Süüfilis Helis Solman ja Triinu Kopelmäe Selgitus. Mis see on? Süüfilis on üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Ajalugu Süüfilis tuli Euroopasse Christoph Columbusega. Kuni 20.sajandini sellele ravi puudus. Eestis tekkis haigestumise tõus 1990-datel. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt mehed ja naised ja kõige enam intiimtöötajad. Tekkepõhjused ja Kuidas nakkab? Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese kontakti teel. Mikroob tungib organismi suguelundite või suupiirkonnast. Levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilis on kõige nakkavam haiguse alguses. Bakterid levivad teises staadiumis...
Laiuss põhjustab inimesel haigust, mida nimetatakse laiusstõveks või difüllobotrioosiks. Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala. Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja aneemia ehk kehvveresus. Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tsiili ja Argentiina. Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta. Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja jõuetus. Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni
g) Selle tagajärjel rakk …………………………………………………………………… h) Tekkinud viirused lähevad …………………………………………………………….. i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse ………………… j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see …………………haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi .................................................... b) AIDSi.......................................................... c) Marutõppe................................................... d) Leetritesse.................................................. 4. Nimeta bakteriraku osad:............................................................................................................. 5
haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt
LK 20 1) Selgita millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? V: viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus mis tähendab mürki. 2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega? V: piisknakkus, toit ja jook, kehavedelikud, veri 5) Nimeta inimese viirushaigus ja lisa milliseid organeid need kahjustavad? V: viiruslik maksapõletik-maks/ kõhulahtisus-kõht. 6) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku?
Inimene nakatud tsüstidega põhjustab haavadnite teket. 13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine. inimene nakatub tsüstidega kui sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi mis on valmistatud haigete loomade lihast. samuti võib nakatuda tsüstidega mis leidub kassikarvadelt ja mullas. lapsed liivakastist. 14. MALAARIA- levitajaks hallasääsk. Verega kandub haigustekitaja siseelundite rakkudesse põhiliselt maksa
g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on
käärsoole balantiid -elutseb imetajate jämesooles.Ebasootsates tingimustes tingimustes moodustab tsüste.Peremees organismis kinnitub soole seinale,söövitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjustades haavandite teket.TOKSOPLASMOOS-on rakusisene parasiit ja tema arenguks on vajalik vahe-ja lõpp-peremees.Lõpp-peremeheks on kass.Kassid nakatuvad tsüstidega süües rotte ja hiiri.Haigestunud kass eritab iga päev 10milj. tsüsti.Vaheperemeheks on imetaja või inimene.Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööd tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi,mis on valmistatud haigete loomade lihast.Tugeva immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt,gripi sarnaselt ja taandub ravita.Nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks.Kahjustuda võivad maks,neerud,süda,kopsud,seedeelundkond ja närvisüsteem.Viimasel juhul esinevad haigel peavalud,unetus ja ajukelme põletiku tunnused.Veel esineb
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge,
Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
v Paljudel inimestel, kellel on HIV ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida vaid ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnused (temperatuuritõus, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, vahel ka ekseem). KUIDAS LEVIB? v Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal, nõelte ja süstalde ühisel kasutamisel ja HIV- positiivselt emalt lapsele. v Inimene nakatub HIV-nakkusesse, kui see satub tema veresüsteemi. KUIDAS RAVIDA? v HIV- nakkust ja AIDS-i EI SAA VÄLJA RAVIDA! v Olemasolevad ravimid leevendavad haigustunnuseid, tugevdavad immuunsüsteemi vastupidavust, pikendavad inimese eluiga ja töövõimet. MIDA VEEL TEADA? v HIV- nakkuse vastu ei saa ennast vaktsineerida, seda saab ennetada! v Nakatunud inimesed võivad tunda end tervetena. Nad ei pruugigi teada, et
Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos) Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas. Helmintooside vältimine
Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks . Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. Et mitte nakatuda, tuleks hoiduda näiteks toorest või ebaküllaldaselt kuumutatud kuumutstud veiseliha süües. Nudipaelussi leviku vältimiseks hoidutakse karjamaade ja lautade saastamisest inimese roojaga. Inimene nakatub ussiga, kui sööb veise vähekeedetud või toorest põistangudega nakatunud liha.
Clostridium botulinum Botulismus (ld.k) Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk
9. rajoon Inimeste suhtumine endast erinevatesse 9. rajoon räägib tulnukatest, kes maanduvad Lõuna- Aafrikas, kuid inimesed ei nõustu nende viibimisega endi hulgas ja sellepärast pannakse nad kindlale alale, kus nad peavad töötama. Neid kutsutakse ,,krevettideks". Kuna tulnukad erinesid inimestest täielikult ja ei rääkinud nendega ühist keelt, siis inimesed põlgasid neid ja ka kartsid. Aga juba see, et neid ei tahetud sellepärast, et nad olid teistsugused võiks järeldada, et siin on tegemist rassismiga. Mis on rassism? Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Rassismi oli selgelt tunda ka filmi teises pooles, kus MNU ametnik Wikus van der Merwe nakatub salapärase viirusega, mis hakkab muutma ta DNAd. Ta hakkab tasapisi muutuma tulnukaks. Temast saab kõige jahitum mees maailmas, MNU tahab temaga katseid teha, kuna ta on teistsugune nüüd. Sellest f...
Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu. Näiteks eirates hügieeninõudeid ja süües nakatunud toitu. Kui oled düsenteeriasse nakatunud, siis esinevad kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd ja lima, kõhuvalud. Inimene nakatub düsenteeriasse süües musti puuvilju, köögivilju, juues musta joogivett ja liiga väheselt töödeldud toite tarbides. Ennetuseks tuleb pesta köögi- ja puuvilju, toite korralikult küpsetada või muul viisil kuum töödelda. SALMONELLOOS Salmonelloos on paljude loomad ( inimeste ) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid.
viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigusi levib ka oraalseksi, suudlemise ja/või intiimse puudutamise läbi. Ka ema võib oma sündimata või vastsündinud last nakatada
Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole seinale, soovitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjusrades haavandite teket. 10. Toksoplasmoos-Ta on raku sisene parasiit ja tema arenguks on vajalik lõpp- ja vaheperemees. Lõpperemeheks on kass ja vaheperemeheks on inimene. Haigestunud kass eritab iga päev 10mln tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või imetaja. Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi, mis on valmistatud haigete loomade lihast. Sammuti võib nakatuda tsüstidega mis leiduvad kassi karvadel ja mullas(lapsed liivakastist).Tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt gripi sarnaselt ja taandub tavaliselt ilma ravita. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks.
Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest Mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid > bakterite paljunemine > haigestumine Suur tõenäosus HIV nakatunutel 1/3 maailma elanikkonnast Aastas nakatub 810 mln in ning sureb 23mln in Eestis haigestub aastas 550 in Kõigi sotsiaalsete klasside inimesed Ravitav Otsene kontrolliv ravi 69 kuuline ravikuur 45 erinevat ravimit Mõnenädalase ravi järel pole enam nakkusohtlik Raskesti alluv ehk ravimresistentne tuberkuloos Tasuta Haigla ambulatoorne ravi kodune ravi Kiire avastamine ja ravi Ventilatsiooni parandamine rahvarohketes kohtades Tuulutamine Suu katmine aevastamise
Suure vormi rakud toituvad punastest verelibledest. Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda. Vibureid 1-8 või rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks. Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline silmviburlane. Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia. Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused. Trihhomoonas ülemaailmse levikuga parasiitne loomviburloom. Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib
erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga üks uss, aga nad võivad inimeste sooltes elada kuni 25 aastat. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimene on peremeesorganismiks ning kodu- või metssiga on vaheperemeheks. Siga on nakkustekitaja. Haigusnähud: Inimestele tekitavad nad seedehäireid ja valusid kõhus. Diagnoosi kinnitamine: Et kinnitada diagnoos otsitakse mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente. Ravi: Ravitakse antibiootikumidega, piisab ühest annusest. Kasutatud kirjandus: http://www
Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit. Inimene nakatub pesemata juur-ja puuviljadega Viljastatud munast areneb vastne Inimese suu kaudu liigub muna peensoolde Vastne puurib veresoonde ja teeb seal kahju Kopsudest liigub neeldu ja sealt tagasi soolde Peensooles saab täiskasvanuks, emauss muneb munad Munad väljuva koos väljaheidetega Taimeparasiidid Elupaik ja levik Paljunemine Tsüstid AITÄH KUULAMAST!
INFOLEHT Aids AIDS on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. AIDSi põhjustajaks on viirus, mida tuntakse HIVi nime all. Ehk teisisõnu on AIDS HIVi viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDSis olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte paraneda. Miks on HIV/AIDS tõsine haigus? seda ei saa välja ravida; selle vastu ei ole vaktsiini; seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse; praegu on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus; HIVpositiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda. Kas inimene peab ütlema, et tal on HIV/AIDS?
tingib põldpüüde suuremat hukkumist ja nende populatsiooni vähenemist. Samuti võivad olla ohus ka metsised (II kaitse kategooria), sest rebased kui ka kährikud söövad nii metsiseid kui ka nende mune. Eestis on võitlus marutaudiga võidetud, kuid on hakanud levima kärntõbi, mis hakkab nõrgemaid isendeid samuti tapma. Kärntõve tagajärjel kannatavad tipptarbijad. Näiteks: kui hunt sööb nakatunud rebast, nakatub ta ka ise kärntõppe, samamoodi levib ka marutaud tipptarbijatesse edasi.
tasandil osmoos Bakterid rakendusbios: toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine (piima, kurgi,kapsa hapendamine, juust), biotõrje(ohutum inimestele), seenhaiguste tõrje, metallide tootmine, meditsiinis (insuliin, vitamiinid, aminohapped) Seened rakendusbioloogias: koos bakteritega ühed peamised surnud organismide, keemiliste ühendite ja tarbe puidu lagundajad. Põhjustavad seenhaigusi.Inimene nakatub seenhaigustesse: avalikus dussiruumis, umbsed/niisked jalanõud, väikesed nahatraumad. Vältimine: ühiskasut. Dussiruumides kasuta kummisandaale, ära laena teiste jalanõusid, kuivata korralikult pärast pesu 3. Milline on seente ja bakterite osa looduses? Seened osalevad mulla tekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, 4. Milline on seente ja bakterite osa inimtegevuses? Seened: toiduks, ravimitööstused(antibiootikumid), toiduainetetööstused(pärmseened, sinih.juust),
............................................................................ 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? .......................................................................................5 2. Millal avastati AIDS ?............................................................................................................ 5 3. Kuidas inimene nakatub ?.......................................................................................................5 4. Kuidas inimene EI nakatu ?.................................................................................................... 6 5. Statistika..................................................................................................................................7 6. Kuidas kulgeb HIV-nakkus ?........................................................................................
terveid puid: tunnused: 1)moodustab asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte võimsaid risomorfe, mis võivad olla kuni laburüntjad. Põhjustab tüvede alaosas 20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel südamemädanikku (st korrosioon+ viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga. 3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas
sünnimomendil harilikult lühem kui näiteks pärast aastaseks saamist. See on 20. sajandil märkimisväärselt tõusnud, peamiselt laste suremuse languse tõttu. Keskmine eluiga näitab, kui suur on keskmiselt inimeste eluiga mingis riigis või kohas. Enamasti tahetakse seda tõsta, sest see näitab kui hea on elukvaliteet. Keskmise eluea tõstmine pole kerge. Selleks on vaja iga inimese enda hoolt ja tahet kuid samas juhtub inimestega ka õnnetusi, mida ei saa ära hoida või nakatub haigusesse ning selle tagajärjeks on surm, mis jälle omakorda viib alla Eesti keskmist eluiga. Elukvaliteedi parandamine aitab kaasa eluea tõstmisele. Mida halvem on elukvaliteet, seda väiksem on eluiga ja mida parem on kvaliteet, seda suurem on eluiga. Halbade harjumustega inimesed surevad varem, kui teised. Eriti halvad harjumused on näiteks liigne alkoholi tarbimine, narkootikumide kasutamine ning suitsetamine.
profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt • Maailmas nakatub ja sureb marutõppe igal aastal 50 000–100 000 inimest
Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. Pärilikkusaine moodustab geene. Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu, 2)Erinevad elusorganismidest: a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Kuidas inimene nakatub: Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad Iseloomulikud tunnused: 1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega 2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas Tähtsus looduses: 1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. 2)Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid
· Tuberkuloosi nakatunud inimeste hulk on Aafrikas viimase 25 aastaga kahekordistunud. · Üle ilma sureb igal aastal tuberkuloosi kaks miljonit inimest, neist iga teine on Aafrikast. Malaaria · 80% malaariajuhtumitest esineb Sahara-taguses Aafrikas · Iga 30 sekundi jooksul sureb üks Aafrika laps malaariasse Kõhulahtisuse Patogeenid Haiglanakkused Aids (andmed aastast 2008) · Aafrikas elab 33.4 miljonit HIV-i nakatunud inimest · Igal aastal nakatub Aafrikas HIV-i 2.7 miljonit inimest · Aafrikas sureb aastas AIDS-i 2 miljonit inimest. Toidukriis · Toidukriisi all kannatanute arv suurenes kahe viimase aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. · Toidu hinnad maailmaturul on aafriklaste jaoks liiga kõrged kuna elatustase ja sissetulekud on pea olematud võrreldes arenenud riikidega. Toidukriisi põhjused · Kõrbestumine · Kahjurite levik · Haritava maa kvaliteedi langus
ESCHERICHIA COLI Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad
suguelundkond, kus valmivad munad. Päevas heidab paeluss ära kuni 10 lüli koos valmis munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Solge. Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna, närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud.
Mõningad teised suguhaigused: Gonorröa Klamüüdia Süüfilis Trihhomonoos HIV B-hepatiit C-hepatiit Papilloomviirus Kas sa teatsid, et? * Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) uut juhtu. Kui jätta need haigused välja ravimata, võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid. 3 * Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse suguhaigustesse, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni. 4 KUIDAS VÄLTIDA SUGULISEL TEEL LEVIVAID HAIGUSI? Turvaseks tähendab: • vahekorda, kus partnerit ei seata suguhaiguse nakatumise ohtu • partneri teavitamist endal esinevast suguhaigusest või suguhaiguse kahtlusest Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, Sind on
suguelundkond, kus valmivad munad. Päevas heidab paeluss ära kuni 10 lüli koos valmis munadega. Paeluss Paelussi munad satuva koos väljaheidetega maapinnale. Vahepreremeheks on loom, kes koos rohuga sööb paelussi muna ära. Looma lihastes areneb põiekujuline põistang. Inimene sööb koos lihaga põistangu ära ja nakatub. Ümarusside elukeskkond. Lisaks loe siit Solge. Kuulub ümarusside hulka. Omab seedeelundkonna, närvisüsteemi,eritus- ja sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks.
Patogenees. Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 13 (14 18) päeva. Avaldumine toimub 2 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik, kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurgu- ja pevalu, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Lööve tavaliselt algab ka 2 3 haiguspäeval ja levib peanahalt üle kogu keha. Kui naine nakatub rasedude algperioodil, siis on võimalikud tüsistused kõige raskemad, näiteks hüdro- või mikrotsefaliia, kurtus, silma kahjustused, südame rikked. Skeleti arenguhäired. Loode nakatumisel peale organite arengu lõppu võivad ilmneda aneemia, hepatiit ja luude kahjustused. Rasedus võib lõppeda spontaanse abordi, loode surma või enneaegse sünnitusega. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel tekkida diabeet või türeodiit. Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal
Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva...
suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on gram- positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. SEENED Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Fusarium- Anomorfsed halliusseened.
kinnituvad ja kinnitub kala lõpustele, taime külge, elavad seal rohusööja paar kuud, siis loom laskuvad nad nakatub põhja ja ussigas eda muutuvad süües, väikesteks soolest karpideks liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma.
lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged,viiruslik nohu,gripp,viiruselised kõhulahtisused,viiruslik maksapõletik,marutõbi,leetrid, ohatis,punetised. Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti 1)Organismil on sooduslikud kaitse tõkked. 2)Organismi vastupanu võimet tugevndatakse vaktsineerimisega. 3.Bakterite ehitus, paljunemine ja nende tähtsus.
Labotkin, 2002). 2. Haiguse tekkepõhjus ja bioloogiline kujunemine 2.1 Haiguse tekkepõhjus On kindlaks tehtud, et inimese papilloomiviirusel (HPV- Human Papilloma Virus) on otsene põhjuslik seos emakakaela vähiga, põhinedes epidemioloogilisel, kliinilisel ja laboratoorsel tõendusmaterjalil. HPV-viirus põhjustab erinevaid rakulisi muutusi, mis võivad areneda emakakaelavähiks (Causes, 2009). 2.1 Bioloogiline kujunemine Tavaliselt, kui inimene nakatub papiloomiviirusega, siis normaalselt kulgeva viiruse elutsükli korral see organismile ohtlikuks ei muutu. Vahel harva võib kõrge vähiriskiga viirus siseneda inimese DNAsse, tekitada seal muutusi ning seda kõike veel teadmata põhjustel. Seda peetakse emakakaelavähi kujunemise põhisündmuseks, sest on leitud, et mida kaugemale on vähk arenenud, seda sagedamini on viirus suutnud inimese DNAga ühineda.
Soor on on suu limaskesta ja siseelundeid tabav seenhaigus, mis on eriti sage imikutel, kes saavad selle mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. 2 Aktinomükoos Soor Seenhaigused loomadel. Kassihaigus on seenhaigus, mis levib nakatunud loomade ja inimeste kaudu. Kassihaigust tekitav seen elutseb ainult sarvestunud kudedel, milleks on nahk, juuksed või küüned. Kassihaigusesse nakatub pigem loom, kellel pole veel immuunkaitse lõplikult välja arenenud või immuunkaitse on nõrgenenud. See seenhaigus põhjustab inimestele punaseid ringe nahal ja karvkatte kadumist, kui see tekib näiteks juustes. 3 Seenhaigusega koer Surnud sipelgas nakatunud seenega. Ophiocordyceps unilateralis kutsutakse neli erinevat seene liiki, mis mürgitab sipelgate närvisüsteemi. Eri liiki seened ründavad eri liiki sipelgaid
Süüfilisest lähemalt Süüfilise tekitajaks on bakter Treponema pallidum. Esimene süüfilis tuli Euroopasse koos Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades. 20. sajandini polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi leitud. Eestisse jõudis süüfilis 1990ndatel. Süüfilis jaguneb 3 staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Süüfilisse haigestujad Süüfilisse haigestuvad enamjaolt noored, võrdselt nii mehed kui naised, sagedamini inimtöötajad. Kui loode nakatub võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Esmane süüfilis Süüfilis peidab end 3 nädalat ja avaldub pärast peiteperioodi mikroobi sisenemiskohale sõlmekesena, millest tekib väike tihke haavand. Enamasti üks, vahel mitu. Haavandis esineb palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik.
Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast. 75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos:
maapinnal, seintel, põrandatel jne. Õhu liikumise kaudu kantakse tolmuosakesed ning selles olevad mikroobid õhku ja sedakaudu on võimalik nakatumine mikroobi sissehingamise teel. Tolmnakkust võib täheldada siberi katku, tuberkuloosi ja tulareemia puhul. 6 Elanikkonna vastuvõtlikus eri nakkushaigustele on erinev, näiteks katku, koolerasse ja rõugetesse nakatub inimene peaaegu alati, kui ta ei ole kas vaktsrineeritud või varem põdenud neid haigusi. Vastuvõtlikus erinevatele nakkushaigustele võib sõltuda ka inimese enda immuunsüsteemist, kui inimese vastupanuvõime haigustele on nõrk siis on üsna tõenäoline et haigestutakse. Immuunsüsteemi tugevus sõltub omakorda elukvaliteedist, eluviisidest, elukeskkonnast, kliimast ning veel paljust muust.
tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast. 75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine - subfebriilne temperatuur 10 Helmintiaasid 11 - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud
nende toimet Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? Ladina k. virus, mis tähendab mürki. Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti. Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne Ühised – pärilikkusaine, võime muutuda ja aja jooksul areneda. Kirjelda, millistel erinevatel viisidel saavad viirused peremeesrakus paljuneda. Loetle viise kuidas inimene nakatub viirusega. piisknakkus, otsene kontakt, toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Nimeta inimese viirushaigusi ja lisa, milliseid organeid need kahjustavad. gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu?
Nudipaeluss Pikkus võib olla kuni 10 meetrit. Vaheperemeheks on kas veis või lammas, kelle seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihasesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on kuni hernetera suurused,vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitte küllaldaselt kuumtöödeldud liha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss 1,5-2m pikkune. Vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava liha söömisel. Laiuss On soolenugilistest kõige pikem, isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub kui ta sööb toorest , vähesoolatud või halvasti kuumtöödeldud kala, milles leidub laiussi vageltange. Kõige sagedamini on laiussi vaheperemeheks haug, siig, luts, lõhe, forell ja koha. Helmintooside vältimine Vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid · kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
