rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus
Eestis oli liik läänerannikul varem üsna laialt levinud, praegu on säilinud mõned väikesed asurkonnad. 5) Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. nende olukord seoses karjakasvatuse vähenemisega järsult halvenenud.Rannaniidud on osalise kaitse all. Kui rannaniit asub eraisiku territooriumil, peab selle kaitse eest vastutama omanik, mitte Looduskaitse selts.
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles
Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle kiivitaja meriski suurkoovitaja hanelised Haned Matsalu rannaniidul Kahepaiksed ...
Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja
· Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p df · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/Rannaniitude_hooldus_ES T.PDF · http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniitude%20elustikust · http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Ran naniidud / · http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1506.html · http://www.kuressaare.ee/uus/public/rool_ikus_muhus.jpg
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused Väetada ei tohi, sest siis muutub taimestik, sellega ka putukad, siis linnud ja seega loomad. Surevad välja liigid. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus)
saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul pidevad üleujutused, rannaniidul rohkem savimuldasi, rannaniitu ei tohiks väetada, rannaniidu taimedel meeldib soolane vesi, kultuurrohumaasi on Eestis tunduvalt rohkem, sest rannaniite
Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad
Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba, loopealne, madalsoo, palumets, laanemets; (5) liigirikkuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba. (6) pH alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, Kadrioru park, rannaniit; (7) mullaviljakuse alusel: teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, kultuurrohumaa, Kadrioru park, rannaniit; (8) veerežiimi alusel: rannaniit, Kadrioru park, kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord; (9) valgustingimuste alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, rannaniit, Kadrioru park; (10) liigirikkuse alusel: rannaniit, Kadrioru park, teravili viljavahelduses, kultuurrohumaa, teraviljarohke külvikord.
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari
madalsoo,siirdesoo,rabamuld.Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont. Gleimuld-laialt levinud ja vahelduvate omadustega, sinakas v rohekashall gleihorisont pindmine horisont Koosneb toorhuumusest Looniit-õhuke mullakiht, põhja,lääne Eestis, kuivab suve lõpuks Pärisaruniit-Eestis laialt levinud, rohumaade tüüp Puisniidud-maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid Rannaniit-taimestik levib vööndiliselt,soolembelised taimed, merevee uhumine Rannaroostik-alaliselt üleujutatud veealustel sooldunud gleimuldadel, enamasti pilliroog
karjatada ädalal. Ädala puhul on oluline just hiline karjatamine, mille tulemusel kujuneb kevadeks madal rohustu, mis on väga oluline luhakurvitsalistele. Mätlikkuse torjeks ning eemaldamaks ka neid taimeliike, mida loomad ei söö, võib olla vajalik karjamaa suve lõpul ka üle niita. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Rannaniidud Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal suures osas üleujutatav rannaloik, mille püsimiseks on vajalik selle hooldamine. Rannaniite iseloomustab soolalembene taimestik ning mitmekesine ja rikkalik linnustik. Karjatamine vi niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja
kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu
2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks. 3) Pärisaruniit rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik, kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti:
Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. NIITUDE LIIGID Eestis on mitmeid erinevaid niite nagu näiteks; - rannaniit, asub mere ääres,vähe taimi, väga palju kive, tamestikku mõjutab soolane merevesi - puisniit, väga liigirikas, pargitaoline, rorkem levinud Lääne-Eestis lubjarikastel,niisketel muldadel - aruniit kõige levinumad, kuivadel muldadel - looniidud ehk alvarid asuvad paestel aladel, väga vähe Eestis,muld õhuke,palju kadakaid, kivine, kuiv - lammi ehk luhaniidud suuremate jõgede ääres asuvad rohumaad , mis suurvete perioodi
sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne..
tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava..
Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik
Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu
Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7 Pilt 1 Tüüpiline alvar Pilt 2 Vaade puisniidule Saaremaal Pilt 3 Puisniit Pilt 4 Haned Matsalu rannaniidul 8 Pilt 5 Rannaniit Pilt 6 Lamminiit 8. Kokkuvõte Sain niitude kohta teada palju huvitavat. Õppisin tundma erinevaid niitude tüüpe. Tean nüüd kuidas niitusid kasutatakse ja kuidas neid tuleks kaitsta. Näiteks niitudele on hea kui seal karjatatakse loomi, vältimaks nende kinnikasvamist. Niitudel elab palju ohustatud liike ja me peaks neid kõiki kaitsma, mitte suhtuma loodusesse ükskõikselt. 9 9. Kasutatud kirjandus http://bio.edu
Niitude tavapärane kasutamine pole enamasti tasuv, seetõttu on lisaks kaitsealade moodustamisele saanud esmatähtsaks talunike toetamine lepingute sõlmimise abil, niitude hooldus ainult looduskaitse eesmärgil, mitmesugused talgud jne. Perspektiivsem on toota niiduelustikule soodsal viisil nüüdisturul konkurentsivõimelist kaupa, näiteks liha või villa. Koosluse tüüp Hooldamine (kr/ha) Taastamine (kr/ha) rannaniit 1000 loopealne 470 20004000 lammi-, soostunud või sooniit 650 20004000 puiskarjamaa 500 15003000 puisniit 2000 15003000 aruniit 400 20004000 tarade ehitamine loomade karjatamiseks 10 kr/m Rohumaatüübid Nõmmerohumaad
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks alade mahajätmine - võsastumine/roostumine muutused omandipoliitikas käsitsitööst loobumine metsastamine rannalähedaste alade täisehitamine seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid loopealne 270 30 lamminiit 350 22 rannaniit 390 34 Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane. Taimed- kadakad, kibuvits,kassikäpp,mägiristik
erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine.
42. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi
Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Tavalisemad probleemid:
6530* puisniit 4 200 650 6210 lubjarikas aruniit 3 000 1570 6270* lubjavaene aruniit 2 400 1230 4030 nõmmeniit 900 75 7230 soostunud niit 2 000 1400 1630 rannaniit 13 800 9180 6450 lamminiit 15 600 7040 9070 puiskarjamaa 2 100 1220 6410 sinihelmikaniit 900 430 6510 viljakas aruniit 1 700 820 5130 kadastik 3 300 500
arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit - poollooduslik kooslus, niit, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp. Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset?
43. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi
rohumaa on kujunenud maismaa kerkimise tõttu. Väga aeglaselt kuid kindlalt vabaneb mere alt aasta-aastalt juurde uut maad. Sellel niiskevõitu, ajuti mereveest üleujutatud alal kasvab omapärane taimekooslus, kus on ohtralt soolast vett taluvaid taimeliike. Kui inimene selliseid alasid järjekindlalt loomade karjatamiseks kasutab, ei kasva need kinni ja jäävadki lagedaks. Üks niisugune väga pika aja jooksul kujunenud rannakarjamaa on Matsalu endise mõisa lähedal asuv Salmi rannaniit. Salmi rannaniidu pindala on ligi 350 hektarit. Nii suur terviklik rannaniit on mitte ainult eesti avaraim, vaid erakordne terves Euroopas! Salmi rannakarjamaal pesitsevad meelsasti lagled, haned ja paljud väiksemad linnud. Rannalage on lindudele meeldiv ka oma turvalisuse tõttu, vaenlasel on raske siin võimatu linnuparvele märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala
kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets Rannarohumaad. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? Looduskaitseliselt väärtuslikud rannaniidud asuvad looduskaitsealade piires (laiaulatuslikumad alad Matsalu rahvuspargis, Vilsandi rahvuspargis, Käina lahe maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)? • •Eestis lääne- ja loodeosas rannik tõuseb pidevalt (2-3 mm/a). • •Esmalt tekivad pioneerkooslused, hiljem primaarsed niidud (halofüüdid e soolalembesed taimed).
Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad
Selgitus: Kõik niidul elupaiga leidnud taimede ja loomade populatsioonid moodustavad niidukoosluse. Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik
Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus: Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 Looniidud e. alvarid Alvarid – õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Mullakihi tüsedus kuni 20cm, kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Esineb põuakahjustusi. Vihma korral võib kujuneda ajutisi tiike, kuna paepõhi takistab vee ära valgumist
01.10 Sood. Kujunemine, liigitus ja levik Eestis. Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud mass. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka muu pidevalt või regulraarselt veega kaetud ala (järv, rannaniit jne). Soo definitsioon Eestis üle 30 cm turvast. Kõige enam on soid okasmetsade levikualal parasvöötmes. Sood on akumulatiivsed ökosüsteemid, mille põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine. Soode areng Eestis Soode tekkeviisid · Veekogu kinnikasvamine e limniline soostumine (järveline soostumine) kõige tavalisem, tüüpilisem viis, umbes 1/3 soodest limnilise tekkega · Maismaaline soostumine 1
Luitemaa – 2010, Haapsalu- Noarootsi märgala – 2011 EESTI VARUNIMEKIRI ︎Väike väin* ︎Puhatu sookompleks (Puhatu LKA)* ︎Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA)* ︎Avaste madalsoo* ︎Mullutu Suurlahe rannikulõukad ︎Nätsi-Võlla raba (Nätsi-Võlla LKA) ︎Lavasaare sookompleks ︎Rahuste rannaniit ja Lõo laht Rahvusvahelise koostöö arendamine: ︎-Strateegilisedplaanid(IV 2016-2024) -COPid iga 3 aasta tagant -Piirideülesed rahvusvahelise tähtsusega märgalad – nt Eesti ja Läti – Nigula ja Sookuninga LKAd koos Läti Ziemelu Purvi LKAga/ Põhja soode LKA-ga (Northern Bogs) -Erinevad koostöövõrgustikud, nt NorBaltWet (Taani, Eesti, Soome, Norra, Island, Läti, Venemaa, Rootsi)
annaabi.ee 
