Bioloogia kordamine 8.klass küsimused bakteritest (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks öeldakse viiruste kohta et need asuvad elusa ja eluta looduse piirimail?
Millised elusorganismi tunnused viirusel on?
Paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt?
Kuidas võib inimene saada viirushaiguse millised võivad olla nakatumisviisid?
Mis on antikehad ?
Mis on vaktsiin ?
Milline on bakteriraku ehitus?
Mille järgi saab seda otsustada?
Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks?
Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused?
Millest toitub enamus baktereid?
Mida saavad inimesed teha et bakterite elutegevust takistada?
Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada?
Mis on pastöriseerimine ?
Mis on steriilimine?
Kuidas säilivad steriilitud toiduained?
Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse?
Mis on bakterite tähtsus looduses?
Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel?
Millist kasu toovad bakterid inimesele?
Kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid 20 Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta?
Mis on antibiootikum?
Mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid 22 Kes on algloomad?
Mille poolest erinevad algloomad bakteritest?
Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega?
Keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad 25 Mis on pelliikul?
Kest mis katab algloomade keha 26 Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused?

Lõik failist

Kordamisküsimused

Miks öeldakse viiruste kohta, et need asuvad elusa ja eluta looduse piirimail?. Millised elusorganismi tunnused viirusel on? Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud , võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime.

Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19).
Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi.
Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks.
Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine.

Miks on väga raske ravida niisuguseid viirushaigusi, kui viiruseosakesed paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt? Sest siis ei suuda organismi kaitsesüsteemid nakatunud rakke lõplikult hävitada.

Kuidas võib inimene saada viirushaiguse (millised võivad olla nakatumisviisid)? Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele , olles otseses kontaktis haigega , toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega.

Mis on antikehad ? Viiruse vastased erilised valgud.

Mis on vaktsiin ? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest.

Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel .

Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum.

Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus .

Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus.

Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid.

Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob
Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks.
Anaaeroobne bakter elab hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt.

Mida saavad inimesed teha, et bakterite elutegevust takistada? Pesta käsi vee ja seebiga , säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist.

Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest.

Mis on pastöriseerimine ? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine.

Mis on steriilimine ? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse?
Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril.
Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid.
Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid.

Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke.

Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks.

Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid.

Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine.

Mis on antibiootikum ? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid.

Kes on algloomad ? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid.

Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed .

Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad.

Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha.

Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. See vähendab nende ainevahetuse kiirust ja vajadust toidu järele.

Mis on iseloomulik

Amööbile
Ta on 0,2-05 mm suur, liigub kehakuju muutes.

Silmviburlasele
Nad on võimelised fotosünteesima, liiguvad edasi kasutades vibureid.

Kingloomale
On 0,1-0,3 mm suured, liiguvad edasi kasutades ripsmeid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Bioloogia kordamine 8 klass küsimused bakteritest #1

Bioloogia kordamine 8 klass küsimused bakteritest #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juustusupp Õppematerjali autor

bakter algloomad bakterid pärilikkusaine viirushaigus viiruse pärilikkusaine bakterirakk eeltuumne aaeroob steriilitud pastöriseeritud piim kehakuju antibiootikum algloomad Silmviburlane

Sarnased õppematerjalid

pdf

Viirused, bakterid ja algloomad

F. vibrioon (vibrio) – komajad (ei pea teadma) Bakterite ehitus on lihtsam kui pärituumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi nt mitokondreid, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Erinevalt taimedest nende rakukest tselluloosi ei sisalda. Paljudel bakteritel on liikumiseks üks või mitu viburit. Tõvestavatel bakteritel vibureid tavaliselt pole. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliseselt pööreldes või endast lima välja surudes. Osa aga ise edasi ei liigu, nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Bakterite osa looduses: 1. Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes. 2. Osa baktereid seob õhulämmastiku (nt mügarbakterid). 3. Osa baktereid rikub toitu. Viirused, bakterid ja algloomad 3

Mikrobioloogia

doc

Viirused, viiruste levik.

Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Viirused sarnanevad elutute

Bioloogia

doc

Rakk, viirused, bakterid

Rakk  kõik organismid koosnevad rakkudest  rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest  rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke  rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga  rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta  kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna  tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid  taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest  erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus  uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena  organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ri

Bioloogia

doc

Viirused ja bakterid

hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad

Bioloogia

doc

Viirused ja bakterid

Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku elutegevust müjutama ning

Bioloogia

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia

doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia

docx

Eksami teemad

vitamiinid, valgud, süsivesikud, glükoos, puitu paberi valmistamiseks, väetis, uuringud. · Taimede tähtsus looduses- toodavad hapnikku, on toiduks ja elupaigaks, varustavad vett hapnikuga, tekitavad huumust. Bakterid, viirused 9.teab bakterite ehitus, paljunemise ja elutegevuse iseärasusi, toob näiteid bakterite osa kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku · Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused. Väliselt katab limakapsel, mille all on rakukest, selle all on rakumembraan, kus on tsütoplasma, milles paiknevad ribosoomid, kõige keskel on pärilikkusaine, osadel on ka vibus, mille abil nad edasi liiguvad. · Bakterite paljunemine- bakterid paljunevad pooldudes, rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid