s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid/antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun��rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me.
- Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu.
ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge verelible, ühed toodavad antikehi(kaitsevalgud), teised söövad ära haigustekitajad v antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle
Noradrenaliin. Vereringe tsentralisatsioon Uriini tekke pidurdumine (sõltub arteriaalsest rõhust). RAASi käivitumine Kui kompensatoorsed mehhanismid ei suuda olukorda kontrollida, siis järgnevad neuroloogilised nähud- segasus, ärritavus, teadvushäired kuni koomani. Neg. Veebilanss. Dehüdratatsiooni tunnused: Janu Oliguuria Hemoglobiin ja hemotokrit tõusevad Kaalulangus RR langus, nõrk pulss, sokk Jahe, kuiv nahk, kuivad limaskestad (veresoonte konstruktsiooni tõttu), naha turgor on langenud Tahhükardia, tahhüpnoe Ortostaatiline kollaps (vererõhu näit sõltub kehaasendist). NB! Vanurid, lapsed. (laste puhul neg. veebilansi oht palju suurem, ei anna märku vedeliku puudusest. Vanurid unustavad juua). Positiivne veebilanss Efekt oleneb kujunemise kiirusest Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral veresoontes (veenides rõhk tõuseb, rohke vedeliku
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete
Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
· piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega. Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist
Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti
Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID Millised sümptomid viitavad dehüdratatsioonile, põhjenda! Dehüdratsioon tekib siis, kui kehast väljub rohkem vett ja vedelikke kui sinna siseneb. Isegi
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid
1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele III Paranemis periood - sstev reiim 6kuud. Keelatud on alko, vrtsiline toit, fsiline koormus
· organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas?
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
Mis võib minna valesti? • Kuigi inimene ei ole nii tundlik maarja-sõnajala mürkidele, võib siiski mõni tund pärast ussirohu võtmist ravim halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada • Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra • Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse Tänan kuulamast
vahetult enne looma anesteseerimist, anesteesia ajal ja peale anesteesiat (ärkamise perioodil). Auskulteeri looma, palpeeri südamelööke (eriti lihtne väikeloomal), palpeeri perifeerset pulsi: nii avastad bradükardiat, rütmihäireid, südameseiskumist. Jälgi *limaskestade värvust: nii hindad perifeerset vereringet, kaudselt ka verevarustust hapnikuga (nt tsüanootilised limaskestad viitavad hapniku vaegusele, hingamispuudulikusele), KTA (kapillaaride taastäituvusaeg) peab olema 1,5 - 2 sek; üle 2 sek- halvenenud perifeerne vereringe, puudulik südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge kehatemperatuur, septiline seisund, erutus) *jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/
hingeldus, valud hulga suurenemine, ja pulsi kiirenemine, hingeldus, sinised turset rinnus, maitse ja bilirubiini hulga ikterus, plekid, söögiisu häired, suurenemine, nahk, keelemuutused, ninaverejooksud, hprad murduvad limaskestad närvisüsteemihäired igemed veritsevad, küüned, jaskleerad lümfisõlmede lusikasarnased ikteerilised, põrna suurenemine küüned, juuste suurenemine väljalangemine ja haprus, lõhed suunurkades, keele
reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Antud töös annangi väikese ülevaate etanooli mõjust inimorganismile. Vajaliku materjali leidsin internetist aadressilt http://www.annaabi.com. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
Kui loodetakse liigselt mähkme suurepärastele reklaamitud omadustele ja ei vahetata mähkmeid sageli, siis võivad väljaheitebakterid imekergelt sattuda kuseteedesse. Suurematel tüdrukutel võivad bakterid sattuda kuseteedesse valesti päraku pühkimise tõttu. 3.Sümptomid Põiepõletik annab end tunda kõigepealt sagedase kusepakitsusena, ilma et erituks suures koguses uriini (pollakisuuria ehk sagekusesus). Kui põletikulised on kusepõie limaskestad, tekib põletav valu või krambid, eriti pärast urineerimist (düsuuria). Uriin värvub sogaseks ja mõnikord esineb verine makrohematuuria). Peale selle võivad esineda valud alakõhus, kerge kusepidamatus ehk uriiniinkonsistentsus (naermisel, aevastamisel või köhimisel) ning naistel tupevoolus ehk valgevoolus. Palavikku, vappekülma ja iiveldust esineb harva. Krooniline põiepõletik on sageli asümptomaatiline. Kui
sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Allergiahaiguste tagajärjel võivad kahjustuda hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Allergeenideks ehk allergia tekitajateks on mitmesugused ained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed. Palavik Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. See pole haigus, vaid näitab seda, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut.
9.Bakterite toitumine: orgaanilistest ainetest ja moodustavad ise orgaanilisi aineid(FS) 10. Bakterite tähtsus looduses: lagundajad, muudavad mulla viljakamaks, toiduahela tähtis lüli, mõned saavad lagundada tugevaid aineid N: mürk, kemikaale. Bakterite tähtsus inimese elus: aitavad lõhustada toitaineid, asustavad elupaika (tõvestavate mikroobide asemel), tehakse toitaineid, tehakse piimatooteid, toidustuses. 11. Organismi kaitsemehhanism: vigastamate nahk ja limaskestad, söögis, joogis leiduvatest bakteritest hävinevad seedeelundites:sülje kaitseensüümide, mao tugevalt happelise keskkonna ning maksast erituva sapi mõjul.Õhus leiduvaid baktereid hävitab hingamisteede lima. Verre sattunud baktereid hävitavad antikehad ja õgirakud. 12. Bakteri elutunnused: niiskus, soodne temperatuur, toitainete olemasolu, jääkainete hulk(peaks olema väike), keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus, teised bakterid.
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakk...
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. a) Epiteelkude– naha pindmine osa, limaskestad, ümbritseb siseorganid. b) Lihaskude– skeletilihased (vöötlihaskude), siseelundite ehituse (silelihaskude), südamelihaskude. c) Sidekude– luukude, rasvkude, veri. d) Närvikude– pea- ja seljaaju, närvid, närvisõlmed (ganglionid). 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Elektronmikroskoobi leiutamine võimaldas avastada uusi rakustruktuure ja uurida rakkude siseehitust. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti.
Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust. Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset. Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri.
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid: - Agoonia surmaeelne seisund, kus organism mobiliseerib kõik oma varud elu säilitamiseks. Iseloomulik: teadvuse häired, kopsuturse, südametöö häired. - Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib...
tööandja peaks korradlama pääseteede ja hädaväljapääsude tähistamise. Töö ergnoomika oli vastavalt töö vajadustele kohaldatud kuna oli palju ruumi ning töötaja vajadustele vastab mööbel ja tehnika. Tööl töötamise aeg on pikk ning ei ole ette nähtud piisavalt pause. Pidev stabiilne istumisasend koormab lihaseid ja lülisamba füsioloogiline kõverdumine. Pidev töötamine arvutiga koormab silmi ning silma sarv ja limaskestad hakkavad kuivama ja limaskest purunema. Lahendus oleks kasutada silmatilku ning ekraanile paigaldada ekranifilter. Ekranifilter teeb ekraani kergemini jälgitavaks. Filter eemaldab peegelduse ja võreluse, reguleerib kontrastsust ja teravust pilku. Töö iseloom on rutiine ning võib põhjustada stressi. Tööandja peab tagama töötajale piisavalt pause ja vahelduvat tööd, et töötaja suudaks teha piisavalt hästi tööd. Kokkuvõtteks võin öelda, et riskianalüüs oli antud
..........................................................................................6 Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud
Kas sport või arvuti? Tere, kallid kuulajad.Täna räägin Teile, miks inimesed on tänapäeval aina haigemad ja mida saaks igaüks ise vähese vaevaga ära teha selleks, et tervist parandada. Ilmselt kõik meist on puutunud kokku nii spordi kui arvutitega.Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei nä...
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund
Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb: Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid)
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise
organismi viiakse kui organism toodab valmis antikehad ise antikehi KUIDAS TUGEVDADA IMMUUNSÜSTEEMI? TASAKAALUSTATUD TOITUMINE TERVISLIKUD ELUVIISID TÄIENDAV VITAMIINIDE SÖÖMINE KÕRGE SUHKRUSISALDUSEGA TOIDU VÄLTIMINE KROONILISTE PÕLETIKE VÄLJARAVIMINE KÜLMETUSEST HOIDUMINE KAITSE VIIRUSHAIGUSTE EEST: LISAKS TUGEVALE IMMUUNSÜSTEEMILE KAITSEVAD ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA). ANTIKEHAD ON ORGANISMI POOLT TOODETUD ERILISED VALGUD, MIS VÕITLEVAD ORGANISMI SATTUNUD ANTI- GEENIDE VASTU. ANTIKEHAD SAADAKSE: EMALT (rinnapiimaga) TEKIVAD HAIGESTUMISE KORRAL VAKTSINEERIMINE ANTIKEHADE ÜLESANDED: RÜNNATA HAIGUSTEKITAJAID, ET NAKKUSEST JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST ANTIKEHASID EI HAKATA TOOTMA KOHE, KUI INIMENE NAKA- TUB, VAID SELLEKS KULUB AEGA.
haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3. Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp 4. Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5. Aktiivkaitse - a) antikehad, b) õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke c) interferoon tüüpi valgud 6. Vaktsineerimine a) viirusosakestega b) vaktsineerimisel viiakse organismi ka valmiskujul antikehad (marutõve karmil kujul) Viiuste jaotus
II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist. Suguelundid Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva. Viljastumata munarakk liigub emakasse, emaka limaskestad on paksenenud ja nüüd nad lagunevad ning eralduvad koos verega. Mehel on kaks seemnesarja, kaks munandit, väänilised seemnetorukesed, spermid (tekivad torukeste sees), kaks seemnejuha, kaks seemnepõiekest, kaks munandimanust, peenis, kusetee. Normaalne spermatogenees kardab: kokkupuudet verega, keskmisest kõrgemat temperatuuri. Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus SPERMATOGENEES OVOGENEES
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Aneemia erotrotsüütide arvu langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus ja/või hematokriiti langus normaalse veremahu tingimustes Sümptomid: kahvatud limaskestad ja küünealused Klassifikatsioon: 1. Erütrotsüütide produktsiooni häire: a. Häire tüviraku proliferatsiooni ja diferentseerumises: Aplaastiline aneemia b. Häire erütroblasti proliferatsioonis ja küpsemises: Defektne DNA süntees (megaoblastiline aneemia): vitamiini B12 (pernitsioosne e pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
Eemaldada riided (mähe), ülehõõrumine, toatemperatuuri alandamine, asetada otsmikule mähis. 23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27. Millised ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes? Depressandid, südameravimid. 28. Millal tekivad eluohtlikud reaktsioonid pärast herilase pistet või rästiku salvamist? 29. Millised on eluohtlikud allergilised reaktsioonid? Kõriturse, anafülaktiline sokk. 30. Kui suur on sammupinge ohutsooni raadius, kui maa peal lebavad pinge all elektriliinid
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud
Kõige sagedamini esinev aneemia vorm lapseeas on rauapuudusaneemia. 3. Millised on düsalimentaarsele aneemiale iseloomulikud kliinilised sümptomid? Lastel kõige sagedasem aneemia rauavaegusaneemia tekib tavaliselt aeglaselt, kuude jooksul. Lapsed taluvad kroonilist aneemiat suhteliselt hästi ja võivad olla asümptoomsed ka siis, kui Hb on 5060 g/l. Aneemia diagnoositakse sageli juhuleiuna, kui mingil põhjusel tehakse vereanalüüs. Nahk ja limaskestad muutuvad kahvatuks, kui hemoglobiini väärtus on alla 7080 g/l.Väljendunud aneemia korral on laps sageli loid ja väsinud. Tahhükardia ja/või tahhüpnoe lisandumine viitavad olulisele kudede hüpoksiale ning sellised lapsed vajavad uuringuid ja ravi haiglas. 4. Millised on rauapuudusaneemia ravipõhimõtted? Soovitatav on vähendada piima tarbimist, loobuda lutipudelist ja mitmekesistada menüüd. Tahhükardia ja/või tahhüpnoe korral on vajalik erütromassi ülekanne
lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2.Mittespetsiifiline immuunsus: hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad. 3
etapis diagnoosi ei panda. Kuidas anda meditsiinilist abi, ilma ennast ohustamata ? tuleb jälgida standardseid ennetusabinõusid nagu kätehügieen enne ja pärast patsiendiga kokku puutumist, kõiki patsiente tuleb kohelda kui HIV positiivseid patsiente. Kui nahk või riided on saastunud patsiendi kehavedelikega, tuleb kohe nahk pesta ja riided vahetada, kehavedelike silma või muule limaskestale sattudes tuleb silmad koheselt loputada naatriumkloriidi lahusega ning muud limaskestad nagu näiteks suu, loputada kraaniveega. Vältimaks kokkupuudet kehavedelikega tuleb kasutada kaitsekindaid, vajadusel ja võimalusel kilekitlit või põlle ja kaitsemaski või prille . Torkavad ja lõikavad töövahendid tuleb visata selleks ettenähtud konteinerisse ning nõeltele ei pane kaitsekesta peale, vältimaks enese torkamist. Veidike ajaloost Esimene HIV viiruse kandja avastati 1959 aastal, kui Kongos suri mees tundmatusse haigusesse, diagnoos pandi mitu aastat hiljem
· Erinevad viirused võivad nakatunud rakus 1)püsida varjatult, 2)põhjustada ägedalt kulgeva haiguse või 3)esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse. · Vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele, põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi. · Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6
kätele patogeenseid mikroorganisme. Naha loomulike resveritiste (rasu) sage eemaldamine võib naha marraskile hõõruda ning lõhenenud nahk annab mikroorganismidele võimaluse organismi tungida. Kuivuse vastu võitlemiseks tuleb käsi ettevaatlikult kuivatada ja seejärel nad niisutava kätekreemiga sisse määrida. Kui seda teha enne magamaheitmist, on kreemi mõjumise aeg maksimaalne. Naistel vajavad erilist tähelepanu lahklihapiirkonda niisked limaskestad, säilitamaks tervist, mugavust ja vältimaks halba lõhna. Naisi tuleb ergutada puhastama antud piirkonda eestpool tahapoole pärast eritamist, eriti pärast roojamist. Juuste tervena hoidmiseks on vaja neid iga päev kammida puhta kami või harjaga. Enamus inimesi peseb juukseid kord nädalas, nooremad inimesed sageli iga päev. Juustest šamponi väljapesemise parimaks viisiks on vee pähe pihustamine, kuid palju inimesed saavad hakkama ka juukseid kaussi kallatud puhtas vees loputades
Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. 3) Eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel CH=CH + HO CHCHOH - KAHJULIKKUS INIMORGANISMILE Etanooli mõju organismile on hukatuslik! Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
