teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm. · Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab.
Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid. Penitsilliin-esimene antibiootikum. Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus
Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15. Mis on pastöriseerimine? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine. 16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel
· Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7. Bakterite roll looduses a) muudavad orgaanilise aine mineraalaineks b) mügar- ja azotobakterid seovad õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12
14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb……………………………………………………………………..
parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena Alustas pastöörimisega veini-, õlle ja juustutööstuses Toidu riknemist põhjustavate bakterite hävitamine Steriilimine Pastöörimine • Temp. Kuni 120 C, • Temp. 70-90 C kõrge rõhk • Hävivad bakterirakud, • Hävivad bakterirakud kuid spoorid säilivad ja spoorid • Toiduainete • Pikaajaline säilivus lühiajaliseks • Liha- ja säilitamiseks kalakonservid • Piimatooted 1928.a. A. Fleming avastas penitsilliini Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta sünteesi Kooselu vormid inimesega
· Toiduainete tööstus toidu (nt. jogurtid, hapukoor, hapupiim; salaamivorst) valmista- mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine. · Põllumajandus kasutatakse erinevaid bakterväetisi; silo valmistamine; komposti valmistamine. · Heitvee puhastamine kasutatakse biopuhasteid, milles bakterid aitavad heitvett puhastada. Toiduainete säilitamine · Osad bakterid põhjustavad oma elutegevuse käigus teatavate toiduainete riknemist. · Steriilimine protsess, milles rakendatakse kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab bakterirakud ja spoorid täielikult (nt. konservide valmistamine). · Pastöörimine vedeliku kuumutamine mõnekümne sekundi jooksul temperatuuril 70- 90C°. Selle protsessi käigus hävivad küll bakteri- rakud, kuid spoorid jäävad alles. Seetõttu rikneb pastöriseeritud piim mõne aja möödudes pärast avamist. Bakterid inimese kehas · Kahjutud kaaslejad ei too inimesele ei kasu
toodavad märkimisväärse koguse hapnikku b) Oluline osa mulla kujundamisel c) Moodustavad laguahelaid, osalevad fotosünteesis d) Elavad sümbioosis taimedega nt mügarbakterid, kes elavad liblikõieliste juurtel Antiseptika - võitlus infektsiooniga erinevaid keemilisi vahendeid kasutades, kas haavas või väljaspool haava. Aseptika - mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega (kõrge temperatuur nt). Steriilimine - eseme kõrgel temp kuumutamine, et vabaneda bakteritest.
· Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Mügarbakterid rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Nad elavad liblikaõieliste taimede ja leppade juurel. Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Steriilimine bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. (120* C) Pastöörimine kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70*90* C. Baktertoksiin väga tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Antibiootikum aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid. · Looduses on bakterid olulised aineringe, nad lagundavad järkjärgult orgaanilised ained lihtsateks
elutegevuse jääkide lagundajad. Nt aeroobsed bakterid lagundavad taimelehti, surnud organisme jpm. Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbatkerid, kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi.
surmava toimega toksiine. Clostridia spp-ga seotud haigused kulgevad üliägedalt, põhjustades looma üldseisundi äkilise halvenemise ja - surma. Klostriididega seotud seisundite hulka kuuluvad näiteks lihaste ja pehmete kudede infektsioonid, mürgistused ning sooleinfektsioonid. Paljudel juhtudel kulgeb haigus ilma nähtavate kliiniliste tunnusteta, mis komplitseerib õige diagnoosi panekut. 34.Steriilimine ja pastöriseerimine Steriilimine on söötmete, töövahendite ja teiste materjalide vabastamine mikroobidest ja bakterite eostest ja nende spooridest. Bakteriotsiidne toime surmav mõju bakteritele Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatav Edukus sõltub : 1. Keskkonna omadused(ph) 2. Mikroobi eluvorm 3. Raku füsioloogia 4. Mikroobiliik Kuumsteriilimine : häving toimub kõrgete temperatuuride läbi Termiline surmapunkt madalaim temp.kus bakterid surmavad 10min jooksul.
Bakteritoksiin: eritab mürkaineid, inimestele ohtlikud (patogeensed bakterid) Millised organellid bakterirakus puuduvad? kõik organellid, millel ON membraan, puudub bakteril Spoori moodustamine on kaitsekohastumus st sporualtsioon toimub ebasbivates tingimustes. spoori mõõtmed on muutunud- ainevahetus on minimaalne (aeglustunud) -tsütoplasma väiksem (veesisaldus väiksem) -kest paksem -spoorid hävitab steriilimine (kasutatakse meditsiinis ja lihakonservides) Raku tähtsus: lagundajad (igasugu organismide – ka surnud organismide ja jäätmete lagundajad) seejärel tekib muld (mulla teke) osalevad aineringes (lämmastikuringes) mügarbakterid varustavad taimi lämmastikuga inimestele tekitavad hambaauke (bakterid toituvad suhkrust. piimhapet lagundab) haigustekitajad(põletikud, tuberkuloos,katk, düsenteeria, salmonella) -antibiootikumid ei aita viirushaiguste vastu -bakterdoksiinid e baktermürgid
inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks steriilimine – toiduaine konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril pastöörimine – vedelike kuumutamine 70-90 kraadi juures paarkümend sekundit baktertoksiin – tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme antibiootikum – aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmab neid Kirjelda, kuidas osalevad bakterid aineringes. Nad lagundavad surnud organisme ja nende elutegevuse jääke Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada?
Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena.
toidu maitseomadused. 22. Mis mõjutab termilise surmapunkti väärtust? temperatuur ja surmatavad mikroobid. 23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel? veeauru kõrge temperatuur 24. Millest sõltub autoklaavimise edukus? autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25. Millised on külmsteriilimise viisid? keemiline steriilimine, mehhaaniline (filtreerimine,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired) 26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA). Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le,
Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad (sporogeensed) kemoorganotroofsed pulkbakterid.Klostriidid elavad enamasti mullas, mudas ning loomade ja inimeste seedekulglas.Mõned klostriidid põhjustavad ohtlikke haigusi, nende seas botulismi, gaasgangreeni, teetanust 34. Steriilimine ja pastöriseerimine Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines.
Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 5. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm – a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid.
Leia neil kaks erinevust. 5. Põhjenda, miks on looduses aeroobseid baktereid rohkem kui anaeroobseid. 6. Hinda spoore moodustavate bakterite eeliseid võrreldes teiste bakteritega. --- 70 Peatükk: 33. Bakterite osa looduses ja inimese elus Peatükist saad teada * Milline on bakterite osa looduses? * Millised bakterid elavad inimorganismis? * Millised bakterhaigused inimest ohustavad? * Milleks kasutab inimene baktereid? Olulised mõisted * pastöörimine * steriilimine * antibiootikumid Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes Bakterid osalevad kõigis Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Lagunemise käigus muutuvad orgaanilised ühendid järk-järgult lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks (süsihappegaasiks, veeks,
anaeroobid ja anaeroobid. Moodustuv hapnikugradient vöimaldab igal mikroobil leida endale sobiva koha. Maakera biomassist on ca 50% mikroobne. Inimese kehas ja kehal (sooles, naha pinnal) on rohkem mikroobirakke, kui keharakke. Mikroobid võivad osutuda ebasoovitavaks ja põhjustada haigusi (patogeensed mikroobid), toiduainete riknemist, korrosiooni jne. Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid ka tappa kasutades erinevaid mooduseid.Steriilimisviisid: 1) kuumutamine (termiline steriilimine), 2) kiiritamine, 3) filtreerimine, 4) töötlemine kemikaalidega, 5) töötlemine gaasidega. Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur 1) Kuiv kuumus (leegis kuumutamine, steriliseerimiskappides kuumutamine). Nii steriilitakse külviaasu, pintsette, tühje kolbe jne. Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana. Steriilimiseks vajalik kuumutamisaeg 170 kraadi juures on 1 tund, 160 juures 2 tundi. 2) Keetmine vees. 30 min-line keetmine tapab bakterid, kuid ei hävita kõikide bakterite endospoore
Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest: rohelised taimed, protistidest vetikad, tsüanobakterid, samblikud
kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja luua sellised tingimused, mis takistavad mikroobide paljunemist, või hävitada mikroobid ning pakendada toiduained õhukindlalt. Kirjuta näiteid toiduainete kohta, mida säilitatakse tabelis märgitud meetodil. Kokku on esitatud 5 eesmärki ja 5 tabelit. 1. Eesmärk: Hävitada mikroobid kõrgel temperatuuril. Meetod Näited Pastöörimine (70-90 °C) Steriilimine (120 °C) 2. Eesmärk: Peatada mikroobide areng ja elutegevus. Meetod Näited Säilitamine külmikus (4 °C) Säilitamine sügavkülmas (-18 °C) Suhkru lisamine Soola lisamine Hapendamine või happe (nt äädika) lisamine 3. Eesmärk: Pidurdada bakterite ainevahetust toiduaine veesisaldust vähendades. Meetod Näited Kuivatamine 4. Eesmärk: Peatada mikroobide areng ja elutegevus, luues vee- ja hapnikuvaba keskkonna.
Termofiilsetel arhedel on enam esindatud tetraeeter-tüüpi lipiidid, mis on termostabiilsemad. Arhede membraanides on ka tsüklopentaani jääke, mis omakorda stabiliseerib neid. Toiduained riknevad peamiselt tänu neis paljunevatele mikroobidele. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi. Endospoorid ja mitmed kuumaresistentsed viirused (hepatiit) hävivad alles temperatuuril 121 125 kraadi. Kõrge temperatuur tapab mikroobid valkude denatureerimise kaudu. Niiske kuumus on tõhusam, kui kuiv. Pastöriseerimist kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses. Pastöriseeritakse ka hoidiseid (kompotid,
Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kuumaveeallikad / merevesi. 69. Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi. Endospoorid ja mitmed kuumaresistentsed viirused (hepatiit) hävivad alles temperatuuril 121 125 kraadi. Kõrge temperatuur tapab mikroobid valkude denatureerimise kaudu. Niiske kuumus on tõhusam, kui kuiv. Pastöriseerimist kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses
6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad
ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid.
ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid.
o Spoore moodustavad vaid teatud bakterid, äärmuslikes elutingimustes. Spooridel on mitmed paksud kestad, vähe vett (u 15%), allasurutud ainevahetus, erakordne vastupidavus (bioloogilises mõttes). Tüüpviga: lapsed arvavad, et bakterid paljunevad spooride abil. Tavaliselt ei paljune, aga erandiks on aktinomütseedid, mis tõesti paljunevad spooride abil. Ülesanne: Ebasoodsate tingimuste üleelamine ja levik. o Spooride hävitamiseks kasutatakse steriilimist: steriilimine leegis, ultraviolettkiirgusega, antiseptikuga, kuumutamine rõhu all. Pastöörimine: hävitatakse vegetatiivsed rakud, spoorid jäävad alles. Levinuim pastöörimise temperatuur 72 kraadi ligikaudu 20-30 sekundit Ainevahetuse I jaotus o Autotroofid (fotosünteesivad bakterid) o Heterotroofid (tõvestavad bakterid) Ainevahetuse II jaotus (süsinikuallika järgi) o Anorgaanilised ühendid süsiniku allikaks (süsihappegaas)
annaabi.ee 
