavad ....................................................... kestad Keha osad on .............................................., .................................................., ............................ Peas on .................silmad, .......paar tundlaid, ........ paari suiseid, suu Rindmikule kinnituvad ......... paari ............................... ja .......... paari tiibu Tagakeha külgedel on ........................................ Putukad liiguvad Lennates näit. .................................................... Hüpates näit. ...................................................... Joostes näit. ....................................................... Ujudes näit. .....................
Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil
· Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu Ööloom (päeval varjus, öösel liigub) Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus Pea ja rindmik kokkukasvanud Seljakilp-(kaitseb keha ja lõpuseid) Lüliline tagakeha Pea eesosas tugev jätke=süvendis, varre otsas liitsilmad 2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine · 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa
Vähkide kehamõõtmed varieeruvad väga suurtes piirides - on olemas nii umbes poole millimeetri kui 80 cm pikkusi vähke, kõik ülejäänud mahuvad sinna vahele. Sama mitmekesine nagu suurus, on ka vähkide kehakuju, kehaosade ehitus, värvus, liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused. Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade
muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas.
...................................5 Toitumine..............................................5 Teod aiapidajate õudus unenägu..................6 Kasutatud kirjandus...................................7 2 Tigude ehitus Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees
ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu,
........................................ Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud
PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid.
Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku pearindmik väiksem kui tagakeha. Keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem. Ämblikutel pole tundlaid, selle asemel on neil suu lähedal paiknevad mitmelülilised lõugkobijad. Lõugkobijatest lühemad on saagi haaramiseks lõugtundlad. Pearindmikule kinnituvaid karvaseid lülilisi jäsemeid on tal kaheksa. Ta tagakeha on tänu kehaosade peene varre ühenduse abil väga liikuv. 9. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus? Neil on oma koht looduse aineringes. Nad toituvad mitmesugustest selgrootutest ja putukatest ning on omakorda toiduks paljudele loomaliikidele. 10
näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist.
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada.
kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked: 1) 2 paari tundlaid (kompimiselund) 2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine) 3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures) 4) 5 paari käimisjalgu, millest eesmised on varustatud sõrgadega (enesekaitse, saagi haaramine) 5) Ujujalad (tagakeha all) 6) Uim, mille moodustab viimase ujujala paar koos tipulüliga Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees. Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist.
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad.
lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada.
· liitsugulised: muna ( osal vastne) täiskasvanud isend LÜLIJALGSED VÄHID ÄMBLIKUD PUTUKAD · värvuselt rohekaspruunid · keha lülideks rindmik ja tagakeha · keha lülideks pea, rindmik ja tagakeha · lülideks pearindmik ja tagakeha · 4 paari käimajalgu · 3 paari käimajalgu · 2 paari tundlaid · lõugtundlad mürk · 1 paar tundlaid · sõrad · kobijad · tagakehal hingamisavad · 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde
Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised
Ülemvähid -Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. [4] Vähkide kehaehitus Suuruse ja kehakuju poolest on vähid küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid tunnuseid. Neil kõigil on välistoes, mida nad kasvamise käigus aeg-ajalt vahetavad. Neil on kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6] Vähkide vereringe Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse
3 Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism: isaste tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad
Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Tundlad on alati niitjad, umbes sama pikad kui keha, harva tunduvalt lühemad (sugukond Hydroptilidae) vi pikemad (sugukond Leptoceridae). Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad vivad sltuvalt liigist kas esineda vi puududa. Suised on tugevasti muundunud ja taandarenenud, nii et ehmestiivalised saavad vaid juua vett vi taimemahlu. Pea ja keha on tugevasti karvased
alalõugadel sisemälutiteks tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Imilondi pikkus on väga erinev. Valmikuna mittetoituvatel liikidel on see sageli täiesti kadunud. Troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism, isaste tundlad on keerukamad. Rindmik liblikatel koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid ehk kannuseid
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut
Imilondi pikkus on väga erinev, valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud on pikktundelkoilased (suguk. Adelidae), neil on tundlad kehast mitu korda pikemad. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism - isaste loomade tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma (Eudia pavonia) isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile
- vees tekkinud, kuid - kerelülisi ja jalapaare - Enamus - Enamus maismaal elav palju vees maismaal - keha jaguneb: - tagakeha ja rindmik tähtsus veekogu Lendavad pearindmik ja tagakeha POLE eristunud aineringes - pearindmik koosneb 6 - ainult maismaal (aint 16-20 lüli Üks paar tundlaid lülist igal paar niisketes kohtades) ja silmi peas jäsemeid - esimese lüli jäsemed Peas 2 paari 3 paari jalgu, 2 lõugtundlad tundlaid paari tiibu - teise lüli jäsemed - kilp peaks, kehaks,
jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning
aga üksainus sulgurlihas. Jalad, nagu eelmistelgi, lehtjad; nende arv on kahanenud. Kõnnivad jalgadega, paljud ka ujuvad teise paari tundlatega. Lõpuseid enamasti pole. Eluviis: Mage- ja merevees, enamasti põhjas, harvem planktonis. Vesikirbulised (Cladocera): Tillukesed. Kere enamasti peidus rindmikukilbist tekkinud läbipaistvas, kahest poolmest koosnevas kitiinist kojas. Pea eesotsas nokisnukk (rostrum). Liitsilmad üheks kokku sulanud. Teine paar tundlaid hiiglasuured, nende abil ujutakse lühikeste hüpetega. Eluviis: Toituvad enamasti jalgade abil filtreerides; mõned on röövloomad. Oluline osa magevete planktonist. 43. Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas? Tsüklomorfoosi põhjuseks on ärasöömisohu suurenemine nt suveperioodil: isendid muutuvad ogalisemaks, et takistada vaenlasel end alla neelamast. Muul ajal pole
Käesolevas referaadis käsitlen täpsemalt viinamäetigude anatoomiat ja kirjeldan nende aastaringset elutsüklit. 2 1. ANATOOMIA 1.1. Kehaehitus Teo keha on 6-8 cm pikk ja asub kaitsva lubjast spiraalsete keerdudega koja sees, kust ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea. Keha ümbritseb mantel. Keha eesosas asub pea, millel on kaks paari tundlaid: ülemisel paaril asuvad silmad ja alumised tundlad on kompimiseks ja haistmiseks [4]. Looma näsajas nahk on värvuselt tavaliselt kollakas kuni tumehall, kaetud limakihiga, mis kaitseb teda kuivamise eest ja aitab paremini edasi liikuda, vähendades hõõrdejõudu pinna ja isendi vahel. 1.2. Koda Värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal võib olla kuni viis tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti, mis on sageli osaliselt kokku kasvanud. Täiskasvanud viinamäeteo
, teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida hoiavad koos elastne side ja tugevad lihased. Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku, rahulikus olekus on need avatud. Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja kaevunult. Need, kes põhjas, saavad ka jala abil edasi liikuda.Neile pole liikumine oluline- toit liigub nende poole ise: veega kanduvad pisiloomad, vetikad mantliõõnde. Enamik karpe hingavad lõpustega. Erinevaid Eestis elavaid karpe:
· Aafrika mesilased, näiteks tumedat värvi Madagaskari mesilane ja kirju Egiptuse mesilane · Euroopa mesilane 9 (Mäekala, 1924) Kehaehitus Mesilase keha koosneb kolmest omavahel ühendatud osast: pea, rindmik ja tagakeha. Mesilase mõlemal pool pead asuvad kaks suurt liitsilma ja laubal kolm väikest lihtsilma. Pea eesosale kinnitub paar lülilisi tundlaid. Tundlad koosnevad lülidest, mis on omavahel ühendatud kilega ning võimaldavad vaba liikumist. Tundlad on põhiliselt kompamis- ja haistmiselundid. Suuava ümber asuvad suised, ülahuul, üla- ja alalõuad ning alahuul. Rindmik koosneb neljast jäigalt ühendatud lülist, mida nimetatakse segmentideks. Rindmik koosneb kahest poolest, selja- ja kõhulooge ning need on ühendatud külgedel. Rindmiku esiosa kõhulooke külge kinnituvad esijalad,
62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke 2) mune kandvaid emaseid 63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus ameerika homaar, kehapikkus kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70
annaabi.ee 
