Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse kuuluvate organismidena on ka parasiite, kes tekitavad loomadel ja inimesel mitmesuguseid haigusi.
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine Tarbid ainult puhast toitu ja joogivett , pead vaatama mida sööd , jood.
http://k41.pbase.com/u47/abbeyphoto/large/30214176.Paracaudatum1245341136.jpg Videod: http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Paramecium.MOV Veel mõned: Tõrilane: http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/med/Vid/Campbell7e/Stentor-V.swf Vesikellukesed: http://www.microimaging.ca/protozoa/vorticella.jpg http://www.xtec.cat/~jfarre13/hot-potatoes/imatges-hotpot/vorticella15.jpg Algloomad - settekivimite tekitajad kambrilised ja kiirloomad Pildid: Kambrilised http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/lab/diversity/protista/img/Foraminifera.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Benthic_foraminifera.jpg Kiirloomad http://www.viewsfromscience.com/media/photos/Radiolaria_2.jpg http://www.palaeos.com/Eukarya/Units/Rhizaria/Images/Radiolaria.jpg http://www.ecometry.biz/PicturesPatterns/Radiolaria4.JPG III Loe lisaks algloomade põhjustatud haiguste kohta ja tee vajalikud ülestähendused.
õige vaid osa planktoniliste organismide koht, sest paljud neist suudavad sooritada sadadesse meetritesse ulatuvaid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Mere fütoplanktonis on eriti väljapaistval kohal üherakulised vetikad ränivetikad, vaguviburvetikad, sinivetikad jt -, 5 Tarmo Tuuling Atlandi ookean zooplanktonis aga ainuraksetest kambrilised ja 3 kiirloomad, hulkraksetest ainuõõssed, mõned usside ja mantelloomade rühmad, vähid ning mitmesuguste selgrootute ja kalade vastsed(bio.edu.ee). Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee). 6. KESKKONNA PROBLEEMID Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre
poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Koloonialised kiirloomad: hõimkond Ainuõõssed: keha koosneb kolmest rakukihist: ektodermist ja entodermist, mille vahel paikneb mesoglöa. Neil on ainult üks õõs, mida nim. gastraalõõneks. Kõik ainuõõssed on veeloomad ja elutsevad üldjuhul meredes. Keha on radiaalsümmeetrilise ehitusega. Ainuõõssetel on võime moodustada kolooniaid, need on väga erineva kujuga, leidub nii kinnitunud kui ka ujuvaid kolooniaid. Üksikisendid esinevad kas polüübi või meduusina. Polüübi keha
RÄNI referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ...
Läbipaistvas vees bentost palju. Veehoidlate nekton: kalad, esimestel aastatel hea kudeda, sest palju uppunud luhataimi. Plankton maailma veekogudes Viktor Hensen (1887): "Kõik, mis vees hõljub". Plankton e. hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väikese liikumisvõimega organismide - plankterite - kogum. Planktonis on kaks komponenti: Holoplankton: organismid, mis veedavad kogu oma elutsükli veekihis (enamus vetikatest, kiirloomad e. radiolaarid, kambrilised e foraminifeerid, aerjalgsed, paljud meduusid). Meroplankton: organismid, mis veedavad veekihis osa oma elutsüklist, tavaliselt larvi-staadiumis, ja täiskasvanuna kuuluvad nektoni või bentose koosseisu (koorikloomad, kalad). Tähtsus: · 1. Oluline roll veekogus: aineringetes, gaasireziimis, mineralisatsioonis. · 2. Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne
Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud
Nad olid olemas juba enne hulkrakseid organisme. Paljudel merelistel algloomadel on õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel - kambrilistel. Hukkunud kambriliste kojad settisid merepõhja ja neist kujunesid aegade jooksul lubjakivi- ja kriidilademed. Näiteks koolis kasutatav kriit koosneb peamiselt ürgsete kambriliste kodade jäänustest. Ka meres elavad kiirloomad on ühed vanimad algloomadest. Nende ränistunud toes (skelett) meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi jms kujundeid. Väljasurnud kiirloomade toesed on osalenud samuti mitmesuguste settekivimite moodustamisel. Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel. Pilt ja alltekst: Algloomade settimisel on tekkinud kriidilademed Doveris Inglismaal. Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
