Kuidas ma kohtusin draakoniga Oliver Reinol 4B klass Kõndisin ühel päeval metsas. Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama. See oli väga lahe ja põnev.
Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3. Vaatleme, kas vares sööb valmis orgaanilisi aineid.
sellisel viisil. Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi • See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune. • Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. • Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. • Tiivaotsad ümmargused ning suled sarnased tänapäeva lindude omadele. Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi • Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. • Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba, lennuvõimekus oli üsna hea. Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni • Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. • Suured rinnakuluud võimaldavad
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Linnutiiva evolutsioon Referaat Koostanud: Evelyn Landing TARTU 2015 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... ............................3 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?........................................................................4 2.Tiiva evolutsioon.................................................................................................... ..............4-5 Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi...........................................................................5-6 Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi................................................................................6
Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele.....................................
Mefistofeles: Kui aus olla lugupeetud härra, siis kujutan küll. Faust: Mis moodi? Kuidas on see võimalik, et vanapagan lennata oskab? Ära tule mulle kärbseid pähe ajama va koletis! Mefistofeles: Rahunege! Ei aja ma hetkel kellelegi kärbseid pähe. Mulle endale pole muidugi antud võimet lennata, kuid selles ajas kus me hetkel viibime on inimesed saanud hakkama millegi enneolematuga. Nimelt on leiutatud selline masin millel on tiivad nagu linnul ja mis suudab lennata kõrgemalt kui ükski lind seda teha suudab. Sinna sisse mahub sadu inimesi kellel on vaja rännata suuri vahemaid. See imemasin toimetab nad linnuteel ülikiiresti oma sihtkohta. Faust: Enneolematu! Ma ei suuda uskuda ühtegi sõna mida sa va kurinahk suust välja ajad! Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind ühele sellisele imemasinale ja täida mu unistus milleks on linnutiivul lennata üle maa.
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
rannikualadel. Kaljukotkas Kaljukotkas on suur ja osav röövlind. Ta toob oma toidu soodest ja luhtadelt, kus toit on vähem mürgitatud kui merikotkal. Pesitseb raskesti ligipääsevates soo- ja metsakolgastes, mille inimasutus on hääbunud ning kuhu pehmete talvedega metsamehed ei pääse. Valdav osa pesapaikadest on kaitse all, mille tõttu on kaljukotka arvukus kasvanud. Kirjeldus Tiibade siruulatus on kuni 227cm ja kehakaal isalinnul on 3-3,5kg. Emalinnul aga 4,5-5,5kg. Vanemal linnul on laup tumepruun ja ülejäänud lagipea ning kukal kuldpruun. Nokk on must ja vananahk kollane. Ülemine pool linnust on tumepruun heledamate suleääristega ja kogu alumine pool näib välioludes üsna tume. Noorlinnud on aga tume-sokolaadipruunid, kuldse pealaega. Tiivalaigud ja saba tüvik on laialt valged. Toitumine Põhitoiduks Eesti on valgejänes, teder ja metsis. Vaheldusena on ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, ronk, laanepüü, sinikael-part ja toonekurg
või saba peal punased laigud. Nokk on tugev, keskmise suurusega ja ümar. Amatsoonpapagoid armastavad rutiini. Nad võivad võtta omaks vaid ühe pereliikme, võivad olla agressiivsed.Isased võivad suguküpseks saades (umbes 3-5 aastaselt) olla tigedad isegi oma lemmik-pereliikmele. Amatsoonidele tuleb võimaldada palju tegevust ja närimist, et nad ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema võimalikult suur: kõrgus 100-150 cm, sügavus-laius 60 x 100 cm. Vangistuses elavad amatsoonpapagoid 40-80 aastaseks, vanim teadaolev elas 112 a. Suguküpseks saavad nad 3-5 eluaastal ja emalinnud on võimelised poegima ligikaudu 35 või enamgi eluaastani. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna, haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses. Amatsoonpapagoi on vastuvõtlik A vitamiini puudusele,
Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg. Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.
Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad.
raskem toitu hankida. munade/poegadega) ning samuti sihilikult • Tuul- Väga kõva tuulega võib pesad lõhkuda pesasid. puude otsast alla lennata ning samuti • Vastassugupool- Linnud elavad tavaliselt paaris ja nii ema lind kui ka isas lind võivad puud maha kukkuda ning nende kasvatavad oma poegi. (isas linnul võib ka peal võivad olla pesad. (koos hoolitseda teiste emas lindude eest) munadega) • Konkurendid- kuna puukoristajaid on Eestis väga palju, siis linnud konkureerivad üksteisega. (Toidu suhtes) Ja samuti ka konkureerivad nt isas linnud emas linnu pärast.
protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Väetised:
tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, mille vältel võib ta ükskõik keda rünnata. Kui jõuvahekorrad ei klapi, lõpeb see aktsioon kuke jaoks tavaliselt kurvalt
Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid
a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm Elustada ei ole võimalik Elustada on võimalik Aju ja kesknärvisüsteemi surm Hingamine ja südametegevus seiskunud Keha jahtub ja lihas kangestus esimesed 5 min. kriitilise tähtsusega
Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel , kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid
jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas. Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis
Imetajate välisehitus 1. Kirjelda koera välimust. V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu ...
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus,
SINIRAAG (CORACIAS GARRULUS) Üldandmed •Tiiva pikkus 18...20cm •Tiibade siruulatus 66-73cm •180-200g •Kehapikkus 29-32cm Välimus Linnu pea koos kaelaga ning rinnaesine koos alakehaga on rohekassinised. Sinirao „õlad“ lillakassinised ning hoosuled ja keskmised sabasuled on mustad. Selg on linnul punakaspruun. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus
riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis 54 miljonit aastat) : Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidi ajastu (algas 141 miljonit tagasi ja kestis 76 miljonit aastat): Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks
Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma
Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku
c) tuju rõõmsamaks läheks; d) ristirüütlitele kätte maksta. 8. ,,Käos" on muinasjutule iseloomulik tunnus a) vendade hukkumine; b) käo kukkumine; c) linnu muutumine inimeseks; d) inimese muutumine linnuks. 9. Muinasjutu ,,Kägu" peamõte on, et a) sissetungijad tuleb tagasi lüüa; b) kui sa nutad, võid muutuda käoks; c) kõige suurem kaotus on lähedaste surm; d) sõtta ei tasu minna. 10. Muinasjuttu ,,Kägu" sobib illustreerima vanasõna a) ,,Igal linnul ise laul"; b) ,,Armastus ei väsi iial"; c) ,,Õige hõlma ei hakka ükski"; d) ,,Suur tükk ajab suu lõhki". Suurvürst Kestutis Kägu
Kalamaja Põhikool Uurimustöö Hiireviu Õpilane: Carmen Suurkivi Õpetaja: Silvia Luts 2015 Sisukord 1. Aastalind 2015................................................................................................ 2 2. Välimus............................................................................................................ 2 3. Pesitsemine..................................................................................................... 3 4. Toitumine......................................................................................................... 3 5. Levik ja arvukus............................................................................................... 3 6. Looduskaitse................................................................................................... 4 7. Huvitavat.........................................................
Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuri pärl Küll ta tuleb Lumi mööda porist teed metsa varju roomas. Juba passipilte teeb pääsuke nüüd roomas. -6- Asju seal ei pakita- linnul on neid vähe. Ainult ilma frakita teele ta ei lähe. Laulab selles frakis ta apelsiinisalus ja kui külm ei takista peab peo ka sinu talus. Kodu Mis seal siis on- üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets- kõik... Kõik. -7- Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia 9 lk. 616 http://tungall.weebly.com/eurolaul.html http://et.wikipedia
Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist cruciare "piinama" ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu Köis sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed Moon punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit Ohakalind Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust
kadastikke, suuremaid *Karmiinleevike parke ja aedasid. Värvulised Tema laul on kõlav, vali, kauakestev Ülapool on linnul pruun, alapool Elupaikadeks on tal ja vaheldusrikas ning sisaldab valge, tihedate ovaalsete tähnidega. niisked kuusikud, kuid mitmekesiseid vilesilpe Kaenlasulestik on ruuge. ka kuuse aluspuistuga männikud, sookaasikud,
Et suur osa tema soolestikku läbinud marjaseemneist säilitav idanemisevõime,
aitab lind vastavaid taimeliike looduses levitada.
Laul:
Punarinna laul on üks meeldivamaid linnulaule, ehkki tal selgepiirilised
stroofid puuduvad. See on habras ja varieeruv, algab sageli paari
flazolettheliga või ülikiire peene, hõbedase vidinaga, millele järgneb tavaliselt
langeb pärlendav helirida üksikute ümmarguste viletoonidega. Surutud helid
tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad
äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti
palentoloogia-Teadus mis uurib surnuid organisme ,võib otsustada kes on kelle sugulane. 8Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? Võrdleb erinevaid organisme omavahel ja saab otsustada nende ühiste esivanemate üle. 9.Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid ,mis on organismis sarnase päritolu ja sarnase ehitusega ja võivad täita erinevaid funktsioone.NT:esijäsemed linnul,nahkhiirel, mutil, inimesel, kaktusõied, roosiõied, (roosil lehed, kaktusel okkad ) Rudimendid on mandunud elundid, mis on kaotanud oma tähtsuse ja taandarenenud, kuid tõendavad meie sugulust neid elundeid kasutavate organismidega. NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia?
5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes ees, see mees. 30.Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. 31.Kes kannatab, see kaua elab. 32.Kes kord on valetanud, seda teist korda enam ei usuta. 33
Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat
Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidi ajastu: Kriidiajastul elas meres ohtrasti mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured
Naftat alla neelates põhjustab see veel lisa kahjustusi, põhjustades maohaavandeid ning siseverejooksu maos. 3.1. Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab: · Toiduahelas kõrgemal asuvate loomade mürgitamist, kui nad söövad liiga suurtes kogustes naftat sisse manustanud organisme · Pärsib sigimist, kuna muudab loomad liiga haiglaseks et sigida. Häirib selliseid toiminguid nagu linnul munade haudumine, või väheneb munade arv mida lind muneb · Nafta tilkade, aurude või gaasi sissehingamisel saavad mereimetajatel ja kilpkonnadel kahjustada nii hingamisteed ja kopsud, halvimal juhul on tagajärjeks surm 4 · Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga
Varased põlluharijad õppisid metalle tundma. Vanimad metallesemed, mis Eestist on leitud on pronksist. Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele. Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid,
13. canape- suupiste 14. dessert- magustoit 15. dinee- pidulik lõuna- või õhtusöök 16. dip- dip ehk paks külm kaste 17. durumjahu- durumjahu ehk kõvateraline nisujahu 18. eelroog- enne esimest sooja rooga pakutav roog 19. eripuhastustööd- pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajaduse korral töötlemine kaitseainetega 20. eskalopp- pratud või grillitud, jahus paneeritud sea- või vasikalihast portsjontükk 21. filee- kodu- või metslooma lihakeha vastav jaotustükk, linnul rinnatükk, kalal seljaliha; ka loetletud lihakeha osadest valmistatud praad 22. fond- tugeva maise ja värvusega prae- või keeduleem 23. fruktoos- fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur 24. fursett- püstiseisupidu 25. garneerima- garneerima ehk rooga lisanditega kaunistama 26. gastronoomia- on õpetus, mis tegeleb hea toiduga ja toitumisega, hõlmab inimese toidukultuuri kõiki valdkondi 27. glükoos- ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide
______________________________ 8. ______________________________ 47 48 10. Muinasjuttu ,,Kägu" sobib illustreerima vanasõna 49 50 ,,Igal linnul ise laul"; ,,Armastus ei väsi iial"; ,,Õige hõlma ei hakka ükski"; ,,Suur tükk 9. ______________________________ 10. _____________________________ 20 ajab suu lõhki"
Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja 2 vajub sügavamale vette. Kaob lennuvõime. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada.
hingetoru laiendit. Laulukõri abil on võimalik tekitada kõrgema sagedusega helisid kui inimene häälepaelte abil. Hääleelundi ehitus on üksikutel linnuliikidel erinev. Laulukõri toetavad kõhrrõngad ning selles on häälekiled ja kurrud. Viimaste vahel, bronhide alguses, asuvad häälepilud. Hingetoru ning bronhide vahel asuvad laululihased, mis muudavad häälepilude kuju ja suurust ning mõjutavad seeläbi tekitatavat häält. Mida rohkem linnul laululihaseid on, seda mitmekesisem on tema laul. Näiteks toonekurel ja jaanalinnul laululihaseid pole. Laululindudel on neid tavaliselt 7 paari. Linnulaulu kõlavusele avaldavad mõju ka tema kehaehitus ja suurus. Näiteks kure laulu on kuulda 2 kilomeetri kaugusele. See on võimalik tänu sellele, et kure kõri võib olla kuni 1,5 meetrit pikk (Miksike, http://www.miksike.ee). Lindude laul Linnud ja inimesed on võimelised kuulma sarnase sagedusega helisid, samas on
poliitik - ka rahvamehe rolli; kuigi laenulise loomusega, tunduvad vanasõnad kuuluvat meie rahva sfääri. Seega püüab poliitik paista rahva hääle kuuldavakstegijana.(R. Järv ,,Vanasõna ei ole varnast võtta")1 Vanasõna tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja didaktilisus. Peale lühiduse on vanasõnades taotletud ka kontsentreeritud sõnastust. Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust
Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad,
Poegade eest hoolitseb isaslind Punajalg-tilder on umbes hakisuurune lind tiivapikusega 15...16 cm. Kehamass keskmiselt 100...140 grammi. Ebapropotsionaalselt pikkade jalgadega. Meriski Kurvitsaline Erksavärviline Kõvahäälne Otsib toiduks karpe Emalind toidab poegi Meriski pea, kael ja keha ülapool on mustad, ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt pikk nokk on kinaverpunane, jalad punakaspruunid. Puhkesulestikus on linnul valkjas kurgualune, muidu aga suuremat vahet hundsulestiku ja puhkesulestikuga lindude vahel ei ole. Meriski kaalub keskmiselt pool kilo. Kühmnokk-luik Eestis pesitsev suurim veelind Nokal on must kühm Tugev ühtekuuluvustunne Rändlind See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngasjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja
äkkrünnak varjulisest luurekohast. Ent enamik tuuletallajaid ei ole selles kuigi osavad. Tuuletallaja võtab saagiks surnud loomi harva, kui jahitavas piirkonnas on elavat saaki, siis ta eelistab igaljuhul selle püüdmist. Tuuletallajad püüavad ka mullamutte. Tuuletallajate pesitsemine Tuuletallaja toitub peaaegu igasugusel avamaastikul, kuid ta vajab ligidusse ka sobivat puhke- ja pesitsuskohta. Tuuletallaja ise endale pesa ei ehita. Seega linnul on kolm põhilist pesakohatüüpi: mõned linnud pesitsevad puuõõnes või kaljuõõnes, teised järsakutel, enamus pesitsevad teiste lindude nagu vareste või tuvide vanades pesades. Nüüdisajal on lisandunud neljaski pesakohatüüp tehisrajatised. Tuuletallaja kasutab meeleldi ka suuri pesakaste ning nende ülespanek võib soodustada kohaliku asurkonna suurenemist. Harvematel juhtudel, kui
"Miks sa, orav, pesast välja ei tule?" "Mina linnuke tihane, hoian soojust. Väljas on nüüd külm, ma sulgesin pesaava samblaga, toppisin kõik praod kinni. Ei julge nina välja pista." "Aga mida sa sööd?" "Mina varusin juba suvel kuivatatud seeni, pähkleid ja tammetõrusid. Nii saangi külma aja pesas üle elada!" Vanasõnad Lind sööb laulu eest, inimene töö eest. Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis. Ära vaata lindu sulgist, vaid laulust. Nii kui linnu hellü, nii tää laul. (Rõuge) Tihane-lumelind Juba ta toksib me aknaplekil. Küllap on meeles, mis maik on pekil. Koputab lapse ärkvele unest.
Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa. Pesa rajab ta rohttaimede ja eelmise aasta kulu varju, sageli isegi kulu alla. Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele.
Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad • käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). 1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus).
pea leiavad, et krahv oleks oma koju tulekust ette teada andnud. Kristin lahkub. Päike on nüüd tõusnud ja valgustab pargipuude latvu; valgus nihkub aeglaselt, kuni langeb aknast sisse. Jean läheb ukse juurde ja annab märku. Preilie Julie siseneb reisikostüümis, käes väike käterätiga kaetud linnupuur, mille ta toolile asetab. Mees peab naist hulluks, et too lindu kaasa tahab võtta. Naine palub tal linnu pigem ära tappa, kui teda üksi siia jätta. Mees lööb kirvega linnul tüki otsast. Seda nähes pistab naine halama, et mees juba tema ka ära tapaks. Neab Jeani, et ta väikse linnu nii armutult ära tappis. Räägib, kuidas nende aadlisugu langeb ning lõpetavad vanglas. Kuidas nende vapid kistakse puruks ning kuidas krahv ise rabandusse sureb. Kristin siseneb kirikurõivastes, palveraamat käes. Julia anub Kristinit, et ta kaitseks teda Jeani eest. Kristinil on suht ükskõik Juliest. Uurib, et kuhu nad reisikostüümis küll põrutama hakkavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
