Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toitu...
kiirtoitu. Ainus tervislik söök, mida ma sain, oli koolitoit. Kuna ma ei saanud söödavast toidust enam piisavalt vajalikke vitamiine ja toitaineid, muutusid mu enesetunne ja tervis järjest kehvemaks. Ma olin tihti haige ja mind valdas pidev väsimus. Peale seda hakkasid aga meie söömisharjumused paremuse poole muutuma. Kuna tervis on inimestele esmatähtis ja toitumine osa sellest, siis peaks igaüks pöörama sellele suurt tähelepanu. Ebatervislik toitumisviis võib põhjustada mitmeid erinevaid ja raskeid haigusi. Kõik inimesed vajavad päeva jooksul sooja ja mitmekesist toitu, et saada lisaks energiale kõiki muid vajalikke toitaineid. Kindlasti ei tohi unustada hommikusööki ning toituda tuleks regulaarselt. See kõik ei tähenda aga, et magusast ja vähem tervislikust toidust peab täielikult loobuma. Seda ei tohiks lihtsalt suurtes kogustes tarbida. Tegelikult võib terve inimene süüa kõike, kuid mõõdukalt.
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
Vegetaarlus Mõiste · Vegetaarlus e. Taimetoitlus on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimsedi toiduaineid. · Seda järgib maailmas umbes kolmveerand miljardit inimest. · See haigus pärineb Aasiast. Põhjused, eesmärgid, mis viitavad vegetaarlusele. · Majanduslikud · Tervislikud · Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud
TERVISLIK TOITUMINE Kristjan Vodolaztsenko KV-17 Organism saab energiat toidus sisalduvatest süsivesikutest, rasvadest ja valkudest Nende ainete lõplikul lõhustamisel vabaneb energia, mida mõõdetakse 1kJ = 0.24 kcal (kilokalorit) kilodzaulides kJ Tervislik tasakaalustatud toit annab kõiki toitaineid õiges hulgas ja õiges vahekorras vastavalt sööja energiakulule Energia saamine toiduga ja selle kulutamine peab olema tasakaalus Kõige hõlpsamini saab inimene vajalikke toitaineid segatoidust st. sellisest toidust mis sisaldab nii taimseid kui loomseid saadusi · Mingi osa toidust tuleb süüa toortoiduna, osa kuumutatuna · Süüa tuleb korrapäraselt ja kiirustamata · Söömise sagedus sõltub näljatundest · Päevas peaks olema kolm söögikorda toidukogus tuleks jaotada nende vahel. · Hommikusöögist peaks saama 30-40% vajaminevast energiast, lõunasöögist 40% ja õhtusöök võiks olla kõ...
- Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6. Nimeta kaks erilist keraamika tüüpi koos selgitustega - Kammkeraamika – hambulise kammilaadse templiga tehtud ornamendimotiiv. - Nöörkeraamika – nõudel esinevate erinevate nöörijäljendite järgi. 7. Millist perioodi nimetatakse pronksiajaks?
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust.
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku....
Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises) 9. Rakkude Piiramatu. Piiramatu. Piiratud (v.a jagunemisvõime kasvajarakud). tehistingimustes 10. Toitumisviis Osmoos. Osmoos. Fago- ja pinotsütoos, raku taandil osmoos. 3. Mitokondrite ja kloroplastide sarnasused (3) ja erinevused. SARNASUSED ERINEVUSED (Tuumakromosoomist) iseseisev DNA Mitokondrites energiaallikaks (rõngas)
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali. Kogu pesakonnaga jänes ringi ei liigu. (4) Eluviis Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku. Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolibri.htm) http://www.animalwebguide.com/Hummingbird.htm 5 KOKKUVÕTE Leidsin tõesti väga palju uut ja imestusväärset koolibrite kohta ja olen rahul, et just tema valisin. Nad on ikka väga erinevad teistest lindudest ja väga omapärased samuti. Nende elu- ja toitumisviis avaldas mulle muljet. Eriti veel see, kui palju energiat nad kulutavad päeva jooksul ja, kui tihti sööma peavad selle tõttu. Arvan, et nad on tohutult ilusad ja põnevad linnud ning et neid peab kindlasti hoidma, et nad meile alles jääks ega sureks välja. 6 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird http://www
Siia levis ta idapoolsetelt taigaaladelt . (eestiloodus.ee). ● Rahvapärased nimed: haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv. KOKKUVÕTE Referaati oli huvitav kirjutada, sest mul kodus juures elab ka kaks jänest, keda metsaääres jooksmas päris tihti näen. Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis. Natuke keeruline oli referaati koostada, sest ei leidnud kohe sobivaid artikleid. KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/valgej2nes2.htm 30.11.2020 https://miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_annesulg.htm (30.11.2020) http://loomad-loomad.blogspot.com/2008/01/valgejnes-lepus-timidus-on-jnese.html (30.11.2020) https://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes (30.11.20) http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2014.pdf (30.11.20)
k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud
mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee Toit Teisipäev pizza tee plohv vesi õun jäätis seljanka kapsas Toit Kolmapäev võileib tee kartul, kaste vesi täidetud sai jäätis mahl Ma arvan et minu toitumisviis kuigi tervislik pole. Vahel kohe üldse mitte, aga vahel päris tervislik. Tavaline
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...
a) b) c) Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse.
kompleks, ribosoomid, rakumembraan, taimel tsütoplasmavõrgustik, aga rakumembraan ja rakumembraan, rakukest. Taimerakul on mitokondrid. Rakkude plastiidid. Taimerakus jagunemisvõime on esineb vakuool. piiramatu. Toitumisviis on Taimerakul on osmoos. kloroplastid. Seen ja loom Ei esine plastiide. Neil on Rakkude jagunemisvõime tuum. Glükogeen. Nad on on seentel piiratud. Seenel heterotroofid. on seeneniidid ja mütseel. Bakter ja loom Tsütoplasma, Bakterirakul on vibur.
tellija заказчик teovõime дееспособность tervisekahjustus ущерб здоровью tervisekontroll контроль состояния здоровья terviserisk риск для здоровья terviseedendus улучшение здоровья tervishoid здравоохранение tervishoiuteenus услуга здравоохранения tervislik toitumisviis здоровый образ питания tervist toetav keskkond благоприятная для здоровья среда tsiviilseadustiku üldosa Закон об общей части гражданского seadus кодекса tulumaks подоходный налог tunnistaja, tunnistaja свидетель, свидетельские показания ütlused tõendite hindamine оценка доказательств
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi
7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. Väga hea Hea sünteesivõime toidu koostises) 9. Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud (v.a. kasvajarakud) tehistingimustes 10. Toitumisviis Fago- ja pinotsütoos Osmoos Osmoos raku tasandil osmoos 10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks
* mükoosihaigused: - süvamükoos organismis sees, lõpeb surmaga (krüptokokkoos) - nahamükoos * seened kui allergia põhjustajad * amanitiinmürgitused kujuneb välja neerupuudulikkus, punalibled lagundatakse * orellanniinmürgitus * muskariinmürgitus vett voolab igast august, vastumürk olemas * mükoatropiinmürgitus vett ei anta välja * gopriinalkoholimürgitus soomustindik Seente toitumisviis. * heterotroofid = saavad vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * hangivad toitu kogu keha pinnaga * lisaks veel kinnitusjätked, mida nimetatakse haustoriteks (seeneraku spetsiaalsed väljakasvud) Haustorid jagunevad: * saprotroof toituvad surnud orgaanilistest ainetest (nt. puidu lagundamine) - eritab ensüüme väliskeskkonda ning siis imab lahustunud ained tagasi
neelamine vaba -söömist mõjutavad tegurid isutus -lemmiksöök kartul, seened, liha, kala -lemmikjook tee -toidud, mis ei maitse - puder -haigus on mõjutanud söögiisu ei -dieet tavaline, toitumisviis toidukordade arv päevas 3 korda lisatoit toidukordade vahel -2,3 korda Eritamine urineerimine probleemideta, defekatsioon probleemideta juhtuvad kõhukinnisus ja kõhulahtisus (aeg ajalt) Isiklik puhtus ja riietamine Pesemine - teostab iseseisvalt (raskused-
öökullideks kutsutakse. Pean neid linde põnevaks uurimisallikaks, sest nad tegutsevad tavaliselt öösiti. Nende kohta info kogumine on seetõttu olnud kindlasti keerulisem kui rohkem nähtaval olevate loomade ja lindude puhul. Oma referaadis püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Millised on kakuliste iseloomulikud tunnused? Kuidas nad välja näevad? Kuidas kakulised toituvad? Mida söövad? Kuidas nende välimus ja toitumisviis seotud on? Kus nad elavad ja pesitsevad? Kuidas tunda kakulistele sobivat elukohta ära? Mis neid ohustab? Vastuste leidmiseks kasutasin nelja raamatut ja kuute internetilehekülge. 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kakulised (ladina keeles strigiformes) on öise eluviisiga röövlinnud (Allas jt, 2007:12). Kakulisi pesitseb Eestis regulaarselt seitse liiki: kõrvukräts, sooräts, värbkakk, händkakk (pilt 1), karvasjalg-kakk, kodukakk ja kassikakk
kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse
Uurimisreferaadi põhiteemad (meetmed; teenused; ravi; ennetus jms). Tervislik ja tasakaalustatud toitumine: Tervisliku toidu püramiid, kalorite lugemine, lchf/paleo ja dna toitumine – parem elustiil kui Tai Rootsis on ametlikult tunnustatud, et LCHF- toitumine on sobiv ja teaduspõhine ravi 2.tüüpi diabeedi ja ülekaalu vastu ning seal on antud välja riiklikud toitumissoovitused ülekaalulistele, mis kinnitavad, et just LCHF on kõige efektiivsem toitumisviis kaalu alandamiseks Paleo põhimõte on enam-vähem sama mis LCHF, aga keskendub rohkem taimsetele toitudele. Madala suhkrusisaldusega dieet aitab vältida insuliini ja veresuhkru kõikumist. Stabiilsem veresuhkur aitab hoida organismi energiataseme stabiilsena ja vähendab väsimustunnet DNA toitumine põhineb geenitesti põhjal. . Geenid võivad mõjutada kehakaalu
Sellest momendist alates on bakter näljas. Soola või suhkru lisamisel või vee vähendamisel toiduainest tekitatakse keskkond, kus bakteril enam vett tagasi saada ei õnnestu- seetõttu vastavad toiduained ka säilivad. Bakteril tuuma ei ole, tema elu programm ehk DNA on otse plasmas. Osa temast on keeratud rõngasse ja see antud hetkel ei toimi, teine osa on lahti keeratud ja toimiv. Aktiivses DNA-s on geenid, millega määratakse bakteri toitumisviis, kaitsmine ja paljunemine. Passiivses DNA-s on geenid teist tüüpi toidu tundmise ja kasutamise kohta. Ribosoomid on supervalgud, mille tegevuse kaudu ehtiab bakter omale igal ajahetkel vajaminevaid valke. Kuna plasma on liikuv, siis selles peab olema rohkelt ribosoome, et DNA info jõuaks alati nendeni. DNA määrab oma transportmolekulide kaudu, kuidas on vaja uut valku teha. Valgud ise juhivad kogu bakteri elutegevust. Kui bakteril on energiat piisavalt, siis ta paljuneb
Kõhunäärmepõletik. Pankreatiidi tekkepõhjuseks on et ensüümid ei imendu peensoolde ning selle tagajärjel tekivad pankrease koe kahjustused. Mis on maksatsirroos ja kuidas tekib? Krooniliste maksahaiguste järgne tüsistus, maksakoed on surnud mürgi tõttu ning asenduvad sidekoega. Kõige sagedasem põhjus alkohol aga ka B- ja C-hepatiit ja autoimmuunsüsteemiga seotud pikaajalised maksahaigused. Milline on õige toitumisviis seedetrakti haiguste korral? Suitsetamisest ja alkoholist loobumine Juua palju vett Toituda 4-5korda päevas ja vähem korraga Tugi- ja liikumiselundite haigused Mis on liigeskõhr? Kaitseb luid ja liigeseid Millised on tugi- ja liikumiselundkonna haiguste riskitegurid? Geneetiline eelsoodumus Vanus Sugu. Naistel rohkem reumatoidartriit, meestel podagra Liigeste ülekoormus
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
NB! spordijoogid imenduvad kiiremini kui vesi ja ei jäta loksuva kõhu tunnet. Tavatreeningusse sobib toasoe kergelt gaseeritud vesi, raskema soorituse jaoks aga spordijoogid. Toidulisandid ja sport Korraliku toitumise korral pole sportlastel tavaliselt vaja võtta toidulisandeid. Enamkasutatavad toidulisandid on vitamiinide preparaadid ja valgukontsentraadid. Taimetoitlus Taimetoitlus ehk vegetaarlus ehk vegetarism on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimseid toiduaineid. Miks hakatakse taimetoitlaseks? Majanduslikud odavam, paremini kättesaadav Tervislikud taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne Toiteväärtuse arvestamine kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde Looduslikud oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist Vanemate toitumiskäitumine vanemate hoiakud määravad järglaste toitumiskäitumise
Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud · parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel. Poolparasiittaimedel pole praktilist tähtsust. Väga ohtlikud on täisparasiidid - Võrmid (neil eiole lehti, ega juuri. Väändunud varrel on iminapad, mis kinnituvad peremeestaimele ja siis toituvad selle kaudu. Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
1.4 Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest Nagu ikka igal asjal on kaks poolt üks hea ja teine halb ning on ka erinevaid arvamusi, ka veganluse teema ei erine selle poolest. Osade arstide arvates ei ole veganlus tervisele kahjulik, nt: meditsiiniõde Karla Lopp ning samuti ka erinevad välismaa arstid ja toitumisspetsialistid (Eesti Vegan Selts, 2017, Florian Biesinger, 2015, Florian Biesinger, 2014). Ja teiste arstide arvates ei ole veganlus kõige tervislikum toitumisviis eriti lastele, nt: Tallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier ja toitumisspetsialist doktor Mai Maser (Heinsalu jt, Terviseuudised.ee toimetajad, 2017; Hanson, Maitsed.ee toimetaja, 2017). Toon välja mõned positiivsed ja negatiivsed mõjud mis arstide arvates esineb veganitel. Vegan dieeti peetakse üheks paremaks viisiks, kuidas tervislikult toituda. Veganitel on väiksem võimalus haigestuda südamehaigustesse ja vähki, ning väiksem võimalus saada
3. Surveta põhjaveega toitumisel asub põhjavesi maapinnale nii lähedal, et kapillaarvööde ulatub aktiivsesse mullakihti. Selline olukord esineb tavaliselt madalikel ja nõlvajalamitel, kus aluspõhi laseb halvasti vett läbi ja viimase väikese langu tõttu on põhjavesi vähe liikuv.4. Survelise põhjaveega toitub maa-ala siis, kui alumiste pinnasekihtide reljeefist tingituna tõuseb põhjavesi maapinnani või väljub sellest allikatena. Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi,
kantud ettevõtted. Ehitaja- vastavalt seadustikule on maaparanduse ehitustegevus litsentseeritud-registreeritud majandustegevuse registris. MATER. Projekteerija- Kuni 90date alguseni RPUI (Eesti Maaparandusprojekt). Tallinnas moodustus projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS ja Tartus AS Kobras. 24)Millised on maa-ala veega toitumise tüübid? Eristatakse järgmisi veega toitumise tüüpe : 1.Sademeline toitumine, mille korral maa-ala saab vett ainult sademetest. Niisugune toitumisviis esineb küngastel, veelahkmetel ja rabades. 2.Valgveega toitumisel saab maa-ala lisaks sademete veele veel kõrgematelt aladelt pealevalguvat vett. Sel viisil toituvad sulglohud, raskema pinnasega pikkade nõlvade jalamid. 3.Tulvaveega toitumisel saab maa-ala suurvee ajal üleujutusvett. Sel viisil toituvad ning jõe- ja järveluhad. 3.Surveta põhjaveega toitumisel asub põhjavesi maapinnale nii lähedal, et kapillaarvööde ulatub aktiivsesse mullakihti
8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik
Algloomad 11.teab algloomade ehitust ja talitluse iseärasusi ning paljunemisviise, toob näiteid algloomade osa kohta looduses ning inimese elus · Algloomade ehitus- algloomad on päristuumsed (eukarüootsed) organismid. Keha moodustub ühest rakust, eristunud on rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. · Algloomade talitlus- paljudel on omane loomade toitumisviis, osa võivad kasutad valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees. · Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb *pikipooldumine- silmviburlane
8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik
valke, muudetakse teiste toitainete piisava tarbimise puhul ka üleliigsed aminohapped rasvadeks. Lisaks on valgurikkad toidud 25 tihti varjatult rasvarohked. Tihti arvatakse, et sportlased võivad tarbida tavapärasest rohkem valke lihasmassi ja jõunäitajate suurendamiseks. Sellepärast tarbivad paljud sportlased suurtes kogustes valke, mis moodustavad kuni 30% päevasest toiduenergiast. Paraku ei paranda selline toitumisviis tulemusi, see võib pigem mõjuda sportlase tervislikule seisundile hoopis kahjulikult (Kergejõustiku Arenduskeskus, 2006). Jõutud on siiski tõdemuseni, et inimese valguvajadus tõuseb järk-järgult koos kehaliste koormuste suurenemisega. Vastupidavussportlastel soovitatakse tarbida 1,2-1,4 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta ning kiirus- ja 11
Ühe kasvukoha taimed jagunevad oma elu aastarütmilt fenorütmitüüpideks. Kohastumusena rütmilistele keskkonnamuutustele kujuneb kogu elutsükli ajaline kulg ja ruumikasutamine üha otstarbekamaks ja kooskõlastatumaks teiste koosluste liikmetega. Kujuneb eluvormile omane elustrateegia. Biotsönoloogias ja biogeograafias on loodud eluvormide klassifikatsioone, mis hõlmavad ka vetikaid, seeni, baktereid ja loomi. Esile tõusevad organismi toitumisviis, liikuvus ja oleluskeskkond, milles toimub aktiivne elutegevus. Toitumisviisi järgi jaotatakse organismid auto-ja heterotroofideks. Vahetult päikeseenergiat kasutavad organismid jaotatakse fotolitroofideks (rohelised taimed ja väävlibakterid) ning fotoorganotroofideks (purpurbakterid). Teised organismid saavad energiat anorgaaniliste ühendite või orgaaniliste ühendite oksüdeerumisel. Oleluskeskkonna alusel eluvormideks rühmitamine: 1. Elavad ühes oleluskeskkonnas 2
orgaanilistest ühenditest. Kui autotroofid varustavad ise end süsinikuga, siis kemotroofid peavad toituma teiste organismide süsinikku sisalduvate elutegevusproduktidega. Heterotroofid jaotatakse veel: 1. Saprofüütideks (elavad orgaaniliste ainete baasil), 2. Parasiitideks (kasvavad ja arenevad elusorganismide kudedes, enamus neist võivad tarvitada ka surnud organismide orgaanilisi ühendeid). Heterotroofne süsinikuga toitumisviis on iseloomulik kemoorganotroofidele. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, s.o nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat. Hingamisprotsess toimub aeroobsel või anaeroobsel teel. Vastavalt sellele nimetatakse neid kas aeroobseteks või anaroobseteks mikroorganismideks.
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel. MOONDEGA ARENGU korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist. Moonde ehk metamorfoosi käigus muutub kehaehitus ja tavaliselt ka elupaik ning toitumisviis. Selgroogsetest loomadest arenevad moondega kalad ja kahepaiksed. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Kehavälise viljastumise korral ühinevad muna- ja seemnerakk väljaspool keha. Viljastumine toimub tavaliselt veekeskkonnas. Veekeskkond kaitseb sugurakke kuivamise eest ja tagab seemneraku liikumise. Küpseb palju sugurakke, kuna viljastumine on juhuslik ja paljud munarakud ja järglased hukkuvad ebasoodsate tingimuste tõttu või süüakse röövloomade poolt
Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega: alati pole energia omastamine peamine, mõnikord on defitsiitsed mikrotoitained (asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms.) limiteerivamad Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Põhjus: esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima alal kaua, eksponeerides end kiskjaile 13. Rühmavaliku teooria, selle kriitika, tänapäevane seisukoht. Loomade käitumine on kõige paremini mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub loomad hoidvat populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab saadaolevale toiduhulgale.
kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine". 10
Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1). Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon lehes toiteioon toiteioon juures või varres Taime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
