■ Immuunpuudlikusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ja lõppeda surmaga. Ennetamine ■ Ennetamiseks tuleb täita isikuhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. ■ Ennetamine algab looma- ja linnufarmis. Huvitavad faktid ■ AIDS-i haigete puhul võib antud haigus surmaga lõppeda. ■ Salmonelloos tehakse kindlaks väljaheite kaudu. ■ Salmonelloosi võib saada ka näiteks majoneesist ja teistest toorest muna sisaldavatest toodetest. ■ Haigestumiseks piisab 15-20 bakterist. ■ Salmonella bakterit sisaldavad ~0.01% munadest. AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus ■ Inimene.ee ■ http:// www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/salmonel loos.pdf ■ http:// bioweb.uwlax.edu/bio203/s2009/meinhard_jaso/Fun%20Facts.htm
Tervislik toitumine. Sisukord: Miks peaks toirtuma tervislikult? Mis on tervislik toitumine? Tervisliku toitumise juhised. Kas õige toitumine ja lapse õppeedukus on omavahel seotud? Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Tasakaalustatud toidutaldrik. Miks peaks toituma tervslikult? See on hea tervise aluseks. Aitab säilitada normaalset kehakaalu. Suurendab üleüldist heaolutunnet. Parandab ajutööd. Vähendab riski erinevatesse haigustesse haigestumiseks. Mis on tervislik toitumine? Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. Tervisliku toitumise juhised. Naudi toitu. Toitu mitmekesiselt. Tarbi toitu mõistlikes kogustes, et säilitada
9) Poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt, kuna X-ja Y kromsoome kanduvaid sperme on ligikaudu võrselt. 10) Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Nemad on alati ühesugused, või sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, viljastatakse eraldi. 11) Muutlikkus on põhjustatud pärilikust ja mittepärilikest teguritest. 12) GMO toitude eelised: Suurem saak leevendab toiduprobleeme, väiksem võimalus haigestumiseks, keskonna saastamise vähendamine. GMO toitude puudused Kahjulik inimese organismile, kahjulikud ained muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseteks.
MILLE VASTU VAKTSINEERIS, VÕI NAKATUDES HAIGUSSE PÕEB SEDA KERGEMALT, SEST IMMUUNSÜSTEEM ON KOHE VALMIS ORGANISMI KAITSMA. RAHVAMEDITSIIN SOOVITAB VIIRUSHAIGUSTE VASTU: KADAKAMARJU TARUVAIGUKUULIKESI (hügieen) TARUVAIKU KÜÜSLAUKU SIBULAT PETERSELLI KIBUVITSAMARJATEED PÄRNAÕIETEED BAKTERIAALSED HAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos) SAASTUNUD TOIT JA JOOK OTSENE KONTAKT HAIGEGA PUUGID LEVITAVAD PUUKBORRELIOOSI KUIDAS ENNAST KAITSTA BAKTERHAIGUSTE EEST? HAIGESTUNUGA KONTAKTI VÄLTIMINE HÜGIEEN IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE TERVISLIKUD ELUVIISID
suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana. Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud: · Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. · Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust. · Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. · Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Passiivne suitsetamine · Suitsetamisega
on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid
Peamised kaebused on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Unetuseks võib nimetada seda, kui inimene ei ole oma unega rahul ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unehäirete avaldumine Click icon to add picture *Päevane väsimus ja unisus (liiklus- ja tööõnnetuste risk) *Mälu ja keskendumisvõime halvenemine *Töö- ja õppimisvõime alanemine, tähelepanu langus *Meeleolumuutused, ärritatavuse tõus *Vastuvõtlikkus ärevusele, depressioonile, alkoholi, ravimite ja uimastite kuritarvitamisele *Automaatne käitumine, apaatsus
Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. I tüüpi diabeedi soodusfaktoriks on pärilikkus ja keskkonnategurid. Seda tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus. Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste, kuid peab ka pidama spetsiaalset dieeti ja loomulikult tuleb ka liikumine sellele kasuks. Liikumist on selle diabeedi tüübil vaja kuna see tugevdab insuliini toimet ning langetab veresuhkru taset veres. Enamasti haigestuvad sellesse diabeedi tüüpi lapsed ja noored täiskasvanud.
Meie organism vajab toitaineid, et elus püsida, toitained annavad organismile vajalikke vitamiine, näiteks on neid vaja kasvamisel ja raku uuenemisel. Tervislik toitumine on hea enesetunde ja tervise alus ning see tagab meile täisväärtuslikuma ja kvaliteetsema elu. Mis võib juhtuda, kui keha ei saa piisavalt toitaineid või saab neid just liiga palju? Üldiselt kutsutakse sellist olukorda toitumishäireks. Toitumishäire võib olla ka eluohtlik. (1) 1.1 Soodumus haigestumiseks Toitumishäired võivad tabada kõiki inimesi, olenemata vanusest, soost ning muudest näitajatest. Enamasti on nad tuntud aga kui noorte naiste haigusena, sest naistel esineb toitumishäireid palju rohkem kui meestel. Üldiselt võib tekkida see sellises vanuses, kui tüdrukust hakkab kujunema naine, st kehakaal ja kuju muutuvad naiselikumaks ja see võib panna noort neiut tundma, et ta võtab kaalus kohutavalt juurde, mis omakorda mõjub ta psüühikale
patsienti juba ainuüksi sellepärast, et on olemas teatud oht ravimsõltuvuse tekkeks. Pärilikkus Kaksikute uuringutes ei ole leitud selgeid tõendeid, mis viitaksid paanikahäirete pärilikkusele. Haiguse täpsete mehhanismide üle vaieldakse palju. Täpseid andmeid selle kohta veel ei ole. Levimus On leitud, et haigestunute hulk kõigub 1,2–3,5% vahel. Umbes 60–70% haigestunutest on naised ja suurim tõenäosus haigestumiseks on vanuses 15–19 eluaastat. Üle 65-aastaste inimeste hulgas esineb paanikahäireid väga harva. Prognoos Paanikahäire diagnoosina ei ole väga vana. Seepärast puuduvad pikaajalised andmed selle haiguse kohta. Näib siiski, et ravi korral patsientide seisund paraneb ja osadel kaovad haigusnähud täiesti. Haigusel on siiski kalduvus aeg-ajalt uuesti välja lüüa ja osa tugevate häiretega patsiente kannatab ravist sõltumata isegi aastaid pidevalt paanikahoogude käes.
Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Nakatumise viisid
bakterite haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus,
Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e
tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga. Sotsiaalne tervis avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks. Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt. Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist
Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana. Peale eluea lühenemise on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud: · Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. · Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust. · Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. · Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust.
Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k
pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks.(Bellegarde 1940: 149) Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav. Ta reageerib kiiresti, julgust täis ning kohaneb kiiresti uutes tingimustes.(Sinikas 2001) 2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku. On teada, et varasemate hobuste
Bakteriaalsed haigused Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse pato geenseteks. Enamk neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid
Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus,
klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina ja levivad õhus aerosoolina. Kuigi viirus võib levida õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka
kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud: · Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. · Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust. · Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. · Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust.
angiini, keskkõrva-, põskkoopa-, hamba-, sapipõie- või mõne muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoiartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. See on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Osteoproos e. luu- urbnemus e. luuhõrenemine Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb
Foto: Brinkmann Kahjuks ei ole kaugeltki kõik bakteriga nakatanud ise teadlikud, missugune ohuallikas nende maos tegelikult elab ning kui palju vaeva ja kulutusi sellega paratamatult kaasneb. On fakt, et helicobacter pylori toksiline ning DNA-d kahjustav toime viib varem või hiljem erinevate tüsistusteni ja tervete organsüsteemide kahjustusteni. See tõvestav mikroob on leitud üle 90% maovähki haigestunutest ning bakteri olemasolu tõstab juba iseenesest riski maovähki haigestumiseks vähemalt 2-6 korda. Lisaks haavandite põhjustamisele, tekitab helicobacter pylori toksiine ja ensüüme eritades palju laiemat kahju, kui inimesed üldjuhul arvata oskavad. Vere kaudu levivad bakteri toodetud mürgid organismis kõikjale ning sellest võib alguse saada põhimõtteliselt ükskõik milline järgmine haigus. Praeguseks teaduslikku kinnitust leidnud andmed helikobakteri ja teiste haiguste seoste kohta täienevad pidevalt, tuues välja veelgi põhjuseid, miks sellest
Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte, suureneb insuldioht. Risk haigestuda südameinfarkti ja ajuvereringehäiretesse kasvab. Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. Suitsetamine põhjustab ka luude hõrenemist. Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsi. Naistel vähendab suitsetamine viljakust. 5 Passiivne suitsetamine On igaühele teadav, et suitsetajad ei tapa oma halva harjumusega ainult ennast, vaid tapavad ka oma ümber olevaid inimesi. Passiivne e kaudne suitsetamine ei ole otseselt suitsetamine, see on teiste sigaretti suitsu hingamine
päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria,
90% juhtudest ning esineb põhiliselt vanemaealiste tüsedate inimeste haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid mõnikord peab kasutama ka insuliini. II tüüpi diabeet sõltun ka geneetilistest faktoritest: ühe diabeetikust vanema puhul on risk 40 % ja mõlema puhul 70 % haigestumiseks. II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva;
(M.Maser & L.Varava, 2003) Haiguste ennetamine. Tervisekasvatus. Terviseedendus. Aegade jooksul on tervisedendust püütud seletada nii tervisekasvatuse kui haiguste ennetamise kaudu. Neid mõisteid on püütud isegi samastada. Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks. Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt. Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist
psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat. Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses. Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate. Seega on psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud, traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid hälbeid peaaju tegevuses ning aluseks olla psühhopaatilise isiksuse kujunemisele. (Saarma, 1980). Üldjuhul on laps rahutu, kärsitu, nutab sagedasti või ilmneb lapsel passiivsus, huvi puudumine ümbruse suhtes ja endassesulgumine.(Slik, 2000). Lapse
aastase tarvitamise ajaloo jooksul ei hoomatud. Lihtsalt öeldes leiab moodne meditsiin, et kanep on võti, mis võib avada inimese kupli all ukse vaimuhaigustele. Saluveeri sõnul ei tekita kanep selliseid tagajärgi kindlasti kõigil inimestel, vaid inimestel, kellel on geneetiline eelsoodumus. Tänapäeval räägitakse palju geeni ja keskkonna interaktsioonist ning geeni ja keskkonna koosmõjust. Inimesed, kellel on kandidaatgeen psühhoosi haigestumiseks võib koostoimes kanepiga tekkida psühhoos. Turvakeskuse psühholoogi Erik Rüütli sõnul on nende majja sattuvate narkosõltuvuses laste puhul märgata ohu märke, mis viitavad neid tulevikus ähvardavale psühhoosile. «Nende poiste puhul võib öelda, et hea on see, et nad on siia jõudnud ja, et nendega tehakse tööd, sest et muidu võib see olla lihtsal aja küsimus, millal nende mõtlemine, nende taju on niivõrd muutunud, et nad enam ei taju maailma adekvaatselt,» rääkis Rüütli
ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad.
o Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele o Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele o Stimuleerib antikehade teket o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS
B-8 Leia parameetri a väärtus või nende korrutis, mille korral funktsiooni y = sin ( ( 2a + 5) x ) periood on
T = .
2
B-9 Koolipoiss haigestus grippi, tema ülemisi hingamisteid kahjustas mittevähem kui 10 000 viirust. Kui
teda ei olnud ennem vaktsineeritud gripi vastu siis iga tunniga viiruste arv kahekordistub. Alles 8
tundi peale nakatumist alustab organism antikehade teket, mis pidurdavad viiruste paljunemise. Leia
milline on vähim haigestumiseks vajalik viiruste arv vaktsineerimata õpilase haigestumiseks.
B-10 Koonusesse põhjapindalaga 6 on kujundatud korrapärane nelinurkne püramiid põhjapindalaga 36.
Leia püramiidi ruumala.
B-11 Kolmnurgas ABC on küljel AB = 12 valitud punkt D nii, et AD =3. Leia kolmnurga ACD pindala,
kui < BAC = 300 ja
siis püütakse asju teistmoodi tõlgendada. Nad on väga ettevaatlikud, tahavad ennast kindlustada meeleheitlikult. Tahavad hankida endale tükikese igavikku kollektsionäärid võivad tekkida. Viivitajad ja kõhklejad. Suruvad emotsioone alla. Seovad hirmu ja hiljem kordavad nt pesevad käsi. Nad kannavad soove üle tegevustele nt soovivad olla moraalselt puhtad ja sp puhastavad kogu aeg. Nad on täpsed ja kokkuhoidlikud. Ülemäärane korrektsus. Neil on oht südamehaigustesse haigestumiseks. Kõige raskem on õe või venna sündi taluda. Kahtlevad kõiges. Usus kalduvad äärmuslikku ortodoksi. Võimuga, täpsusega, kannatlikkusega seotud elukutsed. Kindlustavad ennast kogu aeg elu jääb elamata. Agressiivsus: Neile meeldib asju kontrollida, väärtustavad võimu. Pisiasi võib kaose vallandada. Suruvad tagasi, nt on karistada saanud selle eest, et lapsepõlves väljendasid seda. Võivad oma ideoloogia luua igas situatsioonis valitsevad ennast ja püüavad leida olukordi,
Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Haigustega võitlemisel on abiks vaksineerimine, millega luuakse kunstlikult immuunsus teatud nakkushaiguse vastu. Järgnevalt on kirjeldatud mõnede bakteriaalsete haiguste levikut,
kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei kannata kasvupinnast, mis on lähedal põhjaveele, sest juured on siis vaevatud õhupuudusest, aeglustub nende kasv ja nad võivad hukkuda. Pinnase liigniisutamine kutsub esile taimede välja venimist ja lehtede liiga laialdast kasvu. Halvasti taluvad tomatid ka liiga suurt õhuniiskust, pikaldast vihmast ilma. Õhu liigniiskus loob tingimused taimede haigestumiseks pruunlaiksusesse ja fütoftoroosi, raskendab tolmlemist. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Viljade
Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeetikud, kasvab lapse risk haigestuda 50%. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini. Rasedusaegne diabeet (GDM) 3%-l rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust; jääb risk hilisemaks (uueks) haigestumiseks. Sekundaarne diabeet pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena. Normaalne veresuhkru väärtus täisverest tühja kõhuga? 3.5 – 6.1mmol/l Suhkruhaigusele iseloomulikud kliinilised nähud. Kliiniline pilt: I tüüp areneb suhteliselt kiiresti II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult
Perekond ja haigus sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (sotsiaalselt madalama sissetulekuga peredel on raskem keskenduda haigusele ja lastele, kuna ollakse hõivatud tööga, või probleemide hulgaga, millega on vaja tegeleda) Geneetiline eelsoodumus Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid) Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks. Surmahaiguse psühholoogilised probleemid Pere tugi Jätkuravi küsimused Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Ross'i leinastaadiumid 1. Eitamine 2. Viha (kogu maailma, tervete jne.) 3. Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine
On kroonilise ja taastekkiva kuluga. Mao ülihappesus (põletik ja helikobakter) - soovitused haigele? GASTRIIT: mao limaskesta põletik. Närvisüsteemi pingete ja häirete ning vale toitumise tagajärg. Toimub mao limaskesta vereringe häire ja tekib põletik. Raskustunnne, kõrvetised, valu vasaku roidekaare all ( öösel, peale sööki) iiveldus, oksendus, kõhupuhitus, kõhukinnisus. Valud võivad olla väga tugevad. Dgn saadakse kaebustega, endoskoopial, biopsiaga. Tipp vanus haigestumiseks on 31-50 a, meestel sagedamini. Helicobacter pylori: ca 80% Eesti in elab maolimas kaitsusta happe hävitava toime eest see bacter. Paljuneb lk-rakkude vahel ning kahjustab seedetrakti ülaosa lk, põhjustades seal kr.põletiku. Kahjustused ei teki kõigil inimestel. Organismis tekivad bac vastased ak, mida on võimalik määrata vereanalüüsis. Krooniline Gastriit: pikale veninud põletiku tulemusel maonäärmete hulk väheneb ja seeensüüme toodetakse maos vähe
· Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Haigus on laetud väärtusega. Samamoodi on sümptomid väärtusega laetud. Põhjamaades on viis korda väiksem noorukite sattumine õnnetusjuhtudesse, meil on viis korda kõrgem: info, vastutustunne · Geneetiline eelsoodumus. Keeruline leida. · Perekondlik taust. Nt lihatüki lõikamine. · Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. · Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks: vaesus, haritus, suured pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed?
Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist. Riski suurus, saada aastaid hiljem peale radioloogilist uuringut pahaloomuline kasvaja, on ära toodud tabeli viimases tulbas. Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase Röntgeniuuringud Sama doos Eluaegne lisarisk vähki Nukleaarmeditsiin taustakiirgusest haigestumiseks* saadakse rindkere, hammaste või jäsemete mõne päevaga PRAKTILISELT OLEMATU luude-liigeste ülesvõtted RISK väiksem kui 1: 1 000 000 kolju, põskkoobaste või mõne nädalaga MINIMAALNE RISK kaelapiirkonna ülesvõtted 1:1 000 000 kuni 1:100 000
täiendav puhastamine pealsejäänustest. Pealselõikuri peamiseks agronõudeks on ettenähtud lõikekõrguse tagamine. Selle nõude täitmine võimaldab vältida saagi kvantitatiivset ja kvalitatiivset kadu. 47. Kartuli omadused ja kartuli koristamise viisid. Mehhaniseeritud tootmise seisukohalt on kartul tülikas kultuur. Masinate tööorganitelt saadavate löökide mõjul vigastuvad kartulimugulad kergesti, mis vähendab nende kaubanduslikku väärtust, loob eeldused haigestumiseks ja halvendab säilivust. Seetõttu peaksid kõik kartulimugulatega kokku puutuvad tehnoloogilised liinid ja nende tööorganid olema mugulasõbralikud, st ei tohi mugulaid tööprotsessis vigastada. Kuna mugulates on kuivainet keskmiselt 22% ja vett 78%, mugulad ise aga on erineva kujuga ja eri suurused, siis on seda eesmärki üsna raske saavutada. Seadmete ja tehnoloogiliste liinide tööd komplitseerivad mitmesugused kartuli hulgas olevad lisandid, mille omadused ja kogus
BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterhaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: Piisknakkus. Nt difteeria, läkaköha, tuberkoloos Saastunud toidu ja joogiga. Nt salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria Siirutajad. Nt puukborrelioos, Otsene kontakt haigega
ohutusklassi laborit. 59 SEROLOOGILINE UURIMINE. On peamine diagnostikameetod. Antikehi on võimalik sedastada ELISA abil. Kasutatakse veel aglutinatsioonireaktsiooni.Diagnostilist väärtust omab tiitri 4-kordne tõus või ühekordne tiiter 1:160. NB! BIOLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse valgeid hiiri, rotte, küülikuid, merisigu. Väga sensitiivne, sest intraabdominaalsel nakatamisel piisab loomade haigestumiseks 10 mikroobist. Riketsioosid ja tähniline tüüfus (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Rickettsia prowazekii, Rickettsia rickettsii, Coxiella burnetii jt. Esimene neist on väga ohtliku tähnilise tüüfuse tekitaja. NB! Enamik riketsioose on väga nakkavad, seetõttu tuleb laboritöötajatel rangelt järgida ohutusnõudeid, kanda kaitseriietust, kindaid ja respiraatorit. Eriti nakkav on Q-palavik. Mõnevõrra ohutum on töö haigete vereseerumiga.
Oluline on ka lapse isa vanus ja tervislik seisund. Sünnitusabi alases anamneesis märgitakse ära kõik naisel esinenud rasedused kronoloogilises järjekorras, täpsustades, kuidas need on lõppenud (normaalne või patoloogiline sünnitus, lapse sugu, kaal; iseeneslikud- ja artefitsiaalsed abordid, abordid meditsiinilistel näidustustel, mis põhjusel, mitmendal rasedusnädalal). Riskiraseduseks loetakse rasedust, mille puhul ema, loote või vastsündinu risk haigestumiseks või surmaks kas enne või pärast sünnitust on tõusnud. Riski hindamine pole ühekordne, vaid pidev protsess läbi kogu raseduse ja ka sünnituse. Anamnestiliste andmete põhjal hinnatakse riskiraseduseks järgmised juhud: 1. viljatus (heidendid) anamneesis, varasem enneaegne sünnitus enne 34.nädalat 2. surnultsünd või väärarenditega sündinud laps 42 3
kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2) Vajalikud bakterid. Sellised on näiteks seedekulgla bakterid, kes sünteesivad mõningaid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Oma olemasoluga on need bakterid meile kasulikud ka seetõttu, et nad asustavad elupaiku organismis, kuhu konkurentsi puudumisel võiksid elama asuda mitmesugused tõvestavad mikroobid. 3) Tõvestavad bakterid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi. Haigestumiseks peab selliseid baktereid organismi sattuma piisavas hulgas. Inimkonna ajaloos on korduvalt puhkenud bakterhaiguste (katk, koolera, tüüfus) epideemiad ja põhjustanud paljude inimeste surma. Huvitav Inimese naha ühel ruutsentimeetril võib olla üle 2 miljoni bakteri, kellest enamik on organismile kahjutud või isegi vajalikud. Nad takistavad kahjulike bakterite elama asumist nahale. Uuringud on näidanud, et enamikul inimestel on paremal käel tavaliselt rohkem baktereid kui vasakul.
Psüühika omapära avaldub ainult teatud olukordades. Eripärased jooned ei ole püsivad (pidevad). Aktsentueeritud joontega isikul avaldub sotsiaalne desadaptatsioon, (kohanematus) vaid teatud eluperioodidel ja olukordades, mis mõjuvad psüühilise vastupidavuse kõige nõrgemale kohale. Teistes olukordades on käitumine normaalne. Aktsentueerituses eristatakse 2 astet: ilmset ja varjatud Ilmne aktsentueeritus on üsna "normi" piirimail, sealt on kukesamm psüühika haigestumiseks, seda iseloomustab eripäraste joonte visa püsimine paljude aastate jooksul. Varjatud aktsentueeritus tähendab nõrku käitumuslikke kõrvalekaldeid normist, mis võivad avalduda väga nõrgalt või üldsegi mitte. Näide: Sensitiivne aktsentueeritud isik on ülitundlik, alaväärsustundega, madala enesehinnanguga. Mõnedel inimestel on ühed või teised isikuomadused (või ka kehalised võimed) tugevamalt väljendunud ehk aktsentueeritult. Sobivas keskkonnas
annaabi.ee 
