Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8..
Maa on nii suur, et kõigile mahub ruumi elamiseks ja paljunemiseks. Nagu meiegi inimesed, rändame ühest kohast teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähemale kui mägedes kõrgemale, säilitades areaali aladel, kus nad sooja tõttu enam edasi levida ei saa. Idsod arvavad, et ka atmosfääri CO2-sisladusel on ka oma roll selles kõiges: soodustab taimede kasvu, on taimedele väetiseks. Paljud bioloogid on leidnud uusi tõendeid, et liikidel on suurepärane kohastumisvõime. Hea näide selle kohta: uue taimekaitsevahendi kasutuselevõtmisel areneb mõne aastaga kahjurputukas, kellele mürk enam ei mõju. Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide
sealjuures peab muutma ka liigi nime. Liikide ideel on pikk ajalugu. See on üks tähtsamatest klassifitseerimistest mitmetel põhjustel: tavaliselt viitavad teadlased organismidele kasutades standardset binomiaalset nomenklatuuri, see on kõrgeim taksonoomiline ühik, mida ei saa rohkem või vähem kokkuvõtvaks teha, see vastab inimeste ettekujutlusele erinevat tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, kassid teine. Praktiliselt defineerivad bioloogid liiki kui organismide populatsiooni, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. See võib väljenduda kohasuses samale nisile ja geneetilise materjali ülekandes ühelt organismilt teisele. Täpsem sarnasuse tase on siinkohal suvaline, kuid see definitsioon on kasutusel organismide puhul, kes paljunevad mittesuguliselt nagu mõned taimed ja mikroorganismid. Seksuaalselt paljunevate liikide puhul jagatakse geneetilist materjali
ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja? ● Annab võimaluse autoimmuunhaigusi õppida ja välja selgitada, miks kindlad rakud ja iseäranis just valgud on antikehade märklauaks ● Võimaldab hinnata antikehade kogust patsiendi seerumis 9000 unikaalse inimese valgu vastu ● Rakendades andmeanalüüsi meetodeid on bioinformaatikud võimelised tuvastama antikehade märklaudvalke ● Teades neid valke, saavad bioloogid läbi viia edasisi katseid ning formuleerida uusi hüpoteese autoimmuunhaiguste mehhanismide ja esinemise kohta Kasutatud allikad 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Biochip 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Antibody_microarray 3. https://comserv.cs.ut.ee/ati_thesis/datasheet.php?id=56807&year=0 Tänan tähelepanu eest!
sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk, 3. Loomasöödaks 4. NB! ¹ Mürgised - Mürkputk- veekogude ääres tavaline taim. - Täpiline surmaputk - vars on punaste täppidega ja haiseb hiire kuse järgi - Käoking - sinine, 25 a tagasi tartu bioloogid - Sõrmkübar - südamehaigetele äärmiselt ohtlik - Karumustikas (belladonna) - narkootiline taim, pupillid lähevad suureks. C. Raviks 1. NB! ¹ Mürgised II. Mida kasutada? A. Palju erinevaid taimeliike B. Missugust taimeosa tarvitada C. Millal kõlbab tarvitada III. Kuipalju kasutada? A
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli ...
Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on
Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg
..................................................................................................................11 2 Sissejuhatus See töö jutustab erakordsest Muhu saarest, selle ajaloost ning peategelaseks on ürgne Tupenurme pank. Ülevaade luuakse panga elustikust ning selle kaitsmisvõimalustest. Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber. Ökoloogid, bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust. Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes. 3 Saare ajalugu Tupenurme pank asub Muhus, kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule
20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21.Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. 24.Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemel sellepärast, et iga kitsam teadusharu piiritleb aga oma objekti veel enam. Korraga pole võimalik uurida. 26. Kõigil elu omadustel on ühiseid tunnuseid nt. paljunemine,arenemine,kasvamine ja vananemine, surmine 27.Bioloogia tegeleb bimolekulide uurimisega sellepärast, et elusorganismise keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest 28.Teaduslikku meetodit on otstarbekas igapäevaelus kasutada näiteks toidu valmimisel
Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et füüsikud üritavad kõrvale jätta kõik pisidetailid ja keskenduda põhiprintsiipidele. Näiteks võtavad bioloogid arvesse, et lind ei ole täiuslik arvuti ega kasuta enda kogutud infot maksimaalselt, vaid teeb teadvusega olendile omaselt vigu. Teoreetiline füüsik Jean-Philippe Bouchaud uurib tulemuste rakendatavust inimkäitumisele. Inimesed on oma valikutes kergesti mõjutatavad, märksõnadeks on siin moetööstus, trendikaubad, tarbeelektroonika. Intervjueerimise ajal uuris Bouchaud internetist allalaetava muusika valikute tagamaid. Samal ajal uurib Pisa majandusteadlaste rühm pankade
ajahetkel vastavad ensüümid leiavad ülesse just õige geeni, mida välissignaalide tõttu on vaja sisse või välja lülitada. Infotehnoloogiateadlased on üritanud modelleerida, mis toimub ühes rakus ühel ajahetkel, kuid on mõistetud, et ei piisa kogu maailma arvutusvõimsusest, et seda teha. Aga kõik meie 100 miljardit rakku teevad seda iga sekund ja teevad seda päris hästi. Kui see ei ole ime, siis mis see on. Selle üle arutlevad bioloogid siiamaani, et kuidas on DNA just niimoodi pakitud, et õigel ajahetkel leitakse ülesse õige geen. Me oleme nii palju uurinud elu tekkimise ja siin elavate organismide kohta. Meil on väga paljud asjad teada, kuid väga palju on teadmata veel. Lõpetuseks sobiksid inglise ulmekirjaniku Terry Pratchetti sõnad - ,,See, et sa seda seletada oskad, ei tähenda veel, et see pole ime".
säästva arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. ELF on kaastegev kõigi Läänemeremaade rahvuslike WWFi osakondade ja partnerorganisatsioonide projektis BEP Läänemere Ökoregiooni Tegevuskava. BEP on mitmekesine projekt, mille eesmärgiks on läheneda mere seisundit mõjutavate tegurite tervele kooslusele. Peamiseks eesmärgiks on kaitsta ning võimaluse korral taastada täies mahus Läänemere looduslik mitmekesisus. Läänemere Bioloogid (BMB) on valitsusväline teaduslik organisatsioon, mis peamiselt uurib Läänemere ökosüsteeme ja nende muutusi inimmõju survel. Ühendusse kuulub 9 Läänemere ranniku riiki, sh Eesti. Organisatsioon on asutatud 1968.a Saksamaal. Olulised tegevused Läänemere kaitses: Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine, on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi
Eugeenika Eugeenika on ideede ja meetmete süsteem, mis on suunatud vaimselt ja füüsiliselt tervete ja võimekate ning moraalselt väärikate inimeste osakaalu tõstmisele. Nii mõistis seda eugeenika rajaja, inglise teadlane sir Frances Galton. Sisuliselt tähendab see kunstliku valiku rakendamist inimpopulatsioonides. See on mõnes mõttes võrreldav aretusega. Galton eugeenika ideede propageerimisel eristas selgelt kahte suunda positiivset ja negatiivset eugeenikat. Ta pidas positiivset eugeenikat isegi tähtsamaks. Negatiivne eugeenika on suunatud kahjulike või muude ebasoovitavate pärilike omadustega inimeste sigimise piiramisele. Laiema rakenduseni jõudis ainult negatiivne eugeenika ja seepärast rääkides eugeenikast tavaliselt mõistetakse just seda aspekti. Negatiivse eugeenika rakendusi on aga küllalt olnud. 20. sajandi esimesel poolel viidi paljudes riikides sisse negatiivse eugeenika meetme...
4. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida KATSE ja VAATLUSE abil. 5. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: EKSPERIMENTAALGRUPP ja KONTROLLGRUPP. 6. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse ETOLOOGIAKS. 7. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa HUMORAALSEL ja NEURAALSEL regulatsioonil. 8. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse HÜPOTEESIKS. VASTA KÜSIMUSTELE JA SELGITA 1. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel, sest kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. (Liigi tasandil ei uurita kõiki liike korraga, vaid keskendutakse ühele liigile) 2. Elu omadused on omavahel seotud ükski elu omadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. (Nt: Kui mingi objekt reageerib ärritusele, ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta) 3
Ka konverentside töökeel on inglise keel. Haridus ja väljaõpe Asjaomane kirjeldus on kokkuleppel tehtud geenitehnoloogia eriala kohta. Sellele lähedane haridus on saadud eri ajal erineva nimetusega õppekava läbimisel, näiteks biomeditsiin, geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia, biotehnoloogia. Geenitehnoloogia valdkonna asutustes/ettevõtetes on leidnud rakendust ka meedikud, bioinformaatikud, matemaatikud, statistikud, infotehnoloogia spetsialistid, keemikud, bioloogid. Geenitehnoloogia on lai valdkond, mis hõlmab mitmeid muid valdkondi. Haridus ja väljaõpe Noored, kes soovivad tulevikus töötada geenitehnoloogina, peavad kooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale, matemaatikale. Teadlaseks pürgijatel peab lisaks olema väga hea arvuti ja keeleoskus. Kuna iga bio ja geenitehnoloogia ettevõte eeldab mõnevõrra spetsiifilisi valdkonna teadmisi, siis üldjuhul
mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast.
Loodusliku valiku kohaselt jätab 1 isend rohkem järglasi kui teine, seega on tema panus järgnevatele põlvkondadele suurem. Organims kohaneb ja muudab elukeskkonna sobivamaks, mugavamaks übritsevas kk-s on teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad. Keskkonna tegurid: · Ajalooline tegur väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku. o Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. · Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.
STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase infoandmete olemasolul. (Representatiivne valik)
19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: katse ja kontroll. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Küsimused. 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? - Kuna elu on keeruline ja mitmekesine. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? - Toitumine => kasv => paljunemine => arenemine => jne. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad? - Biomolekulid on elu aluseks, tekivad ainult elusates organismides. 31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäevaelus tehtavatest oletustest? - Teaduslik hüpotees põhineb alati teaduslikel faktidel.
Seda kutsutakse asutajaefektiks ehk kui need inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa üheainsa keele, millest tekkisid kõik ülejäänud. PõhjaAmeerikas on samuti asutajaefekt, mis tugineb rühma allosa keelele. Nii keelte kui geenide osas võib leida olulist asutajaefekti, sest inimesed liiguvad ja mitmekesisus kahaneb. Umbes 1980. aastal valmis mul maailma keelte andmebaas, kus on infot rohkem kui 2000 keele kohta. Oleme leidnud keeltest lähtuva asutajaefekti, nagu bioloogid on leidnud geenidest asutajaefekti tunnuseid. Protsess on sama.
Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud (lk 78); Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920
indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt molekulide kogumit ja kemilisi reaktsioone. Biosemiootika käsitab märgiprotsesse reaalsetena ning eeldab, et neil on seaduspärasused, mida saab uurida ja seletada
Mida uurib bioonika? Bioonikateadus uurib, kuidas saaks seadmeid ja masinaid konstrueerides ja materjale arendades rakendada loodusest pärit põhimõtteid Kuidas loodus tehnikaga sobib? Loodusel on olnud sadu miljoneid aastaid aega, et arendada välja otstarbekaid lahendusi. Loodusel on õnnestunud suurepäraselt toime tulla kõige erinevamate nõuetega. Tehnikal on selles osas veel palju arenguruumi. Nii on BIOONIKA hea töövahend homse päeva konstruktorite jaoks. Bioloogid toovad päevavalgele looduse leiutisi ja insenerid üritavad neidsamu põhimõtteid rakendada ka tehnikas. Biotehnoloogia Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetoteid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja päriliku muutmiseks. PIIMATOOTED Probiootikumid (tõlkes ladina k
kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks: Evolutsioon ise on lihtne seisukoht, et organismide ja nende sugupuude omadused muutuvad ajas. See algne idee ei olnud Darwini enda oma, kuid tema kogus ja süstematiseeris küllalt tõendeid, et ülejäänud bioloogid teooriat tunnistaksid. Ühine eellane on vastandlik vaade Lamarcki õpetusele evolutsioonist. Darwin oli esimene, kes vaidles lamarksismile vastu ja väitis, et kõik liigid on arenenud ühest eellasest ning visuaalselt võiks kogu elusloodust kujutada ühe sugupuuna. Gradualism on Darwini idee sellest, et erinevused absoluutselt erinevate organismide vahel on tekkinud astmeliselt vahelduvate vormide abil aja jooksul.
kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond – see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks: Evolutsioon ise on lihtne seisukoht, et organismide ja nende sugupuude omadused muutuvad ajas. See algne idee ei olnud Darwini enda oma, kuid tema kogus ja süstematiseeris küllalt tõendeid, et ülejäänud bioloogid teooriat tunnistaksid. Ühine eellane on vastandlik vaade Lamarcki õpetusele evolutsioonist. Darwin oli esimene, kes vaidles lamarksismile vastu ja väitis, et kõik liigid on arenenud ühest eellasest ning visuaalselt võiks kogu elusloodust kujutada ühe sugupuuna. Gradualism on Darwini idee sellest, et erinevused absoluutselt erinevate organismide vahel on tekkinud astmeliselt vahelduvate vormide abil aja jooksul.
21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine. Näiteks: Liigilisel tasandil ei uurita kõiki liike korraga vaid keskendutakse ühele liigile. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? Ükski eluomadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. Kui mingil objektil on aine- ja energiavahetus, siis ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta. 27
Darwini teooria ei näe etteülisobivate isendite tekke ka mitte ideaalsetes tingimustes. Loodusliku valiku kohaselt jätab 1 isend rohkem järglasi kui teine, seega on tema panus järgnevatele põlvkondadele suurem.Organims kohaneb ja muudab elukeskkonna sobivamaks, mugavamaks übritsevas kk-s on teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad. Keskkonna tegurid:Ajalooline tegur väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku.Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik.Lokaalsed kk-d e
kasutamine. Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne
Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman Simmondsi ja Ken Shepherdi väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust.Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. 1850. aastal alustati Panamast regulaarset banaanitransporti USA-sse, 1875 Inglismaale ja Portugali ning 1892 jõudsid esimesed banaanilaadungid Saksamaale. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama banaanivabariikideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus.Veel 19.
toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI. Mida spetsiifilisem valk, seda vähem on aminohappejääke seal. Valkude biofunktsioonid: 1) energeetiline. See pole kõige tähtsam funktsioon. 1g valkude lõhustumisel
Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne – praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse,
sortimendile piiranguid (The Chomskyan Era 2000). Ka inimkeele rekursiivsus eristab meid loomadest ja nende suhtlusviisist. Samas semantiline ja foneetiline pool on sarnased. (Evans, Levinson 2009: 442) Teada on ka see, et ahvilised on teatud piirini võimelised inimkeelt omandama. Neil võib seega olla samasugune keeleorgan mis inimestelgi (Chomsky 2000) ning inimkeele erilisuse üldistus ei pea jällegi paika, kui seda võivad ka loomad omandada. Selles vallas peaks keeleteadlased ja bioloogid koostööd tegema, jõudmaks Keel on üks paremaid näiteid kaasevolutsioonist, kus koos arenevad bioloogia ja kultuur. Bioloogia piirab ja suunab keelestruktuure, ent ei dikteeri neid. (Evans, Levinson 2009: 446) Sellest tulenevalt võib öelda, et bioloogia ja keel küll teevad koostööd, kuid bioloogilises mõttes pole inimesele antud sündides kaasa mingeid eeldusi, mis annaks kindlaid juhiseid, kuidas keelt teatud struktuuri järgi omandada.
Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida
Päikesel esineb nii erakorralisi päikesepurskeid, mis levivad kiiresti ja jõuavad minutite jooksul Maale. Nende teket pole võimalik ennustada. Ent Päikesel toimuvad ka korrapärased muutused. Teatavasti muutub aja jooksul Päikese aktiivsus. Eriti iseloomulikud on Päikese laikude dünaamikale vastavad Päikese umbes 11- aastased tsüklid. Nende aktiivsuse maksimumid toimusid aastail 1948, 1959, 1970, 1981, 1992, 2003. Järgnev toimub tõenäoselt aastal 2014. Bioloogid ja meedikud on täheldanud samasugust tsüklilisust ka bioprotsessides. Vana puu mahasaagimisel märkame, et aastaringide paksus muutub 11-aastase tsükli järel. Niisugust tsüklilisust on märgatud ka teraviljasaakides, ulukite ja kahjurputukate arvukuses, haigusepideemiate esinemises jm. Keskaja katkuaastad (1361, 1372), mil korraga hukkus kümneid tuhandeid inimesi, olid Päikese aktiivsusaastad. Päikese aktiivsusega kaasnevad magnettormid ja nendega seoses
olemus. Meridiaanid on osaliselt vastuolus traditsioonilise meditsiiniga. Rahvusvahelise tervishoiuinstitutsiooni koosseis märkis oma avalduses, et nõelravi ja akupunktuuri punktid, qi ja meridiaanide süsteem ning sellega seotud teooria mängib olulist rolli, kuid seda on raske seostada kaasaegse arusaamaga kehast. Kuigi on iidsed traditsioonid qi ja meridiaanide olemasolust, pole tänapäeval keemikud, bioloogid ning füüsikud leidnud vettpidavaid tõendeid tõestamaks nende olemasolu. 8 Nõelravi kasutamine Akupunktuuri punktide määramiseks kasutatakse patsiendi kehakeele jälgimist ning tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole,
Enamik teadlasi arvab nüüdseks, et elu leidmine kusagil mujal meie universumis on vägagi tõenäoline. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kaasa aidanud maailmapildi areng, kus varasematest geotsentrilistest kujutelmadest on jõutud järelduseni, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi universumis on kümneid miljardeid ja järjest enam teadlasi, mitte ainult astronoomid vaid ka füüsikud, bioloogid jt usuvad, et kosmoses eksisteerib paralleel universumid, mis teoreetiliselt kahekordistaksid kui mitte kolmekordistaksid planeetide ja galaktikate arvu. Teadlaste seas on siiski esindatud ka nn unikaalse Maa hüpotees, mille järgi keerukate eluvormide tekkeks ja arenguks vajalike tingimuste teke ja püsimine on üliväikse tõenäosusega, justkui oleksime siia ilma ainult õnnega sattunud. Mina nüüd uuringi neid teid, kuidas kulgevad meie otsinguid maavälisele
Baikali järvest kuni Jaapani mereni, samuti Kirde-Hiina ja Korea poolsaarel, tänapäevaks on leviala ulatus kokku tõmbunud sellisel määral, et järelejäänud püsiv elujõuline tiigriasurkond on ainult Primorje ja lõunapoolses Habarovski krais Venemaal Kaug-Idas. Viimase loenduse käigus (teostati 1986) loendati u.350 looma. Vaatamata sellele, et mitte keegi ei tea, kui palju tiigreid hetkel selles piirkonnas eksisteerib, on peaaegu kõik bioloogid nõustunud, et amuuri tiigri arvukus on viimase 5 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud. Amuuri tiiger on pidanud üle elama neli sõda, kaks revolutsiooni ja massilist metsade maharaiumist. 1940. aastal oli amuuri tiigri seis üsna kriitiline, siis arvati elus olevat alla 50 isendi. Seejärel keelustati Venemaal 1947-1959 täielikult tiigrite küttimine ning selle tulemusena suurenes mõningal määral ka tiigrite arvukus. Venemaa kolm suuremat tiigrite
arvutuslikult umbes 8 protsenti tegelikult eksiteerivatest, kuid seni tundmata ja kirjeldamata, diagnoosimata liikidest) peaks kujunema mingigi ettekujutus sellest tohutult pikast ja keerulisest protsessist, sünni ja surma dialektilisest järjekestvusest, evolutsiooni pidevast tööst, mis on kujundanud elukeskkonna ja meie ühislaudsed Maa praeguses biosfääris. Meie puudulikud teadmised Maa elustiku koosseisust selguvad inglase D. Hawksworthi andmetest - bioloogid on tundma õppinud Maa elustiku eeldatavast liigirikkusest ümarussidest 3 % (15 000 liiki, arvatav liigihulk 500 000), 5 % seentest (vastavalt 69 000 ja 1 500 000), bakteritest ja viirustest 10 % (3000 ja 30 000), putukatest ja teistest lülijalgsetest 13 % (800 000 ja 6 000 000). Parem on olukord kõrgemalt arenenud liigirühmadega - imetajate 4000-st liigist tunneme arvatavasti peaaegu kõiki, lindude 9100 liigist 99 %, kalade 21 000 liigist 90 %, soontaimede 270 000 liigist 81 %,
võimalike geneetiliste tunnuste liigisisest ja liikide vahelist ulatust ,liigiline mitmekesisus- kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud)·ökosüsteemide mitmekesisus-kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka·Maastikuline mitmekesisus·Kultuuriline mitmekesisus. Liikide arvu hinnangud tekitavad küsimusi:·Kui need hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5 -20%maakeral elunevatest liikidest·Hinnangud on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, mis viitab sellele, et need on täiuslikkusest kaugel·Hinnangud tuginevad üksnes hästiuuritud rühmadele. On oodata uusi korrektiive. Lüngad liikide arvu hinnangutes·Väheuuritud rühmad:Parasiidid ja parasitoidid,Seened ja mikroorganismid,Ümarloomad Kõdulestad,Putukad·Ökosüsteemid:Meri,Troopilised vihmametsadMis toimub bioloogilise mitmekesisusega
toimivad nii materiaalsete kui ka vaimsete nähtuste vallas. Tekkis erinevaid teooriad. Mis on inimene 6 Nietzche kuulutas tahte jõudu, Freud teadvustas seksuaalseid instinkte, Marx seadis troonile majandusliku instinkti. Ühesõnaga uusaegne inimeseteooria kaotas oma intellektuaalse keskme. Mõtlemises tekkis anarhia. Teoloogid, täppisteadlased, sotsioloogid, bioloogid, psühholoogid, etnoloogid ja majandusteadlased kõik lähenesid probleemile oma vaatepunktist. Puudus üldtunnustatud käsitlusviis. Max Scheler (1874-1928) on öelnud , et mitte ühelgi teisel inimtunnetuse perioodil ei ole inimene olnud enese suhtes kahtlevamal seisukohal kui meie päevil. Meil on teaduslik, filosoofiline ja teoloogiline antropoloogia, mis üksteisest midagi ei tea. Seetõttu puudub meil selge ja konsistentne inimese idee. Üha kasvav hulk eriteadusi, mis kõik inimese
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. 25.Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt molekulide kogumit ja kemilisi reaktsioone. Biosemiootika käsitab märgiprotsesse reaalsetena ning eeldab, et neil on seaduspärasused, mida saab uurida ja seletada
selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofilised ja religioossed, selle andmete tõlgendusse lisandub ikka veel liiga palju eelarvamusi ja emotsioone. Kõige selle tõttu ei tekita antropogeneesi probleemid praegu mitte vähem küsimusi ja eriarvamusi, kui uurimise algperioodidel üle saja aasta tagasi, pigem vastupidi. Nagu siis, nii ka nüüd puhkevad aeg-ajalt ägedad diskussioonid, nii teaduslikus kui ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes
seeneliigid. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) On teadlasi, kes kinnitavad, et Marsil pole kunagi leidunud vett rohkem kui seda on praegu. Teised väidavad jällegi, et kunagi olid Marsil suured ookeanid. Madala raskuskiirenduse tõttu 9 hakkasid ookeanid aurustuma. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 60) Viimasel ajal on mõned nõukogude bioloogid jõudnud järeldusele, et elu võib tekkida maismaal niiskes pinnasekihis. See kiht oleks kaitseks erinevate kiirte eest. Primitiivse organismi liikumise ja toiduotsimise võimalused on väga väikesed, kuid mitte võimatud. Kuigi keskmised Marsi kliima näitajad on karmid, võib leiduda kohti, kus võib olla keskmisest soodsam kliima. Antarktikas leidub ju üksikuid eluoaase, kus elutsevad erinevad taimed ja mitmesugused loomad ning ka linnud. (Ü.-I. Veltman ,,Marss" 1968: 60)
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Eraldi võib välja tuua põdrajahi Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse trofee-, kommerts- ja külalisjahist), on see põtrade arvukuse reguleerimiseks siiski vajalik. Enamasti kütitakse nooremaid, järelkasvuta või haigeid ja vigaseid põtru. Arvukuse reguleerimisse kaasatakse erinevaid osapooli (keskkonnaametnikud, jahimehed, bioloogid, keskkonnateabe eksperdid ja seirega tegelevad osapooled). Oluliseks peetakse jahi turvalisuse tagamist ning looduskeskkonna minimaalset häirimist. (Tõnisson 2011) 11 2.2. Säilitamist vajavad loodus- ja maastikuväärtused ning potentsiaalsed turismimagnetid Lähtuvalt ala looduslikust eripärast on rannikumadalikul juba täna arvukalt kaitsealasid, sh
Ainet uuritakse tema muutumistes ka sel moel, kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas on aine ikkagi ehitatud millest ta koosneb. Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, bioloogid seda, millest koosnevad elusorganismid, geoloogid, millise koostisega on mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 17 Universumist Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13..
(samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja lähtepopulatsioonis on erinevad. Toimub muutuste fikseerumine läbi loodusliku valiku Põlvkondade vältel (103...105) muutused süvenevad ja kujuneb ristumisbarjäär. Hetkel millal on ristumisbarjäär, võime rääkida kahest eri liigist Ökoniss koosluses 2) Ökoloogiline e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
