38

pptx

Rannaniit

 Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna.  Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena.  Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed  Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus.  Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks s...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool

13 allalaadimist

1

docx

Rannaniit

Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, k...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool

47 allalaadimist

8

odt

Rannaniit ja rannaniidu elukooslus

Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpil...

Bioloogia - Keskkool

54 allalaadimist

20

pptx

Rannaniit

Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool

44 allalaadimist

9

pptx

Rannaniit

rANNANIIT Kaspar Konist  Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool

20 allalaadimist

18

pptx

Rannaniit

Rannaniit  Mis on rannaniit ? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav  Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud  Rannavall  Lauge tasane rannavöönd  Veerežiim varieeruv...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool

9 allalaadimist

19

pptx

Rannaniit (Matsalu)

Rannaniit (Matsalu)  Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleh...

Geograafia - Keskkool

12 allalaadimist

2

odt

Rannaniitude taastamine ja kaitse

Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit , mis on karjatamise ja niitmise vähenem...

Ökoloogia - Tartu Ülikool

26 allalaadimist

12

pptx

Rannaniit, Power Point

· Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54  Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all ol...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool

44 allalaadimist

10

docx

Matsalu laht ja selle ümbrus

Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavatek...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool

39 allalaadimist

6

pdf

Ökoloogiline jalajälg ja Natura alad

Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse s...

Looduskaitse - Kutsekool

28 allalaadimist

3

doc

Loodusgeograafia

1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus ­ Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri ­ maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine ­ passiivne(väike) 3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademe...

Geograafia - Põhikool

141 allalaadimist

11

docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa li...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool

137 allalaadimist

2

doc

Metsad, niidud,vesi,sood

Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(har...

Geograafia - Keskkool

37 allalaadimist

10

doc

Niitude referaat

PärnuJaagupi Gümnaasium Niidutüübid, nende ohustatus ja kaitse Referaat keskkonnaõpetusest veebruar 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Mis on niidud?...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool

29 allalaadimist

3

txt

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED

Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit , lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjadtse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsiu...

Geograafia - Keskkool

20 allalaadimist

9

doc

Niidud

Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit...

Geograafia - Põhikool

27 allalaadimist

8

doc

Referaat Niit

Kool NIIT Kurereha Referaat klass Koostaja Juhendaja: Tallinn 1516  SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk.2 Sissejuhatus...

Loodusõpetus - Põhikool

12 allalaadimist

35

doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor  Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool

20 allalaadimist

8

docx

Referaat: Lääne-Eesti madalik

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut LÄÄNE-EESTI MADALIK Referaat TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool

60 allalaadimist