ELUSLOODUSE SSTEEM! SSTEMAATIKA - bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rhmitamisega e. klassifitseerimisega sstemaatikahikutesse e. taksonitesse TAKSON - sstemaatikahik, mis hendab organisme sarnaste tunnuste alusel hte gruppi. Sstemaatikahikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> himkond -> RIIK Sstemaatikas kasutatakse hierarhilist ssteemi, see thendab, et iga takson kuulub ainult hte temast vahetult krgemat jrku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on aluseks HOMOLOOGIA e. plaaniline sarnasus. Veel k...
Ladinakeelne nimetus: Halacarae. Pikkus: 0,2 - 1,7 mm. Toitub vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende munadest. Tuntakse umbes 200 liiki. Karpvähilised Ladina keelne nimetus: Ostracoda. Pikkus: kuni 2 mm. Elavad sageli põhjalähedas vees. Maailmas tuntakse 5 700 liiki. Eesti vetest on leitud 93 liiki. LÕPUSHÄNNALISED Ujuvad tundlate ühtlaste löökide abil. 1-2 paari jalgu. 1 lihtsilm. Liiguvad jalgadega veepõhjas ja taimedel. Mõned karpvähilised helendavad pimedas. Laululuik ja luitsnokk-part Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane nimetus luitsnokk.
Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad hapnikku veest kogu keha pinnaga. Arenenumad vähid hingavad lõpustega nagu kõik tõelised veeloomad. Vees lahustunud kujul olev hapnik tungib läbi lõpuste 5 õhukeste seinte looma verre. Harilikult talitlevad vähkide lõpustena rindmikujalgade
Kuna koorik on jäik ja venimatu, saavad vastsed kasvada ja nende kehaehitus muutuda ainult sel lühikesel ajal, mil vana koorik on seljast aetud ja uus veel kõvaks muutumata. Sellepärast kestuvad vastsed tavaliselt palju kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. [5] Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Mõnedel vähkidel koorub vähikvastne munast ja alustab kohe iseseisvat elu, teistel tekib vähikvastne munakesta sees ja munast koorub hilisemas arengujärgus olev vastne. Osad vähid, näiteks meie jõevähk, läbivad kõik vastsestaadiumid munas ja munast koorub juba täiskasvanud loomaga enam-vähem sarnane tilluke vähk. [5] Tihti on vähkide vastsed teistsuguse eluviisiga kui täiskasvanud. Näiteks paljude
Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel. Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Loodusõpetuses on õpitudlähemalt tundma mullaloomastikku (vihmauss) ja vesikirpu ning selgrootute loomadekohastumisi Läänemere, jõe ja järve elutingimustega. Mõistetest on omandatud: parasiit,inimkaasleja loom, hõljum, põhjaloomastik, tootja, tarbija, lagundaja, kahjur.
Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk – gena; Ülalõug – mantibula; alalõug – maxilla; tundel – antennae; liitsilm; lihtsilm – ocellus. Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik (pro-, meso- ja metathorax). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes), kesk- ja tagarindmikule ka tiivad (alae). Tagakeha koosnes algselt 11 lülist, kuid evolutsiooni käigus on nende arv vähenenud, mõnel juhul on säilinud vaid 4-6 eristatavat tagakehalüli. Tagakehale võivad kinnituda lisandid, näiteks urujätked (cerci), muneti või astel. Tagakehal asetsevad suguorganid e genitaalid. Joon. 1
mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht) koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis kõrverakud-
kopsud - õhku hingavate loomade enamasti paarilised hingamiselundid 50 kude - ühesuguse ehituse ja ülesandega rakkude rühm 8, 10 kõrverakud - mürkainet sisaldavad terava jätkega rakud saagi surmamiseks ja enesekaitseks, nt ainuõõssetel 10 L lagundajad - organismid, kes saavad eluks vajaliku energia surnud organismide ja väljaheidete lagundamisest 17, 90 lahksugulised loomad - loomad, kellel on kaks sugupoolt: emasloomad ja isasloomad 53 lihtsilm - ühest läätsest koosnev silm selgrootutel 27 liigi väljasuremine - liigi lõplik kadumine Maalt 98 liigikaitse - tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetset liiki 100 --- 107 liigirikkus e liigiline mitmekesisus - liikide paljusus maakera mingis paigas 94 liik - rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi; bioloogia süstemaatika väikseim üksus 82
annaabi.ee 
