Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp
Kirbuliste asukoht putukate süsteemis on üsna segane, tõenäoliselt on neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee) Paljunemine Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna
AS Roosike Hr Tiit Talunik AS Jänes Kupu 19 16.04.2012 nr 1-3/35 12346 Tallinn Toodete testimine Lugupeetud härra Talunik AS Roosike ootab Teid 16. juunil 2012. a kell 12.00 uute toodete testimisele. Osavõtust palume teatada e-posti teel. Austusega Pille Roosike Direktor Ülle Kanarbik [email protected] Kirbu tn 13 Telefon 656 526 Arvelduskonto 2364549546 104566 Tallinn Faks 656 526 Swedbank Registrikood 216465654 E-post: [email protected] www.roosike.ee
AS Jänes Pr Pille Roosike AS Roosike Teie 16.04.2012 nr 1-3/35 Kirbu tn 19 104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545
AK-4 tagumine sihik lukukoda Kirp koos kirbu kaitsega Tihvtide pesad Kestaheite ava vintraud Leegisummuti ja vintraua suue Päästik päästiku kaitse Salv
TERVIS Haigus on kirbu suurune, aga härja raskune. Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. Üks õun päevas hoiab haigused meist eemal. Parem on olla rikas ja terve, kui vaene ja haige. Sinna, kuhu paistab päike, pole arstil asja. Haigus tuleb hobustega, ära läheb härgadega. Maailma Terviseorganisatsioon on aastal 1946 defineerinud tervise terminit järgmiselt:
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaart meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Urtikaaria põhjused ● Ravimid (antibiootikumid, palaviku alandajad, rahustid, vitamiinid ) ● Toiduained (piim,muna,juustud,tomat ,apelsin) ● Sissehingatavad allergeenid ( õietolm, loomakarvad) ● Insektallergeenid (mesilase-, herilasemürk kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised) ● Sisehaigused (verehaigused, kasvajad) ● Füüsikalised faktorid (temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus,vesi) ● Viirushaigus ( laps jääb nohusse, köhasse või palavikku ja mõne päeva pärast on kehal sügelevad kublad.) MIDA TEHA? ● Jahutage löövet ● Tupsustage kalamiiniga, et vähendada sügelemist ● Võite anda kloorfenamiini siirupit (käsimüügiravim)
Ettevaatlikult Mis on suurim kannatus? Istuda pliidi peale ja oodata kui vesi suus keema läheb mis on suurim laiskus? Kui on külm ja ei viitsi lõdiseda; Kui näed und aga ei viitsi vaadata Mis on suurim ajast maha jäämine? Kui kägu tuleb kellast välja ja küsib ,,Mis kell on?". Mis vahe on kurgil ja välistrepilt? Üks tehakse sisse teine välja Mis vahe on proileril ja kotleti? Üks on alati valmis, test peab ennem praadima. Mis vahe on koeral ja kirbul? Koer kirbu selga ei lähe, kirp koera selga läheb. mis vahe on joodukul ja vasikal? Üks möirgab enne joomis, teine pärast. mis on puu ja liha ümber? Pind tagumikus. Mida teeb koer, kui saab 3-aastaseks? Elab edasi Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Tuleb tõlk voodisse kaasa võtta. Mis kuulub ühe hästi tehtud kinga juurde? Teine samasugune king. mitu tähte on piiblis? Seitse Mitme liigutusega panna elavnt külmkappi? Kolmega. Üks lahti, elavant sisse, uks kinni.
Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene mati sameti ja õhukeste pitsidega, materjal pidi esile tooma rikkaliku valguse - varju mängu. Moes olid pehmed murtud toonid/pastelltoonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Moes olid triibud ja lillemustrid. Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu. Järjest populaarsemaks muutusid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat. Hügieen: kuna inimesed end ei pesnud, vaid lõhnastasid end selle asemel, siis levisid täid, kirbud, sügelised. RIIETUS MEHED
Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel esemetel on põhjapoolne külg sammaldunud. Sipelgapesad asuvad tavaliselt puutüvedest lõunas. Ja palju muud. Asimuudi määramiseks orienteritakse kompass st. seatakse kompass nii, et tema skaala põhisuund ühtiks geograafilise põhjasuunaga ja pööratakse siis tema visiiri seni, kuni sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla,
alkohol (punane vein)jt. Infektsioonid Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened Sissehingatavad allergeenid: Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt. Insektallergeenid: Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised Sisehaigused: Verehaigused, kasvajad, kilpnäärme haigused, sidekoehaigused. Psühhogeensed tegurid. Füüsikalised faktorid: Mehhaaniline trauma, temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat. Külma - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda,
valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka kokkupuutel nende luude või karvkattega (näiteks lamba villaga). ● Inimeselt inimesele haigus ei levi. ● Üks vorm on tapvam kui teine. Olenevalt nakkusvärava asukohast võib inimene põdeda siberi katku kolme vormina. Nahapõrnatõbi, mis lõi konkreetsel juhul välja kaelal. 1. vorm- nahapõrnatõbi Nahakaudsel nakatumisel areneb haiguse nahavorm: nakkusvärava kohas tekib väike kubel nagu sääse või kirbu hammustuse korral, ent juba paari tunni möödudes muutub see mõõtmetelt suuremaks, värvuselt punakaspruuniks ja haavandub. ● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2
Austraalias on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele väga kahjulikud: nende pärast on välja surnud rohkem liike kui kasside ja küülikute pärast. Rahvajutud rebasest Sealt, kus inimese ja rebase teed ristuvad, saavad alguse rebasejutud. Inimeste muinasjutudes on rebane väga kaval loom. Oma kavaluse-,ledlikuse- ja tarkusega rebane on alati muinasjutudes kergeusklikke tüssaja või kuidas rebane isegi viimase kirbu oma kasukast jõkke uputab. Rebase looduskaite ja jaht Rebane ei ole Eestis looduskaitse all ehk ta kuulub jahiulukite nimekirja. Jaht rebasele on lubatud ja sagedane. Peibutusjaht, varitsusjaht ja hiilimisjaht on Eestis lubatud aastaringselt, uru- ja ajujaht ning jaht koeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini. 9 Kokkuvõte
Mehaanilisel sihikul on kaks asendit: 3 ja 5. Asendi muutmiseks tuleb sihikut lükata ette- või tahapoole. Sihiku asend 3 on ette nähtud sihtmärkide tabamiseks kuni 300 m, sihiku asend 5 kaugemate sihtmärkide tabamiseks. Öösihikut kasutatakse pimedas kuni 100 m kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks. Selleks tuleb öökirp ja sälk tõsta püstasendisse, mehaaniline sihik asetada keskmisse asendisse. Sihtimisel tuleb asetada ühele kõrgusele nii kirbu kui ka sälgu triitiumtäpid. Kirbu täpp peab jääma sälgu täppide vahele ja olema suunatud sihtmärgile. Kinnistage küsimuste ja harjutustega. Salve kinnitamine, relva laadimine ja tühjakslaadimine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järele. Salv on kinnitatud siis, kui ta on paigaldatud relva külge. Relv on laetud siis, kui ta on vinnastatud ja padrun on padrunipesas. Relv on tühjaks laetud siis, kui salv on eemaldatud ja padrunipesas padrunit ei ole. a
kohaliku omavalitsuse majandustegevuse registris.¨ Põhilised tegevusalad: Lemmikloomade hotellindus ja neile jalutusteenistuse pakkumine. Sammuti lemmiklooma omaniku soovil hoolduse pakkumine. Lemmikloomade ja omanike klubiline tegevus ja nõustamine. Hotelli võetakse ainult vaktsineeritud (katk, parvoviirus, marutaud) loomi. Kõik loomaomanikud peavad tegema oma lemmikule enne hotelli toomist kirbu- ja puugitõrjet, seda eriti suvel. Ning palun ärge söötke koerale enne hotelli toomist sisse tervet külmkapi sisu! Kohavahetusega kaasneb igal juhul tugev stress ja täis kõht ainult süvendab seda. Hotelli koeri toidetakse ja nendega jalutatakse vähemalt kaks korda päevas ning omaniku soovil tehakse neile ka hooldust. Hotelli võetakse koeri ja kasse nii kauaks kui omanikul vaja. Kaasa tuleb panna toit ning mänguasjad. Loomahotelliga kokkuleppides muretseb lemmikloomale toidu hotell.
(nt. õllevaati või putru). Must härg on mõistatustes (nagu ka maailma folkloorides üldse) üsna tuntud stereotüüp, Eestis on tal tihti m- algulise sõnaga iseloomustatud (mugulad v. mügarad v. mugalised vmt.) sarved, mis tähendavad vahel midagi reaalset, nt. tuuleveski tiibu või lambaraudade käepidemeid, vahel aga aitavad muuta lihtsalt kujundit sugestiivsemaks: Must härg, mügarad sarved, käänab lihase paku ümber kasutab ära ütlusteski tuntud kirbu ja härja kontrasti ning kujutab kirpu suure ja tugeva loomana ja inimest kaitsevõimetu lihapakuna. Valge härg magab enamasti mäel ja tähendab jätkust olenevalt kirikut või kaljakappa. Härjal võib olla ka ebaloomulik, kahest suurem arv sarvi: kolm (= hang), kuus (= kangapuu riidepakk) või sada (= äke). Nagu elus, nii mõistatuseski on härjal kombeks häälitseda, see hääl on tüüpiliselt möirgamine või mörisemine ja (taas täpsustavast jätkust sõltuvalt) tähendab
Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed Suurtakjas on ravimtaim.Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud. Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad kasutusalad väga tavaliste liikidekohta tavalised rohtaimed. Mingites tingimustes, mingits olukordades on kõik taimed kuidagi ravimtaimed. 1
eest tegutsevad päevaloitsijad ja palju hirmsamad öönõiad, kelle saatjaks on koduvaimud loomade kujul (harilikult öökull). Öönõiad on üldiselt pahatahtlikud ning võivad ära nõiduda kõiki ja kõike. Nendeks arvatakse enamasti olevat vanad naised. Lõuna-Aafrika bantu rahvaste sekka kuuluvad sootod eristacad samuti kahte sorti loitsijaid, kusjuures ühed on põhiliselt naised, kes öösiti ,,lendavad ringi toika või kirbu seljas, saavad kokku ja tantsivad ihualasti". Mõnes teises kogukonnas on loitsijaid süüdistatud kannibalismis, verepilastamises, nümfpmaanias ning muudes tegudes, mida kogukord peab jälestusväärseks. See, et iga hõimu loitsijatel on omad erijooned, on loomulik. Üllatab aga suur sarnasus. Paljude Aafrika nõiduseuskude sarnasus ajalooliste Euroopa uskumustega on vägagi ilmne. Nii Aafrika kui ka Euroopa ,,nõiausul" on järgmised tunnusjooned. Nõid on enamasti
- sõltuvalt kahjustuse tasemest ja asukohast. Mõned demüeliniseerivad haigused on geneetiliselt määratud, mõned neist on põhjustatud nakkusetekitajatest, autoimmuunreaktsioonidest või tundmatutest teguritest. Eraldi tuleks öelda keemiliste mõjurite - tööstuslike, koduste ja isegi ravimite - kohta. On teada, et närvid demüeliniseerivad ka orgaanilised fosfitid, kemikaalide klass, kaubanduslike insektitsiidide, herbitsiidide, lemmikloomade kirbu ravimite jne toimeained. Isegi mõned psühhotroopsed ravimid, nagu neuroleptikumid, võivad samuti põhjustada demüeliniseerumist. Peaaegu alati on närvisüsteemi demüeliniseerivad haigused päritud. Kokkuvõtlikult on 3 tegurit, mis võivad tõsta terve keha, et aju ja kesknärvisüsteemi tervikuna demüeliniseeruda: Üks olulisemaid tegureid võib nimetada pärilikkuse oluliseks teguriks. Kui perekonnas oli
oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla. Külla hüüdnimi on kõnekeeles väga levinud ja tuleneb pärimuse kohaselt sellest, et ühes peres olnud palju kirpe. Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997. aasta algul elanikke 389, neist eestlasi vaid 55. Kovaljovo asutati 1890. aastal10 paarkümmend kilomeetrit Virukülast lõunasse. Seal elab eestlaste kõrval ka lätlasi ja korlakaid. Korlakaid peetakse Ingerimaalt väljasaadetute 7 Granö 1905, 57; Viikberg 1988, 288 8 I.Lotkin 1966, 48 9 A
Vastused küsimustele. Õpik lk 41. Jõevähk. 1. väide on … 2. väide on … 3. väide on … 4. väide on … Õpik lk 43. Ühe jõe uurimine. Uurimisküsimused: 1. … 2. … 3. … 4. … Vaatluspunktid: … Oletused ja põhjendus: … --- 40 Õpik lk 51. Kes vajab rohkem hapnikku? Vastused küsimustele. 1. … 2. … Õpik lk 54. Äädikakärbsed. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 60. Võrgendikoi. Õpik lk 61. Kirbu areng ja arengujärkude arvukus. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … 4. … Õpik lk 75. Bakterite paljunemine piimas. Vastused küsimustele. --- 41 Õpik lk 80. Temperatuuri mõju piima säilivusele (mikroorganismidele). Õpik lk 98. Organismide väljasuremise graafik. Õpik lk 103. Uuri püramiide ja lahenda ülesanded. Ülesanne 1. Sebrad peavad sööma taimi … . Lõvide biomass suureneb … . Ülesanne 2. Mardikate biomass on … . Õpik lk 103.
akvaariumi või klaaspurki koos sama veega, millest nad leidsid. Kata anum pealt marliga. Koorunud sääskede tarvis aseta purki oksake või kõrs, et valmik saaks veest välja ronida. * Vaatle, milline on vastsete välimus ja asend hingamisel. * Püüa määrata, kas tegu on laulusääse või hallasääsega. * Jälgi arengujärkude kestust ja koorumist. Lisa leiad raamatust ,,Euroopa magevee-elustik", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. --- 61 Kirbu areng ja arengujärkude arvukus Lemmiklooma eest hoolitsedes on oluline jälgida looma tervist ja teha regulaarselt parasiiditõrjet. Koeri ja kasse võivad nakatada nii siseparasiidid, kes elavad organismi sees (parasiitussid), kui ka välisparasiidid, kes elavad keha pinnal (kirbud). Lemmiklooma parasiidid võivad nakatada ka inimest. Parasiidid kahjustavad looma mitmel moel (a-g): a) toituvad peremehe verest, nahast või seedekulglas olevast toidust;
või kabelisse raha lugema tulnud röövleid ning saadakse nende raha endale. Valetamine ja absurd. Vale ja absurd on naljandis enam-vähem üks ja seesama asi. Ka kilplaslike toimingute äärmusvormid on samahästi kui absurd. Folkloorid on välja töötanud suure hulga absurdseid püsikujundeid -- olematuid asju, võimatuid tegevusi, piirituid liialdusi, mis võivad ette ka omaette ütlustena: vee oks, kivi juur, linnupiim, sea sarved, vähi vill, sokulüpsmine, kirbu rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine, 8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele
Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude hammustuste kaudu, aga ka kokkupuutest surnud loomade jäänustega. Y. pestis talub hästi madalaid temperatuure ja võib alla nulli temperatuuril säiluda kuid ja aastaid. Ettevaatust külmunud laipadega! Kui Yersinia satub kirbu hammustusega inimese verre, siis ta kantakse lümfisõlmedesse, mis suurenevad ja tekivad nn katkumuhud (muhkkatk). Y. pestis paljuneb hammustusepiirkonna lähimates lümfisõlmedes ja paks kapsel takistab tema fagotsüteerimist. Edasi tekivad katkumuhud ka teistes lümfisõlmedes ja bakter tungib verre. Tekib septitseemia, verevalumid, kudede kärbumine (must katk). Kui haiguse algperioodil ravi ei tehta, siis 3-5 päeva pärast inimene sureb. Y
Liigutustegevuse tajumisega seotud kognitiivset võimet nimetatakse bioloogilise liikumise tajuks, kusjuures evolutsiooni jooksul on keskkonnaga kohanemiseks välja arenenud ühed ja samad närvisüsteemi struktuurid nii teiste liigutustegevuse tajumiseks kui ka enda liigutustegevuse juhtimiseks. Kui liikumiskiiruste eristamise võime tase on madal, siis nii palli lennu, inimese enda kui ka teiste liikumise ja liigutuste kiirusi (ka sälgu ja kirbu omavahelist liikumist laskmises jms) ei tajuta õigesti. Selle tagajärjeks on kesknärvisüsteemis tegelikkusele mittevastava informatsiooni alusel vale tegevusprogrammi moodustumine, mille tõttu on motoorses süsteemis innerveeritud motoorsete ühikute proportsioon samuti ebaadekvaatne ja valesti doseeritud kehaliste võimete poolt ajastatakse liigutused valesti. Tagajärjeks on ebatäpne sööt, serv, löök või lask, eksitakse palli püüdmisel või tõrjumisel, liigutakse valesse kohta
NIKOLAI Hoidke alles ja ärge kellelegi näidake. KUUL Kui mind kätte saadakse ja piinama hakatakse? NIKOLAI Miks teid siis piinatakse? PODGORNEV Oh, oh, poisike. Ma ise olen alati nii teind. NIKOLAI Kuidas? KUUL Noh, mul on selline rauast nuut, sinna kirburautaja keevitas naelad otsa. SOLK Kesse? KUUL No see siin. NIKOLAI Teie olete siis kirburautaja? LUMI Jaa. NIKOLAI Et siis? SOLK Noh, ta tuli kolhoosi ja küsiti, mis ta teha oskab, ta ütles, et võib kirbu ka ära rautada. KUUL No see on hea. Ai raisk, ei saa neid kuidagi kätte. Hullemad kui eestlased. NIKOLAI Kirburautaja on kirjas. Kirjutage alla, seltsimees Kuul. KUUL Ma ei oska kirjutada. NIKOLAI Kuidas ei oska? Teil on ju Hävituspataljoni liikme pilet. KUUL Et sellega siis kirjutan? NIKOLAI Jah, lollakas. Selle piletiga ei pea sa kellegi süüd tõestama ka. Selle piletiga võid kohe maha lasta. See pilet ongi elu võti ja sulepea, lollakas. Tuleb Miralda – Salmele süüa tooma
appu, mis risti pandud. [Wieger 40] Kaks k¨att, 36 M~olemad Henshalli mainitud jaapani keelsed allikad on sama kirjastuse v¨alja antud kui [ 85]. [Uyehara 91] loetleb mitmeid Shinjigen toimetajate kanji alaseid monograafiaid. 45 keskmine punkt kujutab teist k¨att. [Henshall 88] M¨ark puudub. [ 93] K¨asi koos punkidega kujutamas k¨ uu¨si, koos putukaga annab kirbu z ao 113 [Vaccari 50] Kujutab n¨ oo¨ri otsas paati, mis tuulega suunda muudab. [Wieger 40] Kaks paati, mis parveks liidetud. [Henshall 88] Kaks algup¨arandit: paat ja ader. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 163 [Vaccari 50] Lamp, mis annab valgust isandale. [Wieger 40] Valit- seja on justkui tuli oma alamate u ¨lal. [Henshall 88] Isand andis k¨asu, et lamp p~olema pandaks. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 164
üheks nädalaks. ,,Tegid ta puhtaks, las ta nüüd olla pealegi veel," kuulis ta siis isa ütlevat emale. Aga ei olnud kasu, et ema jättis vanainimese veel üheks nädalaks ja siis veel üheks, sest suure tönniga lahkus ta kord ometi Vargamäe eluhoonetest, vahtides emale oma imelikult suurte pungis ja kustunud silmadega otsa ning öeldes: ,,Kui jumal ikka veel kordki laseks mind perenaist näha!" Aga lastele, ka Indrekule jäi Kirbu-Kaiest imeline mälestus, sest tema armastas kotitakku heietades jutustada ikka üht ning sama lugu. Kuidas lugu just oli, seda Indrek enam ei mäleta, ainult niipalju ta teab, et jutt oli mingisugusest suurest mustast härjast, kel valge lapp otsa ees ja kes kuhugi kippus, kuhugi jooksis, vististi teispere karja, sest ta oli selle kelli kuulnud. Nõnda siis läks see must härg möirates ja huigates, pea püsti, ja teda jooksis tagasi lööma poiss, aga ei saanud
annaabi.ee 
