isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks uusasustamine ehk liigikaitseline introdutseerimine (conservation introduction) – loodusest kogutud või tehistingimustes kasvatatud isendite asustamine sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat ümberasustamine (translocation) – isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise Elupaikade killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus, maakasutus elamumaana. Servaefekt - Elupaiga killustumusel väheneb algse elupaiga pindala ning suureneb allesjäänud fragmentide isoleeritus üksteisest. Allesjäänud fragmente tihti eraldab üksteisest tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva-efektiks.
samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull)
7 Eluviiside ja paljunemine Saabuvad aprilli algul Pesade kasutamine 4 muna Haudumine poolteist kuud Pojad lahkuvad pesast ühe kuu jooksul 18-aastaseks,loomaias kuni 30- aastaseks 8 Kaitse ja ohustatus Väga suur tähelepanu Kaitse all olevad pesapaigad Säilitada kunagisi pesapaiku Arvukuse taastumine Pesapaikade kadumine ja killustumine 9 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonek urg http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.ht m http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG.htm 11
Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit protektoriks sai Napoleon Püha Saksa Rooma riigi lõpp Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp
Elurikkust ohustavad tegurid saab laias laastus jagada kaheks: kaudsed tegurid ning otsesed ohud. Kaudseteks tegurites on maailma rahvaarvu kasv, majanduskasv, sotsiaalpoliitilised mõjud, kuluurilised ning usulised tõekspidamised ja teadus- tehnilised tegurid. Otsesed ohud on aga elupaikade vähenemine, kadumine ja killustamine; võõrliigid, kliimamuutused, loodusressursside ülekasutamine ja looduse saastumine (ENVIR. 2009). 2.1. Elupaikade vähenemine, kadumine ja killustumine Loouslike elupaikade vähenemine, kadumine ja killustumine on peamised elurikkust vähedavad tegurid. Nende tegurite tulemusel muutub looduses elava liigi elupaik niivõrd väikeseks, et seal olevad populatsioonid ei toimi enam. Kui looduses on ühel alal liiga vähe isendeid, siis sureb see liik sellel alal ilmselt välja. Elupaikade killustumise käigus jaotub elupaik mitmeks osaks ning elupaiga vahele tekkinud barjääri ületamine on erinevate liikide
3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine ……………………………………………….. 6 lk 3.3. Elupaikade kahjustamine ja reostamine ……………………………….. 6 lk 3.3.1. Reostumine pestitsiididega …………………………………….. 7 lk 3.3.2. Veereostus ……………………………………………………… 7 lk 3.3.3. Õhureostus ……………………………………………………… 7 lk 3.4
Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit.
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks.
looduslik valik Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni teimede, seente, loomadeni, mis on elupuu eri harudes. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus- hõlmab kooslusi ja nende seoseid omavahel ja ökosüsteemiga. Koosluste puhul liigikogumite ühist reaktsiooni keskkonnatingimustele Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima - Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk
Suur-nahkhiir 7.Põhja-nahkhiir 8.Tiigilendlane 9.Tõmmulendlane, 10.Viigerhüljes 11.Hallhüljes ... on loodus- 1.lendorav Miks elupaiku vähe ` kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine ... on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir ... on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale
Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ooke...
lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol. Liivimaal tekkis ka peale sõdu läänikord ning esile kerkisid seisused. Seisuste tekkimine oli suur edasiminek keskaega. Muinasajal ei olnud rikkusel ja võimul nii suur tähtsus, kuid keskajal oli võimuga tagatud ka hea eluolu. 14. sajandi keskpaigast korraldati ka iga-aastaseid linnadepäevi, kus
Suur-nahkhiir 7.Põhja-nahkhiir 8.Tiigilendlane 9.Tõmmulendlane, 10.Viigerhüljes 11.Hallhüljes … on loodus- 1.lendorav Miks elupaiku vähe ` kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine … on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir … on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale
liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused: Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine
.............................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond.....................................................................................................5 1.2Kauba liikumsiteede areng.................................................................................................5 1.3Uute kaubandusorganisatsioonide loomine........................................................................5 1.4Kaubandusvõrgu killustumine...........................................................................................5 1.4.1Karistused eeskirjade rikkumiste eest.........................................................................6 1.5Majandusministeeriumi kaubandusosakond......................................................................6 1.6Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929...........................................................................7 2EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940.........
valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõimud Süürias maha Araabia natsionalismi ilminguid, mis andis tõuke alaviidi sekti tähtsuse tõusule oluline osa võitlusesrahvuslusega. 1963. aasta riigipöörde tulemusena koondus võim alaviitide kätte, enamus sunniite jäid teisejärguliseks. Killustumine, rahvusriigi idee allasurumine ning vähemuste ja teiste alaviitide soosimine hõlbustas praeguse konflikti moodustumise, sest alates riigipöördest on olnud võimul vähemuse esindaja, keda enamik ei toeta. Teiseks põhjuseks võib pidada 2006. aastal ja 2009. aastal Süüria põuda, mida peetakse viimase 900 aasta halvimaks. Põud sundis miljoneid inimesed kolima linnadesse. Riik ei taolistes
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia lii...
ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/priorities/kliimapoliitika/20190926STO62270/mis- on-susiniku-neutraalsus-ja-kuidas-seda-saavutada-aastaks-2050 saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Elurikkus maal hävib kiiremini, kui see taastuda jõuab. Igal aastal kantakse arvukalt liike väljasurnud liikide nimekirja ning jätkub elupaikade hävimine, killustumine ja saastumine.2 Inimesed võiksid mõelda välja rohkem tooteid mida saaks korduvalt kasutada. Hetkel on toodete korduv kasutus päris väike, kuid peaks hakkama seda edasi arendama. Peame mõtlema sellele kuidas esemete eluiga pikendada. Näiteks: ringmajandusmudelis ei osta inimesed endale koju pesumasinat, vaid see renditakse teenuspakkujalt. Pesumasinad on toodetud kallimatest materjalidest ja nende eluiga ületab kordades tänaste populaarseimate 300–500-euroste pesumasinate eluiga
Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine(põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6-
-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) *seisuslik korraldus *rahamajandus *kaubanduse ja käsitöö areng *tsentraliseeritud riigid Hiliskeskaeg- (15-16 saj) *kapitalistliku majanduse tekkimine 4) Millised seisused olid keskajale iseloomulikud? · Vaimulikud · Feodaalid ehk aadlikud · Lihtrahvas- (talupojad, käsitöölised) peavad üleval feodaale ja vaimulikke
BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? P...
2. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. 3. Tüüpilised sümptomid Selliseid tunnuseid, nagu sotsiaalne võõrandumine ja emotsionaalsed muutused, kutsutakse ,,negatiivseteks" sümptomiteks. Nende sümptomite tõttu tekivad kõige sagedamini sotsiaalsete suhete ja igapäevatoimetustega seotud probleemid. Tüüpilised negatiivsed sümptomid on: 3
ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma · Piiskopid pidid jagama võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Riia peapiiskopkond · Piiskopriikidest vanim ja kaalukaim · 18 000 ruutkm Tartu piiskopkond · Tähtsuselt teine piiskopriikidest(peale Riiat) · 9600ruutkm Saare-Lääne piiskopkond · 7600ruutkm · Valitsemise muutiskeeruliseks valduste killustumine Kuramaa piiskopkond · 4500ruutkm · Kõige vaesem · Ei jaganud iseseisvat poliitikat · Sealne piiskop ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Maaisandad ja läänimehed · Maaisanda domeen talupoegade poolt haritav kogumaa, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. · Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa
põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon. Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris.
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon 2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel 3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine 4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht 5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik 6) Osoonikihi hõrenemine 7) Happesademed 18. Kaitsealadel on 3 vööndit: a) Reservaat: Kõik keelatud b) Sihtkaitsevöönd: Keelatud kõik, mis pole lubatud
· tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? · Haljasalade otsene täisehitamine · Rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud kuni 20-30%. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. 4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid?
Esmalt kasutati militaar -logistika meetodeid peamiselt jaotuses materjalivoogude juhtimisel, hiljem ka tootmise juhtimisel. 4. Logistika definitsioonid Logistika definitsioon võib olla erinev sõltuvalt vaatenurgast, kust seda määratletakse. Nii võivad logistikat määratleda veidi erinevalt tootja, hulgimüü-ja, jaemüüja ja logistikateenuste osutaja. 5. Logistika rolli suurendavad tegurid tänapäeva majanduses Toodete eluea lüh. , nõudluse killustumine, turgude ebastabiilsus, vajdus suurendada paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; kliendisuhete juhtimine. Roll on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse
selle vältimiseks. Haigele tegevuse pakkumine aitab kaasa ka haige psüühilise tervise taastamisele. Skisofreenia mõistest ja ajaloost Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Sveitsi psühhiaater Eugen Bleuler. Haiguse "scizophrenia" nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Toimetulek skisofreeniaga Skiso ja skisofreenik on Eesti ühiskonnas võrdsustatud sõimusõnaga. Kui keegi käitub normist erinevalt, veelgi enam, kui keegi käitub vägivaldselt, on kaaskodanikul diagnoos kohe valmis: igavene skisofreenik! Tänu sellele arvamusele on diagnoosi kuuldes ka inimestel raskem sellega leppida. Skosofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga, kuid tänu ühiskonna suhtumisele ja
Arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu,
mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Skisofreenia täpne põhjus pole tänaseni välja selgitatud. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult on haigus pärilik ning haiguse põhjuseks mitmete geenide muutumine. Skisofreenia võib tekkida ka rohkest stressist. ·
5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust: Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid b) Lääni suhted: 8 saj. viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele, et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada.
Postsotsialistlike ühiskondade eripäraks on valdava osa töötajaskonna töö muutumine. Kümme möödunud aastat on palgatöötajaid sundinud vahetama mitte ainult tööd, vaid sageli ka ametit, eriala ja elupaika. Jättes kõrvale need küsitletud, kes sellel ajavahemikul tööikka jõudsid, töö kaotasid või vanuse tõttu töötamisest loobusid, on siis ja praegu töötajate tegevusalade struktuur järgmine (tabel 1). Nii nagu suurpõllumajanduse killustumine ja erastamisprotsess maal mõjutas peamiselt eestlaste tööhõivet, sundisid mitte-eestlasi uut tööd leidma struktuursed muutused suurtööstuses. Oluline osa varem tööstuses hõivatud mitte-eestlasi on ka praegu tööstuses rakendatud. Eestlasi oli kümme aastat tagasi tööstuses vähe ning samasugune on olukord ka praegu (vt. tabel 2). Analüüsides töötajate liikumist näeme, et phiosa tegevusala muutnuist on läinud tööstusest kaubandusse ja teenindusse (mitte-eestlased)
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. 2 1.4 Feodaalne killustumine Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks. Lisaks sellele leidus palju ka alloodi omanikke, kes polnud maaga vasallivandega seotud ning need, vaid tõotusega kuningaga seotud vasallid, hakkasid üha enam omatahtsi tegutsema. Tekkis feodaalne killustatus, esmalt Prantsusmaal, seejärel üha sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise
14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord
eluviisi moderniseerimisega. Rõhutati inimese võimalusi nii indiviidi kui ühiskonnaliikmena võtta oma saatus enese kätesse. Humanistlik renessanss pööras tähelepanu aadlisoole Usupuhastus suunatud rahvakasvatusele, rõhutas kasvatuse sotsiaalset tähtsust Uusajal kasvatus indiviidi ja ühiskonna suhte seisukohast. Pedagoogiline vastus industrialiseerimise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalsele kaitsetus ja uut tüüpi sots. probleemidele. Tähelepanu laste ja noorte kasvatusele, kodu toetamine, täiendamine ning kompenseerimine. Töölisklassi küsimus Varane sotsiaalpedagoogika eelteaduslik periood Sotsialpedagoogika teoreetikuteks peetakse vastavalt sots.ped mõiste tõlgendusele neid, kes on rõhutanud hädasolijate aitamist ja visandanud pedagoogilisi strateegiaid sotsiaalsete probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks.
Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril
Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest (k.a. juhuslikest) teguritest. Killustumisest järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud fragmentide servaala suhe sisealaga võrreldes suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale lähemal. Killustumine võib piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida (nt mõned imetajad ei ületa lagedaid alasid). Loomade toitumisvõimalused vähenevad, kuna ressursse on väikesel elupaigalaigul vähe. Populatsiooni kaheks jagamine võib põhjustada populatsiooni arvukuse languse või isegi väljasuremise. Kuidas ökolõkse ära tunda? Vaja on teada sigimisedukust erinevais elupaikades (läte-mülgas). Ökolõksu tekkimine on seotud teatud inimtegevusega loomade elupaigas
Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi", nagu Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov 1939. aastal kibestunult tõdes. Venemaa killustumine ei piirdunud ainult nimetatud riikide iseseisvumisega, sest pärast bolševike võimuhaaramist olid mõnda aega iseseisvad ka Ukraina ja Valgevene ning Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan. Hiljem sunniti need Punaarmee tääkide abiga tagasi Nõukogude impeeriumi rüppe. Venemaa polnud mitte ainult kaotanud oma äärealasid, bolševike ja nende vastaste vahel peetud Kodusõja tõttu oli ta veel tükk aega sisemiselt nõrk. Lisaks Venemaale oli kokku varisenud veel teinegi
Liinides hukkumist on suhteliselt keeruline tõestada, kuna liinialused on sügiseti raskesti jälgitavad kõrge rohukasvu ja väikekiskjate aktiivse tegutsemise tõttu laipade hävitamisel. Peamisteks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktorik Euroopas on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. 7 Liigi kaitse aspektist olulised piirkonnad Looduskaitseseaduse kohaselt kuulub must-toonekurg Eestis kõige rangemasse, s.o I kaitsekatekooriasse ning kõik isendid ja nende pesitsusalad kuuluvad riigi kaitse alla. Praktiliselt väljendub see inimtegevuse piiramises must-toonekure elupaikades. Seega on kõigil Eestis viibivatel inimestel seaduslik kohustus kaitsta must-toonekurge kogu Eesti Vabariigi territooriumil
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt h...
Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud. Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerib laval Ikoon – nt pilt, objektiga sarnane kujutis, nt ka laval tuleb kõlarist et vihm sajab Indeks – osutab objektile, sarnasus puudub, nt lavale tuleb märja mantliga mees, järeldame, et vihma on sadanud
6. Liikide väljasuremised ajaloos Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning
Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu. Kuningas oli ka ülempreester ning kogu maa oli kuninga valdus. Riik jagunes u. 40ks noomiks, mille asevalitsejaid nimetati nomarhideks. Vana riik ulatus Niiluse esimese kärestikuni. Vana riigi lõpuperioodil lagunes riik koost. 1 Esimene vaheperiood 2183 1991 Kujunes kaks võimukeskust: Hierakleopolis ja Teeba. Võimu killustumine nomarhide poolt. Tekkis Hierakleopolise kirjandus (õpetussõnad, "Ipuveri manitsused"). Täpsed kaose põhjused on teadmata (üks võimalus kliima kuivenemine ja ikaldus). Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida ...
Mõisnikele anti rohkem õigusi talupoja üle. 5. Lõigus E räägitakse vakustest, ehk maksude kogumise ja kohtu pidamise korrast. Igal mõisnikul oli luba ja õigus oma talupoegi kuidas ja kus iganes nad tahavad, seda nimetati kodukariõiguseks. Küsimused: 1. Millised piirangud seati peale muistset vabadusvõitlust talupoegadele? Kuidas avaldasid mõju? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed mõjutused olid Eesti ala jaoks killustumine 13. saj.? 3. Millised muudatused toimusid talupoegade jaoks 14. 15. sajandil? Millest need tulenesid? 4. Kas Stensby lepingul oli Eesti ajaloos tähtsus? Põhjenda. 1. Talupoegadele seati kõrgemad maksud ja kohustused. Enne muistset vabadusvõitlust ei pidanud keegi pagenud talupoegi välja andma, vaid tavaliselt võeti nad enda juurde tööle, nüüd aga kehtestati seadus, et kõik pagenud talupojad tuleb tagastada nende tegelikele omanikele
Aroomiühendid Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
