16. Nimeta vegetatiivsed elundid Vars, leht, juur 17. Mis on ristsiire? On protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, leiab aset peamiselt meioosi algjärgus. 18. Mis on spetsialistid? Õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks Tolmeldaja pidevus: tolmeldaja liigub sama liigi taimede vahel, tolm ei lähe võõraste liikide õitele sattumisega "raisku" 19. Mis on generalistid? Õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele. Sõltumatus: kui spetsiifilist tolmeldajat piirkonnas ei leidu, sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb "raisku" 20. Mis on paljunemine? Iga isendi võime anda algus paljudele või vähemalt ühele endasarnasele tütarorganismile 21
Endofüüdile: Suhkrud Seened kasutavad taimeorganeid levimiseks. 16. Mürmekofüüdid ja mürmekodomaatia ning selle mõju taimepopulatsioonidele ja kooslustele Mürmekodomaatia- taimeosiste arenemine sipelgapesadeks. Mürmekofüüdid ehk sipelgtaimed- taimed, mille vartes, astlais ja mugulais on õõned, kus elavad sipelgad taimeosiste arenemine sipelgapesadeks. Domaatia- taimeorgan, mis on muutunud putukapesadeks. 17. Taim-tolmeldaja konflikt ja tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ning taimekooslustele. Taimed ja tolmeldajad: huvide konflikt. Taime huvides on: et tolmeldaja tooks küllaldaselt õietolmu, tolmeldaja ei kahjustaks taime reproduktiivorganeid, tolmeldaja liiguks kiiresti taimede vahel, tolmeldajad eelistaksid antud liigi õisi teistele, investeering tolmeldamishüvitisse oleks võimalikult väike; tolmeldajad
Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putukamassi kaitsevad nad seda Täiskasvanud- massrünnakuga. õienektarit, puuvilja ja marju Mesilaste ja herilaste tähtsus Mesilased Herilased Inimestele: Hävitavad taimekahjureid Mesi Õistaimede tolmeldajad Vaha Looduses: Õistaimede tolmeldaja d Paljunemine Mesilased- Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Lesed ainult paaritumiseks Herilased- Sügisel lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased langevad talveunne. Sipelgad- Peale pulmalendu isased surevad, emased munevad sügaval pesas. Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku
ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid).
Tiibadega putukatel eristatakse kahte moondeliiki vaeg- ja täismoone. Vaegmoondega areng erineb sellepoolest täisarengust, et nendel putukatel jääb nukustaadium vahele. Tähtsus looduses Kuigi putukad on pisikesed, on nende ökoloogiline tähtsus looduses väga suur. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu. Putukad tolmeldavad õistaimi. Mitmete õistaimede õie ehitus on arenenud koos putukate arenguga. Nii on paljudel liikidel kujunenud kindel tolmeldaja. Putukad on ka toiduks paljudele suurematele loomadele. Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu. Putukate hulgas on palju kõdu- ja raipetoidulisi, kes lagundjatena on vajalkud aineringes. Nad aitavad orgaanilise aine ehk elusaine muuta taas anorgaaniliseks mineraalaineks, mida taimed saavad mullast vees lahustunud kujul. Mõnest putukaliigist saab inimene ka otsest majanduslikku kasu, tarbides neilt saadud aineid, nt
See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt
Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett. Talub kerget varju. Mesimurakas Eestis on teada vaid paar leiukohta, mis on range kaitse all. Pole eriti nõudlik mulla suhtes. Ta kasvab muldadel pH tasemega 4.5-6,5. Eestis puudub tema spetsiifiline tolmeldaja. Hiina sidrunväändik Pärineb Kaug-Idast ja Hiinast. Tuntud on ta oma raviomaduste poolest. Taim on meil küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes erilisi nõudmisi taimel pole. Harilik taralõng Ravimina on kasutatud kogu taime. Rohelised marjad on mürgised, punased marjad mitte. Eestis on kasutatud haljastuses enamasti harilikku taralõnga, harva ka hiina taralõnga. Kasvab igasugustel muldadel, mis ei ole väga märjad.
(1995, 1280) Ta toob näiteks taimeriigist pärineva süsteemi õistaime nimega punane gilia, mille õied vahetavad õitsemise aja kestel värvi, muutudes punasest valgeks. Kuigi taimel pole mõtteid, teevad taimed mõnikord väga omapäraseid tegusid, mille analoogiale tuginedes on võimalik lahti mõtestada sarnaseid olukordi mõtlevate olendite puhul. Nimetatud taime värvivahetuse üheks võimalikuks põhjuseks on see, et ta teeb seda tolmeldajate ligimeelitamiseks. Kuna tema tolmeldaja muutub õitseaja keskel koolibrid algul ja pärast surud, aga nende värvieelistused on erinevad ühtedel punased ja teistel valged õied, siis muudabki taim värvi, et ümbritsevat maksimaalselt ära kasutada ja kasvatada värvi muutes rohkem vilju. (Ibid, 1280-1281) Järgnevalt võrdleb Dretske aga nimetatud taime võimaliku kaksiktaimega, mis vahetab küll samamoodi värvi, aga teeb seda hoopis sel põhjusel, et õitsemise aja keskel
Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult mesilased ja mõned teised putukad. Tolmeldajaid meelitatakse kohale ka lõhnaga. Mõningaid taimi, näiteks raitlill, hiid-titaanjuur ja söödav asimiina, tolmeldavad kärbsed, mistõttu nad levitavad raipelõhna. Tolmukad paiknevad putuktolmlejate õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge. Kogudes nektarit paljudelt ühe ja sama liigi õitelt, viib tolmeldaja õietolmu kõigisse õitesse, mida ta külastab. Tuultolmlejatel, näiteks kõrrelistel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada, mistõttu nende välimus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui putuktolmlejate õied on suurte seemnetega, kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate õied on tavaliselt väikeste seemnetega, väga kerged ja putukate jaoks vähese toiteväärtusega (kuigi neid näljaajal võidakse korjata)
Orhideedel on õietolm kleepunud kokku kogumikeks, mida kutsutakse polliiniumideks. Tolmukogum kleepub putuka pea külge, putukas kannab pakikese järgmist õit külastades edasi ning kandamist vabanetakse polliiniumi täpselt vastuvõtja emakasuudmele kinnitades. (1) Niinimetatud huul (tegelikult muundunud kroonleht) tegutseb putuka jaoks nii maandumisplatvormi kui ahvatleva teejuhina. See, mida orhideel on pakkuda, sõltub sellest, kes on tolmeldaja. Mõned lõhnad meelitavad päeval mesilasi, teised jälle öösel lõhna-alte ööliblikaid. Meie jaoks ebameeldivad lõhnad meelitavad ligi kärbseid. Värvide puhul on nii, et mesilased armastavad kollast või sinist, mitte punast, kärbestele meeldib sügav pruun või purpurne, lihakarva värv. Et öösel pole värvil tähtsust, on ööliblikate tolmeldatavad õied valged. (1) Ka õie kuju onn märk kohastumisest: see võib olla torujas, kausikujuline või kaunis kingakujuline lõks
taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed
Tolmuterad kerged, mitte-kleepuvad, emakasuudmed suured ja sule-laadsed püüdmaks õhust tolmuteri Peaaegu kõik paljasseemnetaimed (mänd, kuusk jt), kõrrelised, lõikheinalised, mitmed lehtpuud (kask, lepp, tamm jt) Spetsialistid vs generalistid Spetsialistid: õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks Tolmeldaja pidevus: tolmeldaja liigub sama liigi taimede vahel, tolm ei lähe võõraste liikide õitele sattumisega “raisku” Kahelehine käokeel, käokannus, viigipuu Generalistid: õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele. Sõltumatus: kui spetsiifilist tolmeldajat piirkonnas ei leidu, sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb “raisku” Viljastumine
viirpuud, tuhkpuud. 1) Mesilase ja kimalane kollased või sinised; teerajad, et mesilasi juhatada; sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus-
49. Õite tüübid tolmeldamise järgi: 1) Mesilase ja kimalane kollased või sinised; teerajad, et mesilasi juhatada; sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest
o Argentiina mäginiit 89 liigiga. Pilt: Laelatu puisniit. Pilt: Vihmamets. --- 96 Milline on elurikkuse ökoloogiline tähtsus? Kõik organismid on teistega seotud toiduahelate ja elupaikade kaudu. Neil on oma ülesanne looduse majapidamises. Kui ökosüsteemi ühe liigiga midagi juhtub, nt see kaob või langeb järsult selle arvukus, muutub ka teiste sellega seotud organismide elu. Vahel võib mõni üsna silmapaistmatu liik, näiteks mükoriisaseen või tolmeldaja putukas, olla koosluses asendamatu ning nende hävimine võib ökosüsteemi väga oluliselt muuta. Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda püsivam see on. Kui üks liik kaob, võivad allesjäänud liigid ökosüsteemi toimimise säilitada. Liigirikkas ökosüsteemis on kergem leida uut toiduobjekti, kui mõni toiduahela lüli peaks kaduma. Kui aga ökosüsteemi tabab mingi katastroof, nt põleng või üleujutus, on suurema liigirikkuse korral tõenäolisem, et mõned liigid jäävad ellu.
annaabi.ee 
