umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav
Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed. Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur.
kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes
10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit
Lähispolaarvööde: Skandinaavia ps, Koola ps, Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad, talv :-5-0, suvi: 5-10. 300- 500mm/a, sajab talvel. Parasvööde: Suurem osa E-st, talv: -15, suvi 15. 750-1000mm/a suvel. PV jaguneb kaheks: mereline ja mandriline. Lähistroopiline: Lõuna-Hispaania, Krimmi ps. Talv : 10, suvi 30. 400-500mm/a, sajab sügisel ja talvel. Mäestike mõju kliimale: Klv soojus- ja niiskustingimused võivad mäestike piires märgatavalt muutuda. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette ning sunnivad neid kas kõrvalt mööduma või üles tõusma. Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest. Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid.
SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinfor...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas) Puisniidud ja puiskarjamaad Kuivad 1200-2000 Niisked 1200-2300 soostunud 850-3400 alvarid Kuivad 600-1600
of the landscape and the slabike structure of limestone. Lubikatüüpi (Sesleria) loopealset võib leida vähesel määral paekivikihil asuvatel muldadel, kus vee vooluhulk on takistatud maastiku tasase või nõgusa reljeefi ning pangalise struktuuri tõttu (poolt). It is characterized by alternate moisture conditions and by the fact that plant growth is hindered by both the temporary overmoisture and the lack of assimilable moisture. Sellele on iseloomulikud vahelduvad niiskustingimused ja fakt, et taimede kasv on takistatud kas ajutise liigniiskuse või niiskuse puudumise tõttu. Because of such exceptional moisture conditions the location of this type has not been shown on the ordination field (Figure 1). Selliste eriliste niiskustingimuste tõttu ei ole selle tüübi metsade asukoht kaardil näidatud (pilt 1). The conditions of growth of this forest community depend largely on the thickness of the layer soil with fine texture and the duration of the period of superfluous
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd Metsatundravöönd Okasmetsavöönd (taiga) Segametsavöönd Lehtmetsavöönd 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa, põhjaeesti rannikumadalik, võruhargla nõgu
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põh...
_ Stabiilsus aga säilub ja kumbki kooslus ei saavuta konkurentsieelist _ Seega pigem ebastabiilsed. teise ees. _ Iga maastik muutub mingil määral. _ Konkurents koosluste vahel võib luua teravapiirilisi ökotone Kuidas tasakaalu määratleda? isegi suhteliselt sarnaste keskkonnatingimuste korral _ Hinnata kas populatsioon, kooslus olemas või hävinud _ Kus niiskustingimused ida-lääne suunal ja temperatuuritingimused _ Muutuse või fluktuatsiooni puudumine arvukuses, tiheduses või põhja-lõuna suunal muutuvad järkjärgult. suhtelises osakaalus. _ Terava piiri loob konkurents eluruumi, kasvukoha pärast. _ Nt. muutub taimestik mingis maastikuosas aga suuremal _ Konkurents võib tekitada ka liikide hajumist ühtlase maastiku territooriumil ja pikemal perioodil võib konkreetse taimkattetüübi
Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 1,5m. [] Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse-kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi- kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala
kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebasoodsad mullastikuolud mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
1, 2, 3), Tõramaa jõe luhtade piirkonnas Tõramaa luhal (Tõramaa 1, 2) ja Raudna jõe luhtade piirkonnas Kuusekäära luhal (Kuusekäära 1, 2). Uuriti kuut niiske ja viit märja luhaniidu kasvukohta (tabel 1) (klassifikatsioon Paal, 1997 järgi). Kralli jt. (1980) detailsema klassifikatsiooni järgi kuuluvad uuritud niisked luhaniidud märgade aasarohumaade ja märjad luhaniidud suurkõrreliste lammirohumaade alla. Tegelikkuses erinevad nende kahe kasvukohatüübi niiskustingimused vähe. Märjas on kevadine üleujutus pikaajalisem, seega on ka mulla veega küllastatus kogu vegetatsiooniperioodil suurem. Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4). Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt (tabel 1): 1. regulaarselt niidetav ala (A); 2
inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju vähenemas, lagedad niidualad ja karjamaad kinni kasvamas ning seetõttu ka halvenevad paljude selgrootute elutingimused. Idapool on kliima kontinentaalsem, soojemate suvede ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem, idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku, kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused kontrastsemad. Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus Fauna on noor, kujunenud jääajajärgse sisserände tagajärjel. Liikide arv ei ole eriti suur. Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi ja ponto-kaspia ala liikidel. Elupaikade järgi on palju veega seotud liike, aga ka metsa ja avamaastikuliike
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
Aga enamus euroopa metsadest on eraomanduses. Umbes pooled E. metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. 3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt
Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised – väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses
1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga
alusmetsataimede esinemine. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi kasvukohatüüp (nd) Asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, kühmudel, künnistel, harvem orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi madalamatel osadel ka perioodiliselt kõrgemale, niiskustingimused taimede kasvuks head. Muldadest domineerivad gleistunud leostunud mullad (KOg) ja gleistunud leetjad mullad (KIg), harvem leidub gleistunud keskmise sügavusega rähkmuldi (K'''g), gleistunud lammimuldasid (Ag) ja gleistunud õhukeselt leetunud muldasid (LkIg). Kõdukiht puudub, huumushorisont (A1) tüse 20....35 cm, kõrge huumusesisaldusega. Mulla reaktsioon neutraalne kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,7-6,5). Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohtüüp.
Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses
kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, taimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumisel) tekib selle all metsale omane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Lageda ala asendumisel metsakeskkonnaga muutub selle ala geoloogiline, hüdroloogiline, floristiline, mükoloogiline, zooloogiline jne koosseis nii kvalitatiivselt (liikide poolest) kui ka kvantitatiivselt (arvuliselt).
ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol., hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.).
keskkonnatingimustega alal). Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Isendid, populatsioon, kooslus. Selgitus: Kõik niidul elupaiga leidnud taimede ja loomade populatsioonid moodustavad niidukoosluse. Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
