Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass) (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Bioloogia eksam (8. klass 2011)
  • Elusorganismide eluavaldused (õ lk 14-17)
    Elusorganismid koosnevad rakkudest ( ainuraksedbakter , kingloom või ka hulkraksedimetajad , puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused.
    Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega . Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega.
    Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
    Elusorganismides toimub ainevahetus –toitumine, hingamine , jääkide eritamine.
    Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele.
  • Elusorganismide süstemaatika (õ 11-13)
    Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru –süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened.
    Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel:
    Riik: loomariik
    Hõimkond: keelikloomad
    Klass: imetajad
    Selts: kiskjalised
    Sugukond : kaslased
    Perekond: kass
    Liik: kodukass
    Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi.
  • RAKU EHITUS ( Õ 6-11)
    Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus.
    Raku elutegevust juhib rakutuum (tavaliselt kujult ümar, suhteliselt suur, nähtav valgusmikroskoobiga). Rakutuuma olemasolu alusel eristatakse eel- ja päristuumseid rakke.
    Rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus tsütoplasmaga. Rakutuumas on kromosoomid , mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna .
    Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid . Olulisimad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid , ribosoomid , lüsosoomid, ja Golgi kompleks . Enamik neist organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure.
    Rakutuum – suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism terviku.
    Kromosoomid on mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal, sest muul ajal on nad niidikesteks lahti keerdunud . Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Nende arv ja kuju on liigile iseloomulik tunnus.
    Tsütoplasma –raku sees. Sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.
    Tsütoplasmavõrgustik –koosneb arvukatest kanalikest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on seotud tuumaümbrise pooridega, ühendades nii tuuma tsütoplasmaga.
    Golgi kompleks – seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi.
    Rakumembraan – eraldab rakku nii teistest kui ka ümbritsevast keskkonnast. See on imeõhuke, mistõttu pole ta valgusmikroskoobis nähtav. Rakumembraanis on poorid , mille kaudu naaberrakud on omavahel ühenduses. Läbi raku membraani toimub aine- ja energiavahetus –rakk saab vajalikke toitaineid ja energiat ning eritab rakkus tekkivad jääkained. Rakumembraanil on omadus valikuliselt aineid läbi lasta, ühtseid aineid laseb läbi, teistel takistab sisenemist või väljumist. Rakumembraanil on ka kaitseülesanne. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise ja ehituse.
    Ribosoomid –kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud . Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt.
    Lüsosoomid – neis lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid.
    Mitokondrid – varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Seepärast nimetatakse neid ka raku jõujaamadeks. Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad . Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes.
  • TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10)
    Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool , milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid , milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine. Mõlema rakutüübi rakumembraani ülesanne on raku kaitsmine ja ainevahetus. Taimerakkudes on plastiidid, tänu millele toimub fotosüntees.
    SARNASUSED
    ERINEVUSED
    mõlemal rakumebraan,
    tsütoplasma,
    tuum,
    Golgi kompleks,
    tsütoplasmavõrgustik,
    mitokondrid,
    ribosoomid
    TR on kest,
    LR lüsosoomid,
    TR vakuoolid , plastiidid: kromopastid (punased, kollased ), kloroplastid (rohelised), leukoplastid (valged, värvusetud)
    TR rohkem tärklist, tselluloosi
  • VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE
    Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail.
    SARNASUSED
    ERINEVUSED
    pärilikkusaine ja valkude olemasolu,
    võime muutuda,
    võime pika aja jooksul areneda
    pole rakulist ehitust,
    puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime,
    üliväiksed mõõtmed (mõõdetakse nanomeetrites)
    Viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest. Kujult väga erinevad, kui sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Nad on väiksemad kui bakterid.
    Viirused on rakusisesed parasiidid , kuna nad kasutavad paljunemiseks teist peremeesrakku. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad.
    Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid.
    1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale.
    2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku.
    3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet.
    4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused.
    5. peremeesrakk hävib ja uued viirused nakatavad järgmisi peremeesrakke.
  • BAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE
    Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Neid esineb kõikjal looduses. Nad võivad olla ka parasiitsed. Bakterid levivad kiiresti ja seda levikut soodistavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. Bakterid on vastupidavad organismid. Bakterid moodustavad eeltuumsete riigi, kuna neil puudub rakutuum ja pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Baktereid on erinevaid kujusid : kerabakterid, pulkbakterid ja spiraalbakterid. Bakterid paljunevad pooldudes ja lähevad paljunedes kaheks. Osa baktereid moodustavad spoore ehk puhkeseisundis olevate bakterite hulki, mis on paksu kihi all. Paljunemiseks on vaja vajalikke tingimusi:
  • Toit- orgaaniline aine. Bakterid lagundavad surnud orgaanilist ainet.
  • Hapnik –vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev )
  • Niiskus
  • Soojus
  • Keskkonna happesus.
    Ehitus:
    ümber raku kest,
    Raku kesta all membraan ,
    Tsütoplasma (seisab paigal)
    Organelle suhteliselt vähe,
    Puudub tuum,
    1 kromosoom
  • BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS
    Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism.
    Looduses:
    1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad.
    2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks.
    3. Heitvee puhastamine
    Inimesele:
    1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid)
    2.Äädikas (äädikhappebakerid)
    3.Veini tootmine
    4.Salaamivorst
    5.Hapendatud kurk , kapsas , seen
    6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel
    7.Ravimite tootmine
    8. Silo , bakteriväetised
    9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus).
    10.Rikuvad toitu.
    Kaitsmine:
    Vaakum pakend,
    Külmutamine,
    Kuumutamine ,
    Soolamine,
    Hapendamine,
    Äädika kasutamine,
    Säilitusained,
    Steriilimine .
  • ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD
    Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid . Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega . Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes.
    Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane.
    Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed , mis aitavad tal edasi liikuda ja toitu hankida (loomsetoiduga). Suuvälja ripsmed juhivad bakterid, kes on kinglooma toiduks, rakusuu juurde. Elutegevuse käigus tekkivad jääkained ja liigse vee eemaldavad pulseerivad vakuoolid, millel on nende kogumiseks kanalikesed. Seedimata toidujäänused heidab kingloom rajupäraku kaudu välja. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel, sugulist paljunemist esineb harvem.
    Amööb elab mageveekogudes. Ta on muutliku kujuga algloom , kes pidevalt sopistab välja kulendeid ning nende abil ta liigub ja haarab toitu (loomsetoiduga –bakterid, teised ainuraksed, väikesed vetikad ). Amööbi keha katab pelliikul ning tema tsütoplasmas asub rakutuum. Toitevakuoolis toimub aga toidu seedimine. Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapinna kaudu. Amööb paljuneb pooldudes.
    Silmviburlane elab veekogudes. Ta on silmakujuline ja püsiva kujuga, mille eesotsas on liikumiseks vibur . Tema kehaehitusse kuuluvad rakutuum, kloroplastid, vibur, silmtäpp, pulseeriv vakuool. Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga, ta liigub sinna, kus on valgem. Valguse käes saab silmviburane fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid. Pimedas omastav silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. Silmviburlase toitumine sarnaneb loomse kui ka taimse toitumisviisiga. Paljuneb pikipooldumise teel.
  • SEENTE ÜLDISELOOMUSTUS
    Seened moodustavad omaette riigi. Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal.
    Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega.
    Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest.
    SARNASUS TAIMEDEGA
    SARNASUS LOOMADEGA
    puudub aktiivne liikumisvõime,
    rakkudel on rakukestad ,
    rakud sisaldavad vakuoole,
    rakud võivad piiramatult jaguneda.
    seenrakkudes talletuvad samasuguseid varuaineid (nt glükogeen),
    seened toituvaad valmis orgaanilisest ainest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid.
  • HALLITUS - JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENED
    Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejäänustele moodustub hallitusseente hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi. Hallitusseened on inimese tervisele väga kahjulikud, võivad tekitada allergiat ja mürgitust. Koosneb seeneniidistikust. Hallitusseened on võimelised levima kõikjale niiskusesse. Hallitusseeni kasutatakse toiduvalmistamisel ja antibiootikumides. Hallitusseened on näiteks pintselhallik ja nutthallik .
    Pärmseened on üherakulised organismid, kes toituvad peamiselt vees lahustunud suhkrust . Pärmseened paljunevad pungumise abil või eostega. Kui pärmseened söövad suhkrut anaeroobses keskkonnas, siis tekib etanool ( alkohol ) ja süsihappegaas –tekib käärimine. Pärmseentele ei meeldi hapnik.
    Kübarseened on seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast, mõlemad moodustuvad seeneniitidest. Vajavad kasvamiseks niiskust, soojust ja toitaineid, hapnikku. Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks. Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed. Põhiliselt paljunevad kübarseened eostega. Eosest kasvab esmane mütseel. Kahe esmase mütseeli liitumisel areneb teisene mütseel, millest võib kasvada viljakeha. Paljud kübarseened on tuntud söögiseened. Kübarseente hulgas esineb rohkesti söögiks kõlbmatuid ja mürgiseid seeni.
  • SEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.
    Looduses elab osa seeni taimedel ja loomadel ning põhjustavad haigusi. Osad seened aga elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad moodustavad taimejuutega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke.
    Seened võivad olla nii inimesele kahjulikud kui ka kasulikud. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks, juustusortide valmistamisel. Kuid soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toitu, raamatuid, riideid jne.
    Pärmiks nimetatakse kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente massi. Pärmi on vaja pagaritööstuses, õlle pruulimisel ja veini valmistamisel, kalja tootmisel, hapupiimatoodetes, söödapärmis ja teeseenes.
    Kübarseeni kasutame üldjuhul toiduna, kuid ka need ei ole kõik söödavad.
    Mitmesuguseid seeni on kasutatud lõnga värvimiseks, tindikutest on aga valmistatud tinti.
    Mitmed seened põhjustavad haigusi inimesele, loomadele ja taimedele. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitude nende kudedest.
    Samuti kahjustavad paljud seened elavaid puid (torikulised) või lagundavad tarbepuitu ( majavamm ).
  • SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUS
    Samblikud on omapärased maismaaorganismid . Samblikud kasvavad sellistes kohtades, kus taimede jaoks on kasvutingimused ebasoodsad nagu nt kividel, aedadel, seintel, katustel, puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #1 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #2 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #3 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #4 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #5 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #6 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #7 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #8 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #9 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #10 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #11 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #12 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #13 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #14 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #15 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #16 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #17 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #18 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #19 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #20 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #21 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #22 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #23 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #24 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liiiiiiiisa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA RAKU EHITUS TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUSALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMADSEENTE ÜLDISELOOMUSTUSHALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENEDSEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUSVETIKATE ÜLDISELOOMUSTUSVETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUSVETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUSSÕNAJALGTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSPALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSTAIMEDE TUNNUSEDFOTOSÜNTEES JA HINGAMINELOOMADE TUNNUSEDTAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUSKÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUSAINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUSUsside üldiseloomustusRõngussidÜmarussidLameussidLimuste üldiseloomustus TeodKarbidPeajalgsedLülijalgsete üldiseloomustus Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadusVähkide mitmekesisus ja tähtsusRistämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemineÄmblikulaadsete mitmekesisusPutukuate iseloomustus, välis- ja siseehitusPutukate paljuneminePutukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) –Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUSIMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS
    bioloogia , eksam , 8. klass , põhikool , seen , rakk , organism , ämblik , organismid , samblik , vetikad , rakud , lüli , bakterid

    Mõisted

    elusorganismidel, rakumembraan, rakumembraanis, energiavahetus, mitokondrid, mitokondrid, südamelihase rakkudes, rakk, loomarakud, taimerakus, mõlemas rakutüübis, mõlemas rakus, taimerakkudes, viirused, jagatakse bakteri, bakterid, bakter, bakterid, inimese kehas, algloomad, algloomad, algloomad, kingloom, st seened, hallitus, pärmseened, kübarseened, seeneniitide põimikuga, pärmiks, mitmesuguseid seeni, kooriksamblad, lehtsamblikud, polaaraladel, pruunvetikad, vetikad, vetikad, vetikad, toitumis, sammaltaimed, sõnajalal, sõnajalg, osjad, osjad, kollad, kollad, paljasseemnetaimed, okaspuude lehtedeks, emaskäbides, looduslikest liikidest, õistaimed, fotosüntees, hingamiseks, loomade keha, loomade toiduks, käsnad, ainuõõssed, ainuõõssetel, hüdra, ülemises otsas, meduusid, kehasein, korallid, usside üldiseloomustus, parasiitussidel, kõikidel ussidel, kehaseina, vihmaussid, ümarussidel, enamusi, ümarussi seedeelundkond, liimulksolkme areng, lameussid, nakatuda jõe, paelussid, paelussil, nudipaelussi vaheperemees, nudipaelussi elutsükel, valminud munadega, kõikidel peajalgsetel, teo välisehitus, teo siseehitus, tigudel, suuõõnes, eesti mageveekarpidest, karbi tagaosas, karbil, järvekarbid, peajalgsed, saagi purustamiseks, peajalgsetel, peajalgsetel, peajalgsed, kalmaari keha, kaheksajalad, lülijalgsete üldiseloomustus, lülijalgsetel, vereringe, jõevähk, kehsaosad, pearindmikul, tagakehal, seedeelunditeks, kompismis, vähkide sugulased, krabidel, vähkidel, ristämblik, ristämblikiku, tunnalde asemel, lõugkobijad, ämblikulaadsete mitmekesisus, lestad, vereringe, erituselunditest, putukate paljunemine, isasel, valmiku ülesanne, mardikatel, täiskasvanud liblikat, kärbse vastne, kahetiivalised, sääskedel, osad kiletiivalistest, kiletiivalised, töömesilase ülesanne, kiilidel, kiilid, meritäht, meritähed, meritähe kehas, merisiilik, meripura, selgroogsete lihastik, selgrootud, selgrootutel, selgrootutel, selgrootute kuulmiselundid, selgrootuid, kala keha, kala luustik, kalad, sõõrsuud, kõhrkalad, kahepaiksed, tuntumad kahepaiksed, konna nahk, osadel, kahepaiksetel, seede, konnad, kullesed, konnad, roomajad, roomajate nahk, meeleelunditest, roomajad, kilpkonnadest, linnud, linnud, ränd, eesjäsemed, lindude luud, lindude aju, halvalt, lisaks näärmemaole, vereringeelundkonnas, linnud, linnumuna, imetajad, imetajad, imetajate jäsemed, imetajate varbad, imetajate närvisüsteem, peaaaju, kiskjatel, imetajad, imetajad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Bioloogia arvestus 8 klass
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    21
    doc
    Bioloogia arvestus 8-kl
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    15
    docx
    Bioloogia eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun