Pagaritööstus Pagaritööstused Eestis · Nordic Cake OÜ · Pere Leib Tootmine AS · Pagaripoisid OÜ · Pagari Liisu · Fazer Eesti AS · Leibur AS Fazer Eesti · Fazer Eesti AS on asutatud 1993. aasta aprillis · Fazer pakub värskeid, maitsvaid ja tervislikke pagaritooteid ja nendega seotud teenuseid. · Lisaks Eestile on Fazeril pagaritööstused Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis ja Venemaal · Fazer Eesti toodang on kättesaadav kõigis jaekettides ja suuremates kauplustes üle Eesti Fazer Eesti AS · Fazeri pagarikodade valikusse kuulub rohkem kui 100 toodet, mida valmistatakse üle Eesti 50-nes suuremas jaekaupluses · Ettevõttes töötab üle 400 inimese, neist pagaritööstuses 390 · 2007. aastal tootis Fazer Eesti ca 10 500 tonni pagaritooteid, mis on saadaval kõigis suuremates kauplustes üle Eesti Fazeri pagaritööstuse toodang · Rukki- ja segaleivad · Peenleivad · Tera-ja seemneleiva...
selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes.
K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat? 9. Tehased ... õhku. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Alla: iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. Paremale: 1
Tahhükardiate tekkes on mitmeid põhjusi: mitmed südamehaigused, närvisüsteemi häired, süsteemsed haigused, mürgistused jne. Sümptomid ehk avaldumine Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene tunneb täpselt hoo algust. Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250) korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb sellega sageli sokk. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine. Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal
O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel?
Lubjakivi Sergei Saal Alari-Fredi Liik Üldinformatsioon · Eesti üks levinuim maavara · Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass
Fosforiit Eestis Martin Bollverk 12. klass Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. · Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · Fosfori hind õhus
1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine Tarbid ainult puhast toitu ja joogivett , pead vaatama mida sööd , jood.
Algloomade tähtsus Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes
meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seisellid ja Sri Lanka.
Vereringeelundkond ja süda Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsev...
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks.
koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake...
laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas.
keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu
Düsenteeriaalmööb- teatud tingimustes verine kõhulahtisus, troopikamaades nakatutakse saastatud vee ja toiduga Algloomade tähtsus inimesele Algloomi Algloomade liigilise kasutatakse koostise ja arvukuse biopuhastites alusel saab hinnata orgaaniliste ainete vesikeskkonna lagundamiseks seisundit Higuste põhjustajad koduloomadel ja inimestel Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel Kasutatud kirjandus 8.klassi bioloogia õpik internet
*Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3. Rahulikus olekus on ni kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunu. *südame talituslikku seisundit saad iseloomustada elekrtondiogrammi järgi
Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus.Neuromediaatorid vabastatakse sünapsipilusse ja neil võib olla nii erutav kui ka pidurdav toime. Perifeerias on noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin. pulss ja selle mõõtmine. Pulss näitab südamelöögisagedust. Õppige kindlasti patoloogia osa- nt südameklappide rikked Klapirike klapi talitluse häire Klapi ahenemine klapp kitsam ja veri peab pressima, kui tahab kodadest vatsakestesse minna. 1. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. ADH suurendab neerudes vee tagasiimendumist. Oksütotsiin - Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste
PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine
Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.
süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7. Väikesevereringe liikumine: südame parem vatsake→kopsuarterid→kopsukapillaarid→ →kopsuveenid→südame vasak koda 8. Missuguseks muutub veri v vr, põhjenda?
ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks.
1. tardkivimid 2. settekivimid 3. moondekivimid Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. ... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks.
Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib tõusta tugeva pingutuse korral kuni 35 l/min. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l ja keskmise inimese eluea jooksul (70 aastat) ligikaudu 180 miljonit liitrit (0,18 kuupkilomeetrit) verd. Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid.
pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas,
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
14.Kolju-e-pealuu-koosneb liikumatus ühenduses olevatest, aju kaitsvatest ajukoljuluudest ja liikuvatest näoluudest. 15.Lihas-liikumiselundkonna osa, misoma kokkutõmbumise ja lõtvumisega võimaldab liigutuste sooritamise. 16.Südamekoda-jaguneb paremaks ja vasakuks südamekojaks. Vasak südamekoda-sinna tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri. Parem südamekoda-sinna tuleb kehaveenidest hapnikuvaene veri. 17.Südameklapid-klapid, mis lasevad verel liikuda vaid ühes suunas kodadest vatsakesse ja vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21
lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse toorõli. Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina. Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet. PÕLEVKIVI LEIUKOHAD Fosforiit Tekkis 500 miljoni aasta eest Välimuselt kollakas kuni tumehall Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest (karbisarnased loomad, kes elasid madalamas selfimeres) Kasutamine: liitväetiste tootmine Sisaldab suures koguses fosforit Leidub Põhja-Eestis (Lääne- Virumaal), Toolses FOSFORIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Liivakivi
· Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Südame tööd kiirendab ehmatus, viha, raev. Aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub.
Põhjused: Liigrasvane toit Nikotiin ja alkohol Vähene liikumine 12. Tunnused, mis iseloomustavad kapillaare: Seal toimub hapniku ja toitainete vahetus Suurem vererõhk kui veenides Ühekihiline epiteelikiht Veri voolab neis kõige aeglasemalt Neid on kehas 100000 km 13. Milline tähtsus on südames klappidel ja kus need asuvad? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Hõlmased klapid asetsevad koja ja vatsakese vahel, poolkuuklapid asetsevad vatsakese ja veresoone vahel (kopsuarter või aort). 14. Miks peab inimene treenima oma südant? Inimene peab treenima oma südant, et suurema füüsilise pingutuse korral suudaks süda rohem lihaseid varustada hapnikurikka verega. Kui löögimaht on südame jaoks liiga koormav, löögisagedus suureneb ja
veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised
Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid. 2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel. 3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi:
orgaanilise aine päritolu, selle ümberkujunemise aste ning settimistingimused. Enamik uurijaid on üksmeelsel seisukohal, et orgaanilise aine lähtematerjaliks olid merevetikad. Eestis on fosforiidiks Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 miljonit aastat tagasi) ladestunud ooboluskarbikeste ehk lingulaatide tükikeste poolest rikas liivakivi Põhja- Eesti kivimites. Kunagise mere lained on lingulaatide kojad ürgses rannavööndis läätsjateks kihtideks kuhjanud, mistõttu kodadest moodustuv tootus lasund on üsna ebakorrapärase ehitusega.
Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli 2) on olulised eluslooduse evolutsiooni uurimisel 3) parasiitsed algloomad põhjustavad haigusi 4) nende kodadest on välja kujunenud lubjakivi ja kriidilademed 19) Kahjulikkus inimesele 1) põhjustavad haigusi Vetikad 20)Miks ei saa paigutada vetikaid loomariiki? Sest vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid(juuri, lehti, varsi) Tunnused Vetikas Taim Organite eristumine jah ei Toestus Ümbritsev vesi Vars
vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17.Mis tähtsus on südameklappidel? Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Organism hakkab pärast vaktsineerimist selle haigustekitajaga võitlema, niiet kui päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda. 20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded. Parem koda ja parem vatsake, vasak koda ja vasak vatsake. 21
ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Fosforiit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks
Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse. - Arter- pumbatakse hapnikurikas veri kehasse - Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse - Kopsuveenid- hapnikurikas veri kopsudest südamesse - Südamepaun- ümbritseb süda. - Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Suur vereringe- veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained elunditesse. Väike vereringe- kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappsegaasi kopsudesse. Kailaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma
silmviburlane elab lompides ja tiikides. I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel. e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma. II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud algloomad.
fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiit • -sisaldab fosforit • -settekivim • -kasutatakse väetisena • -on tekkinud organismide settinud jäänustest Fosforiidi leiukohad Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse tõttu. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi
Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel (lamblia, trihhomonaas, düsenteeriaamööb, toksoplasma). Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel (kriidi valmistamine, metallide livimine ja poleerimine). 4. Täida tabel. SILMVIBURLANE KINGLOOM SUURUS 0,05mm 0,1-0,3mm Pikliku kujuga Kinga kujuga Vibur Ripsmed
kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Südamekapid Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Südametoonid
äkkrünnakuid. KATSE · Belfasti Queen's University bioloogiateaduste kooli teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse uurimaks, kas krabid tunnetavad valu. · Nad uurisid erakvähkide reaktsiooni elektrilöögile. · Erakvähkidel pole omaenda koda, vaid nad asustavad teiste loomade valmistatud struktuure, tavaliselt tühje molluskikodasid. Kodadele kinnitati elektroodid, et nende läbi elektrilöök anda. Ainsana lahkusid oma kodadest need krabid, kes elektrilöögi said, näidates, et see oli neile ebameeldiv ja et tegu ei ole pelgalt refleksiga. TEST · http://www.2on.com/ee/c/?v%5B %5D=kristin+&v%5B%5D=pr%FC %FCs&Submit=Vaata+j%E4rele%21 KASUTATUD MATERJALID · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kuidas_loomad %20_naevad_evelin.htm · http://www.teadus.ee/?cat=30 · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4itumine · http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php? action=1&id=4 · http://en
· Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad) · Kardab happeid, sellepärast laguneb paas pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi.
Liiguvad õhu ringluse abil. Nad paljunevad pungumise ja eoste paljunemise teel. ALGLOOMAD Algloomad ehk ainuraksed on üherakulised organismid, enamasti heterotroofsed. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Algloomade tähtsus: · Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed. Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine.
sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. 5. Klapid kodasi ja vatsakesi ühendavad avad, mis töötavad nagu ühele poole lahti käivad uksed, lastes verel liikuda ainult ühes suunas, kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse) 6. Pulss SÜDAME LÖÖKE ISELOOMUSTAV ASI 7. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoote seintele. Kindlustab vere liikumise soontes, suunates vere voolama kõrgema rõhu all olevatest soontest madalama vererõhuga soontesse. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, veenides kõige väiksem. 8. EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
