Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit Rakusisene parasiit on viirus. · Spoor Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid.
Inimkehas paiknevad bakterid 36-37 kraadi juures. Samuti on tähtis ka vees lahustunud toitainete olemasolu ja see, et bakterite elutegevusel tekkivate jääkainete hulk neid ümbritsevas keskkonnas oleks võimalikult väike. Tähtis on ka keskkonna happelisus, mis mõjutab bakterite paljunemist. Ja viimaseks, osad bakterid vajavad paljunemiseks õhuhapnikku, osad mitte. Bakteritel ei saa eristada isas- ja emassugu. Nad ei paljune suguliselt. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi. Tänu spooridele saavad bakterid ka ühest elupaigast teine levida. Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel.
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot...
DIFUSIOON AINE VÕI ENERGIA ÜLEKANDUMINE KÕRGE SISALDUSEGA PIIRKONNAST MADALAMA SISALDUSEGA PIIRKONDA. MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA. BAKTERID PALJUNEVAD POOLDUMISEGA RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB, RAKUMEMBRAAN KOOS KESTAGA NÖÖRDUB SISSE JA MOODUSTUB KAKS TÜTARRAKKU, KUMBKI SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME. SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA). VALDAV OSA BAKTERITEST ON HETEROTROOFID (TOITUVAD VALMISORGAANILISTEST AINETEST). BAKTERID OMASTAVAD TOITAINEID OSMOOSI TEEL ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST
· Pooldumine on baktertel kiire, tavaliselt näteiks 20-30 minuti järel. PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust SPOORID · Kui keskkonnatingimused muutuvad egasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. · Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. · Spooride tekkimine pole bakterite paljunemine. · Spooride tekkimine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda. BAKTERITE TOITUMINE · Bakterite ainevahetus on kiire. · Toitub orgaanilistest ainetest. · Lagundavad surnud organisme või elavad ja toituvad teises organismides.
(Tóth et al., 2013)...................................................................................................................................... 4 Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) ............................................................................. 6 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) 10 SISSEJUHATUS Toiduainetes esinevad spoore moodustavad bakterid on olulise tähtsusega, sest bakteri moodustatud spoor on resistentne kuumutamisele, külmutamisele, kemikaalidele ja teistele ebasoodsatele tingimustele, mis toimuvad toidu töötlemise ning ettevalmistamise ajal. Nende tingimuste juures vegetatiivne rakk hävib, kuid spoorid jäävad eluvõimelisteks ning vajavad inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid.
vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.(
30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
• Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda)
Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja varuaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust
ting. sabroob OBLIGATOORNE SAPROOB- elab ainult surnud org. ainel ega põhjusta haigust(mõned bakterid ja seened=- org. aine lagundajad VAHESEINTETA SEENENIIT- ikesseened, viburseened- üherakuline. VAHESEINTEGA SEENENIIT- KOTT JA KANDESEENED-HULKRAKNE seente omadused- koosnevad hüüfidest, mis moodustab mütseeli. Rakusein on kitiinist. Rakustruktuur-eükaroot(mitokondrid, tuum, jt. Toitumine_ heterotroof. Haploidne tuum, Paljunemine- eos e. spoor -suguline ja sugutu. Mitteliikuv SUGULISED EOSED -HÜÜFIDEL ARENEVAD VILJAKEHAD, MIS TOODAVAD UUSI SPOOR(VILJAKEHA PINNA SEES. Askospoor-kotteos, basidospoor- kandeos, oospoor-püsieos, seenetaolistel, sügospoor e. seigeos- püsieos, ikkesseentel VILJASTUMINE-1. plasmogaamia- kaks tuuma(kummaltki vanemalt üks) ühinevad ühes rakus 2.karüogaamia- tuumad ühinevad ja moodustub diploidne tuum. ZÜGOOT 3. zügoot- läbib meioosi, et saada mitmerakuliseks.
Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võivad osa liike baktereid moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Nii kaitstuna saavad nad elada täiendava vee ja toiteaineteta sadu aastaid. Spoor talub isegi lühiajalist keetmist. Kui spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, väljub bakter spoorist ja jätkab normaalse elutegevusega. Bakterite osa looduses 4 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b
Kasutatakse: Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel. PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. DNA jupike. NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja
anthracis'est, kes on siberi katku tekitaja. Rakud aheldunud kettideks. B. anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks vegetatiivne rakk Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid
o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- b...
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
· Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine · Biotehnolooga- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks · Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes · Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksii...
Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. Külgmiselt. B. laterosporus. Endospoori omadused: 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Spoori mRNA sisaldus on madal. 5. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 6. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsiensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks (hõlpsasti konverteeritav ATP- ks). Glükolüüsiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks PGA arvel.
Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehtnoloogia-rakendusbiol. haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule o...
piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos? Pastöörimine- toiduainete kuumutamine lühiajaliselt, et bakterid häviks. Spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Anaerobioos- bakter,kes elab ilma hapnikuta. 8.Nimeta (iseloomusta#) kaks anaeroobset bakterit. Batulismibakter kõige ohtlikum, Metaanibakterid 9.Mis on antibiootikum, miks ei mõju inimese rakkudele, viirushaiguste puhul
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. V...
Müksobakteritel müksospoorid; rakkude tsüsteerumine toimub limase viljakeha sees spiroheetidel riketsiatel o Tsüstiks muutub kogu rakk o Paks kest o Ei ole termoresistentne o Talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust kiirgust tokskante jms · Endospoorid o Esmalt kirjeldas neid F. Cohn ja hiljem kirjeldas nende teket ja idanemist R. Koch o Endospooriks muutub ainult osa rakust o Ühes rakus mood üks spoor (kuid on ka erandeid) o Spoor ei ole obligatoorne osa raku elutsüklist o Spoor sisaldab oluliselt vähem materjali kui tema emarakk, ta ei sisalda sellised komponente mis on kergesti asendatavad või ebastabiilsed o Spoor moodustub 1,5 h 1 ööoäeva jooksul o Spoori moodustamisel kasutatakse energiaallikana varuaineid ja emaraku komponente o Sporolatsiooni esmastel etappidel võib protsess tagasi suunduda kui keskkonna tingimused paranevad
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punas...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad:
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro...
Põhifunktsioon on fotosüntees. Kromoplastid- sisaldavad värvilisi pigmente-kartinoide. Ainevahetuslik funktsioon-taim vabaneks nende abil jääkainetest. leukoplast- ülesandeks on varuainete talletamine , näiteks tärklis koguneb amüloplastidesse. Pigmendivabad,värvuseta. Plasmiid neil on geenid , mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud. Vibur- aitab liikuda Spoorid- moodustavad bakteritel ebasoodsate tingimusteks üleelamiseks ühes rakus moodustub üks spoor. lülid raku pinnale olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. Seened- üherakulised Hüütis 1 seeneniit Mütseel seeneniidistik.
RAKU EHITUS JA TALITLUS Mõisted Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaud...
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku vä...
kromosoomi, raku membraan koos kestaga nöördub ja moodustub kaks rakku kumbki rakk saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome). Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Näiteks laboris, kus neile luuakse eriti soodsad tingimused poolduvad suurem osa baktereid umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta kestast ja alustab normaalset elutegevust. Ühest spoorist väljub ainult üks bakter. Bakterite tähtsus
Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplas...
Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Millega tegeleb biotehnoloogia?Elusorganismide abil saadakse vajalikke aineid.(vitamiinid,ravimid jne) Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.Pagaripärmis pärmseente elutegevuse käigus eraldub
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikk...
Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: peamised surnud organismide lagundajad, sümbioosis, mikoriisa, moodustavad samblikke Inimesele: toiduks, tööstuses-pärm, juust, loomasööt, ravimitööstuses-penitsiliin, 5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad
mis kuhjudes takistavad paljunemist) · Sobiv keskkonna happelisus · Piisav hapnikku hulk keskkonnas (aeroobid), kuid on baktereid, kes eelistavad hapnikuvaest keskkonda (anaeroobid). Anaeroobidele mõjub hapnik surmavalt. Osa baktereid moodustab spoore · Spoore moodustatakse ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. · Spoorid on erilise paksu kestaga kaetud rakud, milles on veesisaldus vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. Spooride moodustamine ei ole paljunemisviis. Bakterite tähtsus looduses · Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel). · Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses ainete ringluse. Bakterite tähtsus inimese elus · Toiduainete tööstus toidu (nt. jogurtid, hapukoor, hapupiim; salaamivorst) valmista- mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine.
Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Endospoore ei saa pidada paljunemisvahendiks, kuna spoorist tekib ainult üks rakk. Endospoorid tekivad bakteri kasvuaja lõpus, kui elutingimused halvenevad. Tekib 2
a)Rakkude jagunemine Ftsz valgu toimel, rakud jagunevad nööördudes. Kui toitu ja niiskust on piisavalt. b)Elutingimused halvenevad hakkab sporuloos toimuma. Sporogeneesi etapid. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed ...
II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse. Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel
1. Millal sai alguse rakuteooria kujunemine? 17.saj keskpaik , seoses mikroskoobi avastamisega. 2. Millised on rakuteooria põhiseisukohad? Kõik organismid on rakulise ehitusega, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Kuidas jaotatakse üldise ehitusplaani alusel elusloodus? Üherakulised(bakterid, algloomad), Hulkraksed (taim) 4. Miks ei ole üherakulised organismid suurte mõõtmetega? Kogu aine-, energia- ja infovahetuse toimub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel ,mida suurem on rakk, seda väiksemaks suhe jääb. 5. Milline on tsütoplasma koostis? Enamasti vesi, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. 6. Kirjelda tuuma ehitust ja nimeta tuuma ülesanded! A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekesk...
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: d) difusiooniga. 11. Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee mo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
