Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43 (1)

--- 1

Tiitelleht

Autor: Külli Relve , Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu , Anu Parts, Anne Kivinukk
Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa
Klass: 8. klass
Elektroonne materjal: lk 1-43
Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide
Tekstitoimetaja: Elge Leiten
Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013
--- 2
Originaalteose koondinfo
Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus - ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.
Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa
Autorid:
Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39;
Helle Järvalt Pt 31, 32-33.
Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4;
Merike Kilk Pt 24, 27.
Edith Maasik Pt 20, 22.
Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7;
Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3;
Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3.
Retsenseerinud Elle Rajandu ja Inge Vahter
Toimetanud Ülle Kollist
Illustreerinud Milvi Torim
Kujundanud Kalev Luup
Keeletoimetajad Annika Vesi ja Kaire Luide
Autoriõigus: AS BIT 2012
ISBN 978-9985-2-1919-5
AS BIT esindused:
Tallinnas Pikk 68, 10133; üldtelefon: 6275401; müük: 6275405; faks : 6411340
Tartus Vallikraavi 7/9, 51003; tel/faks 7427156
Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278;
Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108
info@ avita .ee
www.avita.ee
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.
--- 2a

Kuidas seda töövihikut kasutada?

Töövihikus on iga vastava osa ette märgitud:
Paaristöö ;
Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga;
Lisaülesanne õpetaja valikul .
Kohandatud töövihiku kasutajale
1. Kohandatud õppematerjali fail on mõeldud lugemiseks paralleelselt nii ekraanilugemise tarkvara kui punktkirjariba toel. Õigekirja täpsuse osas tuleb eelistada punktkirjariba koos kohandatud koodifailiga. Õppematerjali kohandaja kasutas faili loomisel ekraanilugemise tarkvara JAWS 13.0 ja punktkirjariba Focus 40 (Freedom Scientific ).
2. Kohandatud tekst on loodud kaheksa punkti süsteemis.
3. Failis kasutatakse erinevaid stiile (a-g), mida eristab ekraanilugemise tarkvara:
a) Normaallaad - tavatekst;
b) Pealkiri 1 - suurte teemablokkide pealkirjad ;
c) Pealkiri 2 - peatükkide pealkirjad;
d) Pealkiri 3 - peatükisisesed alapealkirjad;
e) Pealkiri 4 - väikesed vahepealkirjad;
f) Pealkiri 5 - joonislehtede komplekti valikus reljeefselt esitatud kohandatud jooniste , skeemide , graafikute pealkirjad.
4. Kohandaja poolt muudetud ja/või lisatud tekst on esitatud sinise värviga (lihtsustab õpetaja tööd failiga).
5. Kollase teksti taustavärviga on märgitud tühikud ja erimärgid, mis on lisatud valemitesse jm teksti korrektse punktkirja kuvamiseks punktkirjaribal (lihtsustab õpetaja tööd failiga).
6. Tekstis on olulise teksti esiletoomiseks kasutatud poolpaksu kirja (vajadusel ka kursiivi), mida eristab tekstist punktkirjariba (punktid 78). Poolpaksu kirja on kasutatud nii oluliste üksikute sõnade kui lausete puhul.
7. Lehekülje numbrile eelneb kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja lehekülje number (nt --- 1).
8. Õppematerjali tekstis liikumiseks ja otsingut hõlbustavad järgmised märgised:
--- (iga lehekülje numbri ees);
Peatükk (iga peatüki pealkirja ees);
Ülesanne (iga ülesande numbri ees);
Reljeefselt kohandatud (joonise, skeemi või graafiku nime ees, mis on reljeefseks kohandatud ja asub joonislehtede komplektis).
9. Iga ülesande numbri ette on kirjutatud sõna Ülesanne. Ülesandesisene numeratsioon on võimalusel jäetud samaks (näiteks a, b, c jne). Selle puudumisel või ülesande loogilisema liigendamise huvides kasutatakse ülesande numbriga seotud numberloendit (Näiteks Ülesandes 3 kasutatakse numeratsiooni 3.1., 3.2., 3.3. jne).
10. Ülesande tööjuhise ette, mida pime õpilane ei saa osaliselt või täies mahus iseseisvalt täita, on kirjutatud vastav märkus .
9. Kohandatud õppematerjalis on tabelid vajadusel lihtsustatud, lisatud ridade ja veergude arv.
10. Kohandatud õppematerjalis on olulised joonised, skeemid ja graafikud kirjeldatud või kohandatud, viimasel juhul esitatud reljeefsena joonislehtede komplektis. Joonisele, skeemile, graafikule või muule kirjeldatud materjalile eelneb vastav sõna Joonis, Skeem, Graafik , Pilt. Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus .
11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga).
--- 3

SISUKORD

Tiitelleht 1
Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a
Sisukord 3
20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4
21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6
22. Ussid 8
23. Limused 10
24. Vähid 12
25. Ämblikulaadsed ja putukad 14
26. Putukate mitmekesisus 16
27. Kuidas selgrootud toituvad? 18
28. Kuidas selgrootud hingavad? 20
29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22
31. Viirused 24
32. Bakterid . 33. Bakterite tähtsus 26
34. Algloomad 28
35. Liik, populatsioon , kooslus , ökosüsteem , biosfäär 30
36. Ökoloogilised tegurid 32
37. Toiduahelad . Ökoloogiline püramiid 34
38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36
Õpiku ülesanded 38
Lisa 42
--- 4

Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad

Ülesanne 1.
Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta.
1. sisemine toes ,
2. väline või sisemine toes,
3. selgroog,
4. pole selgroogu,
5. lihtne närvisüsteem,
6. keerukam närvisüsteem,
7. kõigil aju,
8. toituvad,
9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga,
10. keha kahekülgselt sümmeetriline ,
11. keha koosneb rakkudest,
12. vereringe avatud või suletud,
13. vereringe suletud,
14. paljunevad suguliselt,
15. hingavad.
Tunnused
Selgrootud
Selgroogsed
Erinevad
Sarnased
Ülesanne 2.
2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha.
a) Käsn,
b) Putukas ,
c) Meriroos,
d) Vähk ,
e) Merisiilik,
f) Ämblik .
2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal?
Ülesanne 3.
Vasta küsimustele (1-3).
1. Mis ülesanne on loomade vereringel?
2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased?
3. Lõpeta laused (a-b).
a) Avatud vereringes ringleb veri …
b) Suletud vereringes ringleb veri …
--- 5
Ülesanne 4.
4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate tähtede abil nelja käsna iseloomustavasse jaotusse (1-4).
Käsna tunnused:
a) Hulkrakne loom,
b) on algelised koed ,
c) elab maismaal,
d) pole kudesid ega organeid,
e) ei liigu,
f) eluks olulisi ülesandeid täidavad erinevad rakud ,
g) liigub aeglaselt,
h) pole sümmeetriline,
i) kiireliselt sümmeetriline,
j) lihtne sisetoes ,
k) välistoes,
l) elab mageveekogudes ja meres,
m) elab ainult meres,
n) toitub hõljumist,
o) toitub taimedest .
Käsna iseloomustavad jaotused:
1) Tunnused: …
2) Kus elab: …
3) Toit: …
4) Liikumine: …
4.2. Miks käsnad ei liigu?
4.3. Mis võimaldab sinul liikuda ?
4.4. Missugune organ koordineerib sinu liigutusi?
Ülesanne 5.
Märgi lause (a-d) järele V, kui lause on väär, ja T, kui lause on tõene. Valed laused paranda eitust kasutamata.
a) Eesti vetest võib leida jõekäsna, järvekäsna ja pesukäsna.
b) Käsna toes koosneb kõvadest räni- või lubiainest okistest ning painduvatest sarvainest kiududest.
c) Käsnade üks paljunemisviis on pungumine .
d) Läbi suure ava käsna kehasse liikuv vesi kannab sinna toiduosakesi ja hapnikku, viib välja jääkained ning väljub väikeste pooride kaudu.
Ülesanne 6.
6.1. Kirjuta käsnade tähtsus looduses.
6.2. Kirjuta käsnade tähtsus inimese jaoks.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 6

Peatükk 21. Ainuõõssed ja okasnahksed

Ülesanne 1.
1.1. Täienda infopüramiidi (a-c) ainuõõssete kohta ja täida lüngad. Püramiidil on 3 kujutletavat korrust (alumine korrus, st 1., kõige laiem ja ülemine, st 3., kõige kitsam).
a) 3. korrus: Ainuõõssed on selgrootud loomad.
b) 2. korrus: Ainuõõssete iseloomulikud tunnused (nimeta 3) on …
c) 3. korrus: Ainuõõssete eluvormid on
1) polüüp (näited …);
2) … (näited …).
1.2. Miks on sinu arvates oluline kahe eluvormi olemasolu?
Ülesanne 2.
2.1. Otsusta, millised tunnused (1-15) iseloomustavad ainuõõsseid (A), millised okasnahkseid (A) ja millised mõlemaid (AO). Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta:
A: …
O: …
AO: …
Tunnused:
1. Elavad ainult veekogudes.
2. Elavad ka Eesti vetes.
3. Mõned liigid elavad magevees .
4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes.
5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe.
6. Liiguvad toitu otsides ringi.
7. Neil on koed.
8. Neil on koed ja organid
9. Osal lubiainest välisskelett.
10. Lubiplaadikestest siseskelett.
11. Nende keha on sümmeetriline.
12. Suuava ümbritsevad kombitsad .
13. Saagi surmamiseks ja enesekaitseks on neil kõrverakud.
14. Nende hulgas on röövloomi.
15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes .
2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad.
--- 7
Ülesanne 3.
3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f). Seejärel loe õpikust lk 11 korallriffide elurikkuse kohta ja kui vaja, tee oma järjestuses parandused.
a) Maailmamere saastumine ja veetemperatuuri tõus.
b) Korallide kahjustumine ja hävimine .
c) Maailma rahvastiku kasv ja linnastumine .
d) Korallriffide elurikkuse vähenemine.
e) Kasvav energiavajadus tööstuses ja põllumajanduses.
f) Korallidega koos elavad vetikad surevad.
3.2. Kirjuta, kuidas võib korallriffide kahjustumine mõjutada (1-3)
1) mereelustikku,
2) inimeste toidulauda,
3) turismimajandust.
Ülesanne 4.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
4.1. Võrdle roosi ja meriroosi ning kirjuta, millisesse suurde organismirühma (riiki) kumbki kuulub. Kirjuta vastused tabelisse, kus on 3 veergu ja 6 rida.
Võrreldavad tunnused
Roos
Meriroos
Elupaik
Organite olemasolu
Toitumine
Liikumine
Riik
4.2. Mis on sinu arvates nende kõige suurem erinevus? Põhjenda oma arvamust.
Ülesanne 5.
Lahenda ristsõna . Kokku on 10 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte.
1. Ainuõõsse looma vabalt ujuv eluvorm (6).
Kontroll: 1(4) =5(2).
2. Organismid, kellega elavad sümbioosis nii korallid kui ka käsnad (7).
Kontroll: 2(4) =5(4).
3. Keraja keha ja liikuvate okastega selgrootu mereloom (10).
Kontroll: 3(4) =5(6); 3(7) =6(1); 3(9) =7(7).
4. On ainuõõssetel ja okasnahksetel, käsnadel aga mitte (4).
Kontroll: 4(3) =5(8).
5. Aine, millest moodustub mõnede käsnade ja okasnahksete sisetoes ja korallide välistoes (8).
Kontroll: 5(2) =1(4); 5(4) =2(4); 5(6) =3(4); 5(8) =4(3).
6. Elastne nõgus moodustis meritähe jalakeste otsas (7).
Kontroll: 6(1) =3(7).
7. Palju koos elavaid koralle või käsnasid moodustavad … (8).
Kontroll: 7(1) =10(1); 7(7) =3(9).
8. Maailma suurim korallriff (12).
Kontroll: 8(9) =10(3).
9. Mis paneb meritähe jalakesed liikuma? (4).
Kontroll: 9(2) =10(5).
10. Rakud, mille abil ainuõõssed saaki püüavad (10).
Kontroll: 10(1) =7(1); 10(3) =8(9); 10(5) =9(2).
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 8

Peatükk 22. Ussid

Ülesanne 1.
1.1. Mis iseloomustab usse? Täienda (a-c).
a) Kehakuju : …
b) Ehitus: …
c) Elupaik: …
1.2. Miks saavad vihmaussid elada vaid niiskes keskkonnas?
Ülesanne 2.
Ussid jaotatakse kolme suurde rühma. Kirjuta iga usside rühma (A, B, C) iseloomustuse järele rühma nimi ja üks liigi näide.
A. Neil on pikk lüliline keha, mille iga lüli eraldab vahesein . Lülid on enamasti ühetaolised ja talitlevad üsna iseseisvalt. Vaid suguelundid ja südamed paiknevad kindlates lülides. Neil on suletud vereringe.
Rühm: …
Liik: …
B. Nad on pehmed ja lamedad väga lihtsa ehitusega loomad. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid .
Rühm: …
Liik: …
C. Nende silindrikujuline keha on kaetud tiheda tugeva kestaga ja on mõlemast otsast ahenev. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid.
Rühm: …
Liik: …
Ülesanne 3.
3.1. Kirjuta, miks on vihmaussid looduses tähtsad.
3.2. Seejärel jooni alla kõik see, mille poolest vihmaussid on tähtsad ka inimesele. Lisaks kirjuta, mille poolest vihmaussid veel inimesele olulised on.
--- 9
Ülesanne 4.
Lõpeta küsimus või vastus (a-d).
a) Miks on vihma ajal maapinnal palju vihmausse? Sellepärast, et … .
b) Miks … ? Sellepärast, et nende nahas on limanäärmed.
c) Miks on vihmaussid roosakad? Sellepärast, et … .
d) Miks saavad vihmaussid reageerida valgusele , kuigi neil pole silmi? Sellepärast, et … .
Ülesanne 5.
5.1. Milliseid elutingimusi vihmaussid vajavad? Loe läbi katse kirjeldus ja vasta seejärel küsimustele.
Vihmaussidega tehti kaks katset. Võeti kaks madalat anumat. Ühes kaeti pool põhjast niiske majapidamispaberiga, pool aga kuivaga. Vihmaussid paigutati anuma keskele , nii et pool neist jäi kuivale, pool märjale pinnale. Teises kaeti kogu anuma põhi niiske paberiga ja vihmaussid paigutati samuti anuma keskele. Pool sellest anumast kaeti läbipaistmatu kattega , anuma teist poolt aga valgustati lähedalt heleda hõõglambiga. Viie minuti pärast vaadati, kus paiknesid vihmaussid kummaski anumas.
5.2. Sõnasta uurimisküsimus ja hüpotees , mille õpilased püstitasid esimeses katses.
a) Uurimisküsimus: …
b) Hüpotees: …
5.3. Millise uurimisküsimuse ja hüpoteesi püstitasid õpilased teises katses?
a) Uurimisküsimus: …
b) Hüpotees: …
5.4. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates esimeses katses? Miks?
5.5. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates teises katses? Miks?
5.6. Kirjuta katsete tulemuste põhjal, missuguses elukeskkonnas vihmaussid elavad.
5.7. Mida oleksid õpilased pidanud oma uurimistöös teisiti tegema?
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 10

Peatükk 23. Limused

Ülesanne 1.
Täida lüngad loetelus esitatud sõnadega limuste põhitunnuste kohta.
Loetelu : karbid , teod, peajalgsed , meri, maismaa, kahe poolmega koda, jalg, kombitsad, pea, mantel koja all, kombitsad.
1. Limuste elupaik:
a) → …
b) → …
c) → magevesi
2. Limuste … :
a) → mantel katab keha
b) → …
c) → kombitsad
3. Limuste … :
a) → …
b) → mantel koja all
c) → …
4. Limuste … :
a) → enamik spiraalse kojaga
b) → …
c) → …
d) → …
e) → …
Ülesanne 2.
2.1. Uuri õpikus lk 19 joonist Teo välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
a) Mille sisse varjub tigu ohu korral?
b) Mille abil liigub tigu edasi?
c) Millega tigu maitseb?
d) Kus asuvad teo silmad?
2.2. Uuri õpikus lk 20 joonist Karbi siseehitus ja vasta küsimustele (a-b).
a) Mis kaitseb karbi siseelundeid?
b) Millega kombib karp väliskeskkonda?
2.3. Uuri õpikus lk 22 joonist Peajalgse välisehitus ja vasta küsimustele (a-c).
a) Mis katab peajalgsete keha?
b) Mis ümbritsevad peajalgse suud ?
c) Mille abil peajalgsed näevad?
2.4. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot teod?
2.5. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot karbid?
2.6. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot peajalgsed?
--- 11
Ülesanne 3.
3.1. Uuri ülesande kaarti ja täida seejärel ülesanne. Teadlased on kogunud Läänemere eri piirkondadest andmeid karpide esinemise kohta. Kaardil on tähistatud karpide põhjapoolne levikupiir ning nende suurus sentimeetrites. Meenuta, kuidas muutub Läänemere soolsus lõunast põhja suunas.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Kaart: Karpide levik ja suurus Läänemeres.
Selgitus: Läänemere tavalisemad karbid on joonisel tähistatud järgmiste tähtedega:
B - balti-lamekarp;
R - rannakarp;
L - liiva-uurikkarp;
S - südakarp .
3.2. Kirjuta üks loodusteaduslik probleem, uurimisküsimus ja hüpotees, mis võisid eelneda nende andmete kogumisele. Analüüsi saadud andmeid karpide leviku ja suuruse kohta ja tee järeldus.
a) Loodusteaduslik probleem: Kuidas sõltub …
b) Uurimisküsimus: …
c) Hüpotees: …
d) Järeldus: …
Ülesanne 4.
4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende organismide vahel võimalikult palju toitumisseoseid. Vastuse kirjutamisel kasuta tähelühendeid ja nooli.
TH – taimne hõljum,
LH – loomne hõljum,
Ka – karbid,
Ko – korallid,
Kä – käsnad,
L – linnud,
LK – lepiskalad .
MS – merisiilikud,
MT – meritähed ,
SV – suured vetikad,
P – peajalgsed,
T – teod,
4.2. Moodusta neist organismidest üks toiduahel , mis võib esineda ka Eesti vetes.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 12

Peatükk 24. Vähid

Ülesanne 1.
Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu:
jõevähk ,
skorpion ,
vesikirp ,
siidiliblikas,
võsapuuk,
mesilane ,
jaanimardikas,
krevett .
Ämblikulaadsed
Ristämblik
Ülesanne 2.
2.1. Tõmba joon alla nendele tunnustele, mis iseloomustavad lülijalgseid loomi (a-e).
a) Keha katab kitiinainest kest.
b) Keha katab lubiainest spiraalselt keerdunud koda.
c) Keha ja jätked (nt jalad, tundlad ) on lülilised.
d) Koda koosneb kahest poolmest.
e) Suud ümbritsevad iminappadega kombitsad.
2.2. Mis loomarühma iseloomustavad ülejäänud tunnused?
Ülesanne 3.
3.1. Uuri õpikus lk 27 joonist Jõevähi välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
a) Mis kinnituvad jõevähi tagakeha alumisele osale ja mis on nende ülesanded?
b) Kuidas nimetatakse eesmist käimisjalgade paari ja mis on nende ülesanded?
c) Mitu paari tundlaid on vähkidel ja mis on nende ülesanded?
--- 13
Ülesanne 4.
4.1. Püüa kirjeldada, milline võib olla mosaiikne nägemine.
4.2. Põhjenda, miks näeb vähk mosaiikselt.
Ülesanne 5.
Põhjenda järgmisi väiteid (a-c).
a) Vähkideta poleks veekogudes kalu.
b) Kiusvaala ja sinivaala elu sõltub vähkidest.
c) Vähid aitavad hoida veekogu puhtust.
Ülesanne 6.
Kirjuta toiduahelate (1-2) puuduvad lülid (A-E).
1. A → B → jõevähk → C
2. D → vesikirp → E → kajakas
Ülesanne 7.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
7.1. Loe tekst läbi ja vasta seejärel küsimustele.
Meie jõevähki ohustavad võõrliigid , näiteks kitsasõraline vähk ja signaalvähk, keda leidub juba meie naabermaades. Need vähid on jõevähist agressiivsemad, viljakamad, vastupidavamad keskkonnaolude ja haiguste suhtes ning võivad seetõttu jõevähi tema elupaigast välja tõrjuda. Näiteks vähenõudlikum kitsasõraline vähk asustab nii madalaid kui ka sügavaid järvi, jõgesid ja ojasid, lepib veekogu mitmesuguse põhjaga ning varjepaiga olemasolu pole talle nii oluline kui jõevähile. Ta on vähem tundlik reostuse suhtes. Võõrvähid võivad jõevähiga ka paarituda, andes enamasti elujõuetuid järglasi.
Eesti vetesse võivad need võõrliigid sattuda inimese kaasabil, aga ka naabermaadest ise siia levida . Looduskaitseseadus keelab nende võõrvähkide elusaid isendeid Eestisse sisse tuua.
7.2. Miks on nimetatud võõrliikide sissetung jõevähile ohtlik?
7.3. Kirjuta kolm tunnust, mille poolest kitsasõraline vähk on jõevähist vastupidavam.
7.4. Mida teha, et jõevähi arvukus tõuseks?
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 14

Peatükk 25. Ämblikulaadsed ja putukad

Ülesanne 1.
Kirjuta tabelisse ämblikulaadsete rühmad, liikide näiteid ja millest nad toituvad. Tabelis on 4 veergu ja 4 rida.
Ämblikulaadsete rühmad
Lestalised
Esimene liigi näide
Kiriskorpion
Teine liigi näide
Itaalia skorpion
Toidueelistused
Mullas ja vees elavad lestad lagundavad orgaanilist ainet; taimede ja loomade parasiidid toituvad näiteks verest ja surnud nahaosakestest.
Ülesanne 2.
Täida tabel lülijalgsete rühmade kohta. Tabelis on 4 veergu ja 4 rida.
Lülijalgsete rühmad
Vähid
Ämblikulaadsed
Putukad
Mitu jalapaari on?
Mitu tundlapaari on?
Mitmeks osaks keha jaguneb?
Ülesanne 3.
Kirjuta iga looma (a-g) järele, kas ta kuulub ämblikulaadsete (Ä), putukate (P) või vähkide (V) hulka.
a) Puuk ;
b) skorpion;
c) vesikirp;
d) liblikas;
e) ämblik;
f) põrnikas;
g) krevett.
--- 15
Ülesanne 4.
Kõikidel ämblikel on võrgunäärmed, mis toodavad niiti. Osa ämblikke koob sellest püünisvõrgu, et saaki püüda. Kirjuta 2 võimalust, milleks ämblikud veel võrguniiti kasutavad.
Ülesanne 5.
5.1. Selgita ämblike tähtsust looduses.
5.2. Selgita ämblike tähtsust inimesele.
Ülesanne 5.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
5.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele.
Palmide pere õnnetu päev saabus 3. septembril. Hommikul valutasid isal liigesed ja tal oli ka palavik . Perearst kahtlustas borrelioosi, sest isa oli mõni aeg pärast seenelkäiku jalal punast valge ringiga laiku märganud. Kui ema õhtul Martinile lasteaeda järele läks, selgus, et osa lapsi, sh ka Martin, oli nakatunud sügelistesse. Kasvataja rääkis, mida teha, et ka teised pereliikmed ei nakatuks. Kui ema tahtis Martinile lohutuseks tema lemmikpannkooke küpsetada, nägi ta jahu võttes, et selles on imepisikesed loomakesed ja ka jahu maitse oli mõru.
5.2. Kes põhjustab borrelioosi?
5.3. Miks aitas info isa metsaskäigu kohta perearstil diagnoosi panna?
5.4. Mis haigusesse võib veel nakatuda samal viisil kui borrelioosi?
5.5. Kes põhjustavad sügelisi?
5.6. Millised ämblikulaadsed loomad võisid rikkuda koogijahu?
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 16

Peatükk 26. Putukate mitmekesisus

Ülesanne 1.
Kirjuta iga putuka nime (a-e) järele putukarühm, kuhu ta kuulub, ja selle lühike iseloomustus.
a) Rohutirts .
Putukarühm: …
Iseloomustus: …
b) Meemesilane .
Putukarühm: …
Iseloomustus: …
c) Hallasääsk.
Putukarühm: …
Iseloomustus: …
d) Lapsuliblikas .
Putukarühm: …
Iseloomustus: …
a) Kuldpõrnikas.
Putukarühm: …
Iseloomustus: …
Ülesanne 2.
Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust.
Ülesanne 3.
3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu:
Päevapaabusilm ,
toakärbes,
kodumesilane ,
käätsusikk,
laanekuklane ,
veiseparm,
admiral ,
hallasääsk,
pääsusaba ,
herilane,
sirelane,
pähklikärsakas,
pargijooksik.
Liblikad
Mardikad
Kahetiivalised
Kiletiivalised
3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest.
--- 17
Ülesanne 4.
4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd.
Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm.
4.2. Miks vajavad pistesääsed verd?
4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed ?
4.4. Uuri internetist, milliseid haigusi võib inimesele edasi kanda toakärbes.
Ülesanne 5.
Täida ülesanne mardikate kohta (a-e).
a) Kuidas nimetatakse mardikate kitiinist tiivapaari?
b) Kuidas nimetatakse mardikate kokkupakitavaid tiibu?
c) Milleks kasutavad mardikad suiseid?
d) Millega putukas haistab ja kombib?
e) Millised silmad on mardikal?
f) Kuidas ta nendega näeb?
Ülesanne 6.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
Kirjuta iga organismi juurde (a-e) üks temale kasulik putukas ning see, millist kasu ta sellest putukast saab, ja üks teda kahjustav putukas ning see, millist kahju see putukas teeb. Püüa leida võimalikult erineva tähtsusega putukaid.
a) Rebane .
Kasulik putukas: …
Kahjulik putukas: …
b) Pääsuke.
Kasulik putukas: …
Kahjulik putukas: …
c) Sinilill.
Kasulik putukas: …
Kahjulik putukas: …
d) Inimene.
Kasulik putukas: …
Kahjulik putukas: …
e) Pärn.
Kasulik putukas: …
Kahjulik putukas: …
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 18

Peatükk 27. Kuidas selgrootud toituvad?

Ülesanne 1.
Miks vajavad loomad toitu? Toidust saab:
1) …
2) …
Ülesanne 2.
2.1. Millest selgrootud toituvad? Täida tabel ja vasta küsimustele. Tabelis on 2 veergu ja 5 rida.
Millest toituvad?
Näited
a) Taimedest
Kiritigu , kartulimardikas
b)
c)
d)
2.2. Millised selgrootud parandavad mulla viljakust? Millest nad toituvad?
Ülesanne 3.
3.1. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi?
Ta toitub taimejäänustest ja mulla orgaanilisest ainest. Tal on kahe avaga seedesüsteem . Suu kaudu kehasse jõudnud toit lõhustatakse maos ja sooles. Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja.
3.2. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi?
Ta toitub väikestest veeloomakestest. Tal on ühe avaga seedesüsteem. Suuava kaudu kehaõõnde jõudnud toit lõhustatakse seal. Jääkained eritatakse suuava kaudu.
3.3. Kumma organismi seedimine ja imendumine on tõhusam? Põhjenda.
3.4. Too näide selgrootu kohta, kel pole seedeelundeid, ja põhjenda, miks ta ei pea toitu seedima.
--- 19
Ülesanne 4.
Paaristöö.
Kirjuta tabelisse (tabelis on 7 rida ja 4 veergu), millisele loomale pildil olev toitumiseks vajalik kehaosa või abivahend kuulub ja kuidas ta seda kasutab? Millised meeled on sel loomal toidu otsimisel olulised? Kui vaja, otsige abi internetist.
Kehaosa või abivahend
Kellele kuulub?
Kuidas kasutab?
Milliseid meeli läheb toidu otsimisel ja püüdmisel vaja?
1. Sõrad
Jõevähile
Haarab toitu sõraga
Nägemismeel
2. Imilont
3. Hõõrel
4. Võrk
5. Pistmissuised
6. Iminappadega kombitsad
Ülesanne 5.
Järjesta heinaritsika toitumise etapid (a-d).
a) Toidu lõhustamine väikesteks molekulideks.
b) Seedumatu toidujäägi eritamine .
c) Lõhustunud osakeste imendumine.
d) Toidu haukamine.
Ülesanne 6.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
6.1. Selgita millest ja mil viisil karbid toituvad. Kirjelda vee liikumise teekonda karbis.
6.2. Lõpeta laused (a-b).
a) Reostunud meres elavaid karpe ei tohiks toiduks tarvitada, sest …
b) Karbid on veekogudes tähtsad, sest …
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 20

Peatükk 28. Kuidas selgrootud hingavad?

Ülesanne 1.
1.1. Kuidas saavad organismid energiat? Milline täht (A-E) vastab valemis loetelus olevale sõnale? Loetelu:
Vesi,
süsihappegaas ,
hapnik,
glükoos,
energia.
Valem: A +B =C +D +E
1.2. Kuidas seda protsessi nimetatakse?
Ülesanne 2.
Vali valikvastuste hulgast õige lauselõpp.
1. Hingamine toimub
a) ainult vererakkudes,
b) kõigis keharakkudes,
c) ainult kopsudes.
2. Hingamine on omane
a) loomadele,
b) taimedele,
c) nii taimedele kui ka loomadele.
3. Glükoosi lõhustamisel tekib
a) süsihappegaas ja hapnik,
b) süsihappegaas ja vesi,
c) hapnik ja vesi.
Ülesanne 3.
Kuidas keegi hingab ? Tee ristike tabelis õigesse kohta ja kirjuta igaühe hingamiselund . Tabelis on 8 rida ja 6 veergu.
Selgrootu
Maismaaloom
Veeloom
Hingab vees lahustunud hapniku
Hingab õhuhapniku
Hingamiselund
Jõevähk
Rohutirts
Vihmauss
Toakärbes
Ristiämblik
Südakarp
Kiritigu
Ülesanne 4.
Vasta küsimustele.
4.1. Miks liigub hapnik läbi hingamispinna verre?
4.2. Miks ei saa lõpustega hingata õhuhapnikku? ,
4.3. Miks peavad kopsud paiknema keha sees?
--- 21
Ülesanne 5.
Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga.
5.1. Loe tekst läbi ja uuri ülesande graafikut .
Õpilased said ülesande uurida temperatuuri mõju tigude ainevahetusele. Selleks otsustasid nad panna teod biokambrisse ja mõõta andmekogujaga, kuidas süsihappegaasisisaldus kambris muutub. Ühe katse tegid nad toas, kus temperatuur oli +25 °C, ja teise õues, kus temperatuur oli +5 °C. Andmekoguja joonistas järgmised graafikud.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Graafik: Süsihappegaasi sisalduse muutumine.
5.2. Sõnasta uurimisküsimus, millele vastust otsiti.
5.3. Miks CO\2 hulk kambris suureneb?
5.4. Miks õpilased arvasid, et C\2 sisalduse muutus kambris näitab ainevahetuse kiirust?
5.5. Kumb graafik, pidevjoonega või katkendliku joonega, kajastab sinu arvates õues tehtud katse tulemust?
5.6. Põhjenda, mille järgi otsustad.
5.7. Mis oleks juhtunud, kui õues oleks olnud -5 °C? Põhjenda.
5.8. Kus on teod talvel?
5.9. Millised vead võisid mõjutada kirjeldatud katse tulemust? Kuidas saaks neid vältida?
Ülesanne 6.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
Leia ülesande joonislehelt „tähtede rägastikust“ nelja hingamiselundi nimetused. Vastused on kirjutatud vasakult paremale, alt üles, ülevalt alla ja diagonaalis suunaga alt üles.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Hingamiselundid (4) tähtede rägastikus.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 22

Peatükk 29. Kuidas selgrootud paljunevad?

Peatükk 30. Parasiitusside areng

Ülesanne 1.
1.1. Kirjuta kummagi mõiste juurde selgitus ja näiteid liikidest, millel selline paljunemisviis esineb.
a) Pooldumine - …
Näiited: …
b) Pungumine - …
Näiited: …
1.2. Kirjuta kaks tunnust, mille poolest need paljunemisviisid sarnased on.
Ülesanne 2.
Kirjuta iga lause (a-f) järele, kas väide on õige (Õ) või vale (V)? Paranda valed väited .
a) Viljastumine toimub suguliselt paljunevatel organismidel.
b) Lahksugulises organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud .
c) Kehaväline viljastumine on võimalik vaid veeloomadel.
d) Mittesugulise paljunemise korral on järglastel vanematest erinevad tunnused.
e) Liitsugulisuse puhul saadakse järglased viljastumata.
f) Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane.
Ülesanne 3.
3.1. Kirjuta lepatriinu arengu skeemil esinevatele numbritele vastavad arengujärkude nimetused.
1 → 2 → nukk → 3
3.2. Kas lepatriinu areneb vaeg - või täismoondega?
3.3. Koosta toiduahel lepatriinu vastsega. Arvesta, et nii vastne kui ka valmik on loomtoidulised.
--- 23
Ülesanne 4.
4.1. Kirjuta rohutirtsu arengujärkude nimetused õiges järjekorras alustades munast .
4.2. Kuidas nimetatakse sellist arengutüüpi?
4.3. Miks noor rohutirts kasvab vaid teatud perioodidel ?
4.4. Millises arengujärgus on rohutirts lennuvõimeline?
4.5. Millises arengujärgus rohutirts talvitub ?
Ülesanne 5.
Kirjuta T, kui väide iseloomustab täismoonet, ja V, kui vaegmoonet, mõlemale arengutüübile sobivad väited tähista VT-ga. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 6 rida ja 2 veergu.
Väide
Vastus (T, V, VT)
Munast koorunud vastne on valmikuga sarnane.
Vastne läbib nukustaadiumi.
Vastne erineb väliselt valmikust.
Arengujärgud on erineva eluviisiga .
Vastsed arenevad munadest.
Ülesanne 6.
Lahenda ristsõna. Kokku on 5 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte.
1. Organism, kelle kehas elab parasiit (8).
Kontroll: 1(2) =2(2); 1(5) =3(1); 1(8) =5(6).
2. Nudipaelussi vaheperemees (4).
Kontroll: 2(2) =1(2).
3. Vastsele eelnev arengujärk (4).
Kontroll: 3(1) =1(5).
4. Paelussidele on iseloomulik …-sugulisus (4).
Kontroll: 4(2) =5(2).
5. Levinud taimeparasiit (7).
Kontroll: 5(2) =4(2); 5(6) =1(8).
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 24

Peatükk 31. Viirused

Ülesanne 1.
1.1. Uuri õpiku joonist lk 63 Viiruse ehitus.
1.2. Kirjelda viiruse ehitust. Nimeta viiruse 3 osa.
Ülesanne 2.
Leia tekstist kolm viga ja paranda need. Tekst on esitatud lausete kaupa (a-f).
a) Kõik viirused on ühesuguse korrapärase kujuga.
b) Nad on bakteritest väiksemad.
c) Viirusi näeb vaid mikroskoobiga.
d) Viirused on hulkraksed rakusisesed parasiidid.
e) Nad sisaldavad pärilikkusainet ja on võimelised muutuma.
f) Uute viirusosakeste moodustumine toimub nii peremeesrakus kui ka väliskeskkonnas.
Ülesanne 3.
3.1. Täida tabel, kus on 2 veergu ja 6 rida.
Haigus
Nakatumisviis (levik)
Siirutajate vahendusel
Viiruslik kõhulahtisus
Õhu kaudu piisknakkusena
AIDS
3.2. Mis on vaktsiin ?
3.3. Miks inimesi vaktsineeritakse?
Ülesanne 4.
Viirused käituvad peremeesrakus erinevalt. Kirjuta iga kirjelduse juurde üks haigus, mida selliselt käituv viirus põhjustab.
1. Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku kohe hulgaliselt tootma uusi viirusosakesi. Need vabanevad ning nakatavad üha uusi rakke. Haigus kulgeb kiiresti ja ägedalt.
Selline on nt … .
2. Viiruse pärilikkusaine lülitub peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul. Organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid hävitada.
Selline krooniline ehk pidev viirushaigus on nt … .
3. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja võib seal püsida tegutsemata aastaid. Kui organism nõrgeneb, muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks, nakatunud rakkudes algab uute viirusosakeste moodustumine ning varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena.
Selline on nt … .
--- 25
Ülesanne 5.
5.1. Mis inimest tõvestajate eest kaitseb? Kirjuta 5 vastust.
5.2. Alati ei suuda kaitsesüsteem inimest piisavalt kaitsta ning inimene haigestub nakkushaigusesse.
5.3. Kuidas nimetatakse ajavahemikku, mis jääb nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele?
Ülesanne 6.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
6.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele.
Oli 1796. aasta. Kaheksa-aastane Inglise külapoiss James Phipps oli terve ja õnnelik, sest rõuged olid temast senini mööda läinud. Ühel päeval tuli doktor Edward Jenner ja nakatas poisikese lehmarõugetesse. Väike James põdes tõve läbi ja edaspidi tema organism rõugeid ei kartnud. Doktor Jenner ei nakatanud poissi pahatahtlikult. Ta oli lüpsjaid jälgides tähele pannud, et lehmarõuged kulgesid neil väga kergelt, jättes järele vaid väikesed armid. Kes oli kord lehmarõugeid põdenud, päris rõugetesse enam ei nakatunud. Sellepärast julges arst ka poisi katse korras nakatada . Rõugetevastane vaktsineerimine lehmarõugeviirusega (ladina keeles vacca - lehm) levis kiiresti üle maailma. Ei läinud nelja aastatki, kui inimesi vaktsineeriti ka juba Eestis. 1979. a kuulutas Maailma Tervishoiu Organisatsioon rõuged kui haiguse hävitatuks.
Ajakiri Horisont, 2002, nr 2.
6.2. Mis juhtus lüpsjatega, kui nad haigestusid lehmarõugetesse?
6.3. Mis juhtus lehmarõugeid läbipõdenud inimestega, kui nad puutusid kokku päris rõugetega?
6.4. Mis oli inimeste rõugete vastu vaktsineerimise tulemus maailmas?
6.5. Kes võttis kasutusele vaktsineerimise?
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 26

Peatükk 32. Bakterid

Peatükk 33. Bakterite tähtsus

Ülesanne 1.
Täida mõistekaardi 5 osa sobivate mõistetega.
1. Toitumine
a) …
b) …
2. Mis soodustab levikut?
a) …
b) …
c) …
3. Hapnikuvajadus
a) …
b) …
4. Kuju
a) …
b) …
c) …
5. Eluks vajalikud tingimused
a) …
b) …
c) …
d) …
Ülesanne 2.
Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid.
a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad.
b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad.
c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad.
Ülesanne 3.
Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata.
a) Osa bakteriliike fotosünteesivad.
b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel.
c) Bakterid paljunevad pungumise teel.
d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore .
e) Osa baktereid eritab inimese organismi sattunult tugeva toimega mürke - baktertoksiine.
f) Bakteritel pole tuuma.
--- 27
Ülesanne 4.
Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja luua sellised tingimused, mis takistavad mikroobide paljunemist, või hävitada mikroobid ning pakendada toiduained õhukindlalt.
Kirjuta näiteid toiduainete kohta, mida säilitatakse tabelis märgitud meetodil. Kokku on esitatud 5 eesmärki ja 5 tabelit.
1. Eesmärk: Hävitada mikroobid kõrgel temperatuuril.
Meetod
Näited
Pastöörimine (70-90 °C)
Steriilimine (120 °C)
2. Eesmärk: Peatada mikroobide areng ja elutegevus.
Meetod
Näited
Säilitamine külmikus (4 °C)
Säilitamine sügavkülmas (-18 °C)
Suhkru lisamine
Soola lisamine
Hapendamine või happe (nt äädika) lisamine
3. Eesmärk: Pidurdada bakterite ainevahetust toiduaine veesisaldust vähendades.
Meetod
Näited
Kuivatamine
4. Eesmärk: Peatada mikroobide areng ja elutegevus, luues vee- ja hapnikuvaba keskkonna.
Meetod
Näited
Vaakumpakendamine
5. Eesmärk: Hävitada bakterid suitsu, soola ja kuumuse koosmõjul.
Meetod
Näited
Suitsutamine
Ülesanne 5.
Kirjuta, mis tähtsus on bakteritel looduses ja inimese jaoks. Täida tabel, kus on 3 veergu ja 2 rida.
Milleks inimene kasutab?
Mis haigusi põhjustavad?
Tähtsus looduses
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 28

Peatükk 34. Algloomad

Ülesanne 1.
1.1. Võrdle algloomi teiste organismirühmadega. Kirjuta iga alglooma tunnuse juurde, millist organismirühma see tunnus veel iseloomustab, vastavalt Loomad - L, bakterid - B, taimed - T. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 8 rida ja 2 veergu.
Algloomade tunnus
Loomad (L), Bakterid (B), Taimed (T)
Elavad niiskes, orgaanilist ainet sisaldavas keskkonnas.
L, p
Osa algloomi (silmviburlane) fotosünteesib valguse käes.
B
Koosnevad ühest rakust.
B
Rakus on vähemalt üks tuum.
L
Enamik toitub keskkonnast saadavast orgaanilisest ainest.
L, p
Paljunevad pooldudes.
B
Enamasti liiguvad aktiivselt.
L
1.2. Milline on alglooma peamine erinevus bakterist?
Algloom on suurem
Ülesanne 2.
Kirjuta, kuidas liiguvad järgmised algloomad (a-c):
a) silmviburlane, liigub viburitega
b) amööb , oma kehakuju muutes
c) kingloom . Ripsmeid kasutades
Ülesanne 3.
3.1. Ebasoodsates keskkonnatingimustes võib bakter moodustada spoori ja algloom tsüsti. Mille poolest on spoor ja tsüst sarnased? Nad on sarnased selle poolest, et neil on ümar kuju.
3.2. Miks on spooride ja tsüstide moodustamine organismile vajalik?
Selleks, et rasketes keskkonnatingimustes ellu jääda.
Ülesanne 4.
4.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele.
Risto võttis tiigist vett ja valas Petri tassi ning vaatas binokulaariga selles algloomi. Kogu Petri tassis liikus rohkesti kingloomi ja rohelisi silmviburlasi. Ta kattis pool tassi fooliumiga ning jättis selle aknalauale. Kümne minuti pärast ta eemaldas fooliumi ja uuris algloomade paiknemist uuesti. Nüüd oli see teistsugune kui enne.
4.2. Kirjelda, kuidas paiknesid silmviburlased pärast fooliumi eemaldamist.
4.3. Kirjelda, kuidas paiknesid kingloomad pärast fooliumi eemaldamist.
4.4. Seleta nende algloomade käitumist.
--- 29
Ülesanne 5.
Algloomade hulgas on palju haigustekitajaid. Leia sobivad paarid haigustekitajate (a-e) ja iseloomustavate tunnuste (1-5) vahel.
Haigustekitajad:
a) Lamblia , a
b) Toksoplasma, 1
c) Trihhomoonas, c
d) Malaaria plasmoodium ,
e) Düsenteeria-amööb. c
Tunnused:
1. Hävitab punaseid vererakke, kaasnevad palavikuhood.
2. Parasiteerib maksas ja peensooles, tekitab neis põletikku ja häirib seedimist.
3. Põhjustab verist kõhulahtisust.
4. Levib kasside ja nende väljaheidetega.
5. Levib sugulisel teel.
Ülesanne 6.
Reovee biopuhastites kasutatakse bakterite kõrval ka algloomi. Neid on reoveebasseinis biomuda koostises. Et puhasti töötaks efektiivselt, tuleb vett õhustada nii palju, et vesi basseinis kihiseb nagu mullivannis. Vasta küsimustele (a-c).
a) Millest toituvad algloomad biopuhastis? Reovee tahketest orgaanilistest osadest
b) Miks peab vett õhustama?
c) Millised muutused toimuvad reoveega biopuhastis? Vesi läheb puhtamaks
Ülesanne 7.
7.1. Kirjuta algloomade tähtsus looduses. Nad osalevad toiduahelas
7.2. Kirjuta algloomade tähtsus inimese jaoks. Inimesed kasutavad algloomi biopuhastites
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 30

Peatükk 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär

Ülesanne 1.
Kirjuta tabelisse iga mõiste juurde loetelust sobiv näide ja lisa ise teine näide. Järjesta mõisted, alustades isendist.
Loetelu:
Tamme-Lauri tamm,
Võrtsjärve ahvenad,
Laelatu puisniit,
Alutaguse metsa taimed, loomad jt organismid.
Jrk nr
Mõiste
Näide 1
Näide 2
1
populatsioon
Võrtsjärve ahvenad
Põlva järve kalad
2
isend
Tamme-lauri tamm
Jõõrte petäi mänd
3
ökosüsteem
Alutaguse metsa taimed, loomad ja muud elusorganismid
Eesti veesstik
4
kooslus
Laelatu puisniit
Ülesanne 2.
2.1. Kirjuta, milliste taimede, loomade või mikroorganismide populatsioone võib olla metsakoosluses.
’taimi lagundavad bakterid, Karude populatsioon, tammede populatsioon
2.2. Kirjuta kolm looduse eluta osa tegurit, mis mõjutavad metsakoosluses organisme.
Muld, õhk, vesi
Ülesanne 3.
3.1. Lõpeta lause.
Biosfäär on Maa see osa, mida asustavad elusorganismid .
3.2. Kirjuta biosfääri osad ja iga osa juurde kaks organismi, kes seal elavad või sealt toitu otsivad.
Õhk- linnud, putukad
Maa ülemine osa- karu, jänes
Vesi- kala, konn
--- 31
Ülesanne 4.
Täida ülesanne.
4.1. Jääkaru ladinakeelne nimi on Ursus maritimus. Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud?
See on Ursus
4.2. Vaata ülesande kaardilt , kus jääkarud elavad.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila.
Põhja- poolkera,
4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele.
Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad , kes toituvad peamiselt merejääl elavatest hüljestest. Mida kauem on meri kaetud jääga, seda paremad on jääkarude toitumisvõimalused. Teadlased on kogunud andmeid jääkarude populatsioonide arvukuse kohtaja mõõtnud satelliidipiltidelt Arktika merej ää pindala.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Graafik: Arktika merejää pindala.
Selgitus: Allikas http://www.ijis.iarc.uaf.edu/en/home/seaice_extent.ht m
4.4. Kuidas on muutunud Arktika merejää pindala viimase 30 aasta jooksul?
Pindala järjest väheneb
4.5. Millal mõõdeti jää kõige väiksem pindala?
Kõige väiksem on 2012 aastal
4.6. Kirjuta üks jääkarude populatsioonide muutumisega seotud loodusteaduslik probleem, millele teadlased tänapäeval võiksid vastust otsida. Miks jää nii kiiresti sulab?
4.7. Miks sinu arvates tunnevad teadlased muret jääkarude populatsioonide pärast? Sest jääkarusid kütitakse ja kliima soojenemise tagajärjel sulab jää.
4.8. Kuidas võib jääkarude toitumisvõimaluste muutumine mõjutada populatsioonide arvukust? Populatsioonide arvukus võib väheneda.
4.9. Kuidas võib inimtegevus tänapäeval mõjutada Arktika ökosüsteemi? Kliima võib veel rrohkem soojeneda.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 32

Peatükk 36. Ökoloogilised tegurid

Ülesanne 1.
Täida skeemi lüngad.
Keskkonnategurid jagunevad kaheks (1-2):
1. eluta looduse tegurid
2. Elusloodus looduse tegurid
Keskkonnategurid 1 näited (a-c):
a) temperatuur;
b) niiskus
c) valgus
Keskkonnategurid 2 näited (a-b):
a) sama liigi isendid
b) eri liigi isendid
Ülesanne 2.
Kuidas mõjutavad keskkonnategurid mägra elutegevust? Kirjuta näitele lisaks viis tegurit ja nende mõju mägrale.
1. Näide:
Tegur: teine liik - rebane;
Mõju: võib mägra uru vallutada.
2. Tegur: sama liik- mäger
Mõju: konkurents toidu pärast,
3. Tegur: temperatuur
Mõju: külma ilmaga magab talveund
4. Tegur: niiskus
Mõju: niiskusega võib mägra kodu hävitada.
5. Tegur: söök
Mõju: mäger peab sööma.
6. Tegur: valgus
Mõju: on öise eluviisiga
Ülesanne 3.
Märgi tabelisse, kas antud suhe on liigi seisukohalt kasulik (+) või kahjulik (-). Tabelis on 3 veergu ja 4 rida.
Organismidevaheline suhe
Liik A
Liik B
PARASITISM (A on parasiit)
TAIMTOIDUUSUS (A on taim)
KISKLUS (A on röövtoiduline)
--- 33
Ülesanne 4.
4.1. Uuri allpool kujutatud erinevaid suhteid ( sümbioos , röövlus e kisklus, parasitism, konkurents ) lehetäi ja teda ümbritsevate organismide vahel. Suhted on märgitud tähtedega A, B, C ja D.
Lepatriinu ← a → Lehetäi
Kibuvits ← b → Lehetäi
Sipelgas ← A → Lehetäi
Lehetäi ←konkurents → Lehetäid
4.2. Täida esitatud suhete põhjal ülesanne.
a) Lehetäile kasulikud suhted on tähistatud tähtedega ... ja ..., kahjulik aga tähega … .
b) Sümbiootilist suhet tähistab joonisel täht …, parasitismi …, röövlust …, konkurentsi … .
Ülesanne 5.
Paaristöö.
5.1. Too 3 näidet, mille pärast organismid konkureerivad. Elupaik, toit, parkner
5.2. Leidke paarilisega näiteid selle kohta, kes konkureerivad ja mille pärast, ning kirjutage tabelisse.
Kõrvenõges , umbrohi
Tiigrid - toidu pärast
Tiigrid ja lõvid - toit, elupaik
Liigikaaslaste vahel
Eri liikide vahel
Konkurents taimeriigis
Kõrvenõgesed
Konkurents loomariigis
5.3. Arutlege, kas konkurentsisuhe on liigi seisukohast kahjulik või kasulik.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 34

Peatükk 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid

Ülesanne 1.
1.1. Uuri ülesande joonist.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Toiduvõrk.
1.2. Loetle üles kõik toiduvõrgu tootjad. Punane ristik , kaer ja nisu, tigu, hiir
1.3. Loetle üles kõik toiduvõrgu I astme tarbijad. putukas
1.4. Loetle üles kõik toiduvõrgu II astme tarbijad. Rukkirääk , rästas
1.5. Loetle üles kõik toiduvõrgu III astme tarbijad. rebane
1.6. Koosta toiduvõrgustiku organismidest kaks 3-4-lülilist toiduahelat. Punane ristik :> tigu :> rukkirääk :>rebane
Ülesanne 2.
2.1. Kirjelda esitatud toiduahela põhjal arvukuse püramiidi. Aseta toiduahela organismid õigetele astmetele.
Tamm → lehetäi → lepatriinu vastne → lehelind → kodukakk
2.2. Kes on selles biomassi püramiidis tootja? tamm
2.3. Kirjelda esitatud toiduahela põhjal biomassi püramiidi. Aseta toiduahela organismid õigetele astmetele.
Veetaimed → vee selgrootud → lauk ( veelind ) → roo-loorkull
2.4. Kes on selles biomassi püramiidis tipptarbija? Roo-loorkull
Ülesanne 3.
3.1. Mitu grammi konni peaks kährik sööma, et ta biomass suureneks 100 g võrra. 3.2. Kährikud söövad ka mustikaid. Miks peab kährik sööma mustikaid märksa rohkem kui konni, et kaalus 100 g juurde võtta?
--- 35
Ülesanne 4.
4.1. Uuri ülesande graafikut, mis kujutab saaklooma ja kiskja arvukuse muutusi ajas ning vasta seejärel küsimustele.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Graafik: Saaklooma ja kiskja arvukus.
4.2. Kumb liik on kiskja (A või B)?
4.3. Kuidas muutub kiskja arvukus, kui saaklooma arvukus suureneb?
4.4. Mitu liigi A esindajat elas antud piirkonnas aastal 1900?
4.5. Kirjuta kaks tegurit, mis võivad mõjutada liigi B arvukust.
Ülesanne 5.
Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga.
5.1. Selgita ühe näite põhjal, kuidas inimtegevus võib ökosüsteemi looduslikku tasakaalu rikkuda. Kirjuta inimtegevus ja selle mõju ökosüsteemi liikmetele .
Näide.
Põhjus: Inimene rajab hüdrojaama ehituse käigus jõele tammi .
Tagajärg:
1. Kiirevoolulise jõe asemele tekib veehoidla , mille elutingimused ei sobi kiirevoolulise ja hapnikurikka veega kohastunud selgrootutele ja need hävivad.
2. Lõhed ei pääse koelmutele ja neil ei tule järelkasvu.
3. Kujuneb uus, liigivaesem ökosüsteem.
Põhjus: inimene mürgitab umbrohtu mürkidega
Mõju on loomadele -loomad hukuvad
5.2. Kirjuta looduslikke tegureid, mis võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda.
Teised liigid, ilmastikuolud: looduskatastroofid , kuumus.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 36

Peatükk 38. Miks on elurikkus tähtis?

Peatükk 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta?

Ülesanne 1.
Elurikkus jaotatakse kolmeks tasandiks. Nimeta need ja kirjuta igaühe kohta lühike seletus, milles see rikkus seisneb.
Liigirikkus - Selle all mõistetakse kõiki maailma liike.
Elupaikade paljusus- See tähendab seda, kui palju on maakera mingis piirkonnas ökosüsteeme.
Geneetiline mitmekesisus- sama liigi siseste isendite omavaheline erinevus.
Ülesanne 2.
Paaristöö.
2.1. Selgita, miks on elurikkus majanduslikult tähtis. Paljusid loomi kasutatakse toiduks. Toiduks kasutatakse ka taimi. See on ka tähtis meditsiinis, sest paljud ravimid on pärit loodusest.
2.2. Selgita, miks on elurikkus ökoloogiliselt tähtis.
Sellepärast ,kui ühe liigiga midagi juhtub, mõjutab see ka teisi liike.
Ülesanne 3.
Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga.
Selgitage, kuidas tabelis märgitud põhjus võib tingida liigi kadumist. Täitke tabel näite järgi. Loomad võib valida loetelust. Otsige abi internetist.
Loetelu: Bengali tiiger, sinivaal , suur panda, merikotkas, hunt.
Tabel: Miks mõni liik on rohkem ohustatud kui teine? (Tabelis on 6 rida ja 3 veergu).
Põhjus
Liigi näide
Selgitus
Eriline käitumisviis
Koaala
Loom on väga aeglane. Kerge saak küttidele, hävitati peaaegu täielikult 19.-20. Sajandi vahetusel.
Aeglane sigimine
Asumine ökoloogilise püramiidi tipus
Kitsas toiduvalik
Liik on inimesele või kariloomadele ohtlik
--- 37
Ülesanne 4.
4.1. Uuri kaarti õpikust lk 110.
4.2. Leia kaardil Eesti rahvuspargid . Kirjuta nende nimetused ja igaühe juurde kolm iseloomustavat märksõna. Vaata lisa internetist.
Vilsandi rahvuspark -Saaremaa, lääne- eesti, kõige suurem.
Matsalu rahvuspark- läänemaa - arvukad linnuliigid , eriilmelised kooslused , kultuuripärandi objektid.
Lahemaa- põhja eesti- Põhja-Eesti rannik oma poolsaarte ja lahtedega, mitmekesised metsad, balti klint , loopealsed , rikas kultuuripärand .
Soomaa- Pärnumaa, Viljandimaa- Rabad , üleujutused, puutumatu põlisloodus
Karula - Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud
4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk?
Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust.
Ülesanne 5.
Lisaülesanne õpetaja valikul.
Kuidas kaitsta elurikkust?
Kirjutage kaks viisi, kuidas kaitsta elurikkust. Kirjuta mõlema viisi juurde tegureid, mis võivad takistada selle elluviimist. Tee ettepanekuid , kuidas takistavaid tegureid saaks kõrvaldada või vältida. Andke teistele lühike ülevaade oma arutelust .

Viis: rahvusparkide rajamine

Takistav tegur: inimesed ei ole rahvusparkide rajamisega nõus.
Ettepanekud: tuleks inimestega rääkkida.
2. Viis: ökoloogilise jalajälje vähendamine
Takistav tegur: kulub palju bensiini.
Ettepanekud: Tuleks sõita ainult siis, kui on vaja.
Vaata ökoloogilist jalajälge lk 43.
Kokkuvõte
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “.
--- 38

Õpiku ülesanded

Õpik lk 13.

Suure vallrahu kirev elustik .

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …

Õpik lk 17.

Kui palju vihmausse elab mullas?

Vastused küsimustele.

Õpik lk 19.

Kui kiiresti liigub tigu?

Vastused küsimustele.
1. …
2. …

Õpik lk 24.

Ka tigu võib olla lemmikloom .

Hiidteole vajalikud elutingimused.

Õpik lk 24.

Ussid teevad komposti.

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …
--- 39

Õpik lk 29.

Miks on krillid tähtsad?

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …

Õpik lk 38.

Kuidas uuriti mesilaste käitumist?

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …
4. …
5. …

Õpik lk 40.

Hiina villkäppkrabi on Läänemeres võõrliik .

Vastused küsimustele.

Õpik lk 41.

Jõevähk.

1. väide on …
2. väide on …
3. väide on …
4. väide on …

Õpik lk 43.

Ühe jõe uurimine .

Uurimisküsimused:
1. …
2. …
3. …
4. …
Vaatluspunktid: …
Oletused ja põhjendus: …
--- 40

Õpik lk 51.

Kes vajab rohkem hapnikku?

Vastused küsimustele.
1. …
2. …

Õpik lk 54.

Äädikakärbsed.

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …

Õpik lk 60.

Võrgendikoi.

Õpik lk 61.

Kirbu areng ja arengujärkude arvukus.

Vastused küsimustele.
1. …
2. …
3. …
4. …

Õpik lk 75.

Bakterite paljunemine piimas.

Vastused küsimustele.
--- 41

Õpik lk 80.

Temperatuuri mõju piima säilivusele (mikroorganismidele).

Õpik lk 98.

Organismide väljasuremise graafik.

Õpik lk 103.

Uuri püramiide ja lahenda ülesanded.

Ülesanne 1. Sebrad peavad sööma taimi … . Lõvide biomass suureneb … .
Ülesanne 2. Mardikate biomass on … .

Õpik lk 103.

Kuidas taimed üksteist mõjutavad.

Õpilaste püstitatud uurimisküsimus: …
Hüpotees: …
Külvatud seemnetest tärkas : …
--- 42

Lisa

Klassi putukaajakiri

Tutvume loodusajakirjandusega.

A. Millised paber- ja veebipõhised meediaväljaanded tegelevad Eestis just looduse ja keskkonna temaatikaga? Sirvi mõnda loodusajakirja. Millised ajakirjanduslikud žanrid on loodusajakirjanduses kõige levinumad? Mille poolest sarnanevad loodusajakirjanduse artiklid teiste väljaannete artiklitega, mille poolest erinevad nendest ?
B. Koosta klassiga putukaajakiri (1-3).
1. Ajakirja nimi: …
(Valige nimi ajurünnakuga!)
2. Kirjuta lugu klassi putukaajakirja. Artikli teema ja žanri valimiseks on sul abiks alljärgnev tabel (tabelis on 3 veergu ja 8 rida). Esimesest tulbast tõmba ring ümber valitud žanrile, teisest käsitletavale putukate grupile ja kolmandast loo teemale (nt intervjuu palvetajaritsikaga tema toitumise eripärast). Igal lool saab olla vaid üks žanr ja teema, kuid käsitletavaid putukate rühmi võib valida mitu. Lood riputage klassis või koridoris üles.
Žanr
Putukate rühm
Teema
Uudis
Liblikad
Tähtsus looduses
Artikkel
Mardikad
Sigimine ja areng
Intervjuu
Kiilid
Mitmekesisus
Arvamuslugu
Puruvanad
Inimene ja putukas
Muu ( kuulutus vmt)
Kiletiivalised
Toitumine
Kahetiivalised
Liigisisene ja liikidevaheline suhtlemine
Muu …
Muu …
3. Lugude ilmumise tähtaeg: …
Klassi ajakirja võib tulevikus välja anda ka mõnel muul teemal, kuid putukate mitmekesisus võimaldab eriti hästi ajakirjaniku rolli sisse elada.

Kuidas lugu kirjutada

1. Lööv pealkiri.
2. Autori nimi.
3. Sissejuhatav lõik, mis tekitab lugejas huvi ja annab aimu loo sisust.
4. 3-4 teemaarenduse lõiku (200-300 sõna).
5. Kokkuvõttev lõik.
6. 1-2 pilti koos pildiallkirjadega.
7. Viited allikatele, kontrollitud faktid.

Lühidalt mõnest peamisest ajakirjandusžanrist

I. Uudis on faktipõhine kirjutis, mis vastab küsimustele kes? mis? kus? millal?
kuidas? miks?
Olulised märksõnad on täpsus, tasakaal ja objektiivsus.
Uudis ei tohi olla hinnanguline, kuid peab pakkuma lugejatele huvi.
II. Artiklis käsitletakse haaravalt ja faktitäpselt mingit teemat.
III. Intervjuus esitab ajakirjanik intervjueeritavale küsimusi , et teemat mitmekülgselt valgustada.
IV. Arvamuslugu esitab kirjutaja enda seisukohti, võib olla hinnanguline ja subjektiivne. Tasakaalustatud arvamuslugu keskendub ühele teemale ning sisaldab sellega haakuvaid poolt- ja vastuargumente. Arvamusloo alaliigiks on nt arvustus (näituse- või raamatuarvustus).
Putukate maailma kajastav ajakiri võiks sisaldada mõnel määral kõmu, huumorit ja reklaami. Ajakirjades leidub alati ka kuulutusi, fotoreportaaže, koomikseid jmt.
( Helene Urva järgi).
--- 43

Ülesanne

1. Restoranidele on antud eeskirjad toiduainete säilitamiseks ja roogade soojana hoidmiseks. Uuri termomeetrit ja vasta küsimustele.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Toiduainete säilitamise termomeeter.
Allikas: http://e-ope.khk.ee/ek/2012/toiduvalmistamine_suurkoogis/ toiduainete_opetus/toiduainete_silitamine.html
Selgitus:
* Enamik tõvestavaid baktereid sureb . Bakterite spoorid säilivad.
* Bakterid hakkavad surema.
* Bakterid paljunevad kiiresti.
* Mikroobide elutegevus aeglustub.
* Mikroobid ei paljune ega ka sure .
- Roogade lühiajaliseks soojana hoidmiseks sobib temperatuur 63 °C ja kõrgem.
- OHUTSOON +6 kuni +63 °C
- Säilita kergesti riknevaid toiduaineid külmikus.
- Külmutatud toodete pikemaajalisel säilitamisel hoia neid sügavkülmas -18 °C ja madalamal temperatuuril.
2. Mis temperatuurivahemikus toimub bakterite aktiivne elutegevus?
3. Miks soovitatakse sooja toitu hoida +63 °C-st kõrgemal temperatuuril?
4. Mis temperatuuril hävib enamik tõvestajatest bakteritest?
5. Miks peab kergesti riknevaid toiduaineid säilitama külmkapis?
6. Kuidas mõjub mikroobidele nende hoidmine sügavkülmas -18 °C juures?

Ülesanne

1. Vaata internetist, mis on ökoloogiline jalajälg , ja püüa arvutada oma ökoloogilise jalajälje suurus.
2. Kasuta näiteks lehekülge http://kesa.edu.ee/kalkulaator/
3. Minu ökoloogilise jalajälje suurus on …
4. Kuhu paigutub Eesti oma ökoloogilise jalajäljega teiste riikide seas?
5. Miks on eri riikide ökoloogiline jalajälg erinev?