BIOLOOGIA EKSAM (8. klass) (0)

ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA RAKU EHITUS TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUSALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMADSEENTE ÜLDISELOOMUSTUSHALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENEDSEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUSVETIKATE ÜLDISELOOMUSTUSVETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUSVETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUSSÕNAJALGTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSPALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSTAIMEDE TUNNUSEDFOTOSÜNTEES JA HINGAMINELOOMADE TUNNUSEDTAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUSKÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUSAINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUSUsside üldiseloomustusRõngussidÜmarussidLameussidLimuste üldiseloomustus TeodKarbidPeajalgsedLülijalgsete üldiseloomustus Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadusVähkide mitmekesisus ja tähtsusRistämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemineÄmblikulaadsete mitmekesisusPutukuate iseloomustus, välis- ja siseehitusPutukate paljuneminePutukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) –Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUSIMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS

bioloogia , eksam , 8. klass , põhikool , seen , rakk , organism , ämblik , organismid , samblik , vetikad , rakud , lüli , bakterid

elusorganismidel, rakumembraan, rakumembraanis, energiavahetus, mitokondrid, mitokondrid, südamelihase rakkudes, rakk, loomarakud, taimerakus, mõlemas rakutüübis, mõlemas rakus, taimerakkudes, viirused, jagatakse bakteri, bakterid, bakter, bakterid, inimese kehas, algloomad, algloomad, algloomad, kingloom, st seened, hallitus, pärmseened, kübarseened, seeneniitide põimikuga, pärmiks, mitmesuguseid seeni, kooriksamblad, lehtsamblikud, polaaraladel, pruunvetikad, vetikad, vetikad, vetikad, toitumis, sammaltaimed, sõnajalal, sõnajalg, osjad, osjad, kollad, kollad, paljasseemnetaimed, okaspuude lehtedeks, emaskäbides, looduslikest liikidest, õistaimed, fotosüntees, hingamiseks, loomade keha, loomade toiduks, käsnad, ainuõõssed, ainuõõssetel, hüdra, ülemises otsas, meduusid, kehasein, korallid, usside üldiseloomustus, parasiitussidel, kõikidel ussidel, kehaseina, vihmaussid, ümarussidel, enamusi, ümarussi seedeelundkond, liimulksolkme areng, lameussid, nakatuda jõe, paelussid, paelussil, nudipaelussi vaheperemees, nudipaelussi elutsükel, valminud munadega, kõikidel peajalgsetel, teo välisehitus, teo siseehitus, tigudel, suuõõnes, eesti mageveekarpidest, karbi tagaosas, karbil, järvekarbid, peajalgsed, saagi purustamiseks, peajalgsetel, peajalgsetel, peajalgsed, kalmaari keha, kaheksajalad, lülijalgsete üldiseloomustus, lülijalgsetel, vereringe, jõevähk, kehsaosad, pearindmikul, tagakehal, seedeelunditeks, kompismis, vähkide sugulased, krabidel, vähkidel, ristämblik, ristämblikiku, tunnalde asemel, lõugkobijad, ämblikulaadsete mitmekesisus, lestad, vereringe, erituselunditest, putukate paljunemine, isasel, valmiku ülesanne, mardikatel, täiskasvanud liblikat, kärbse vastne, kahetiivalised, sääskedel, osad kiletiivalistest, kiletiivalised, töömesilase ülesanne, kiilidel, kiilid, meritäht, meritähed, meritähe kehas, merisiilik, meripura, selgroogsete lihastik, selgrootud, selgrootutel, selgrootutel, selgrootute kuulmiselundid, selgrootuid, kala keha, kala luustik, kalad, sõõrsuud, kõhrkalad, kahepaiksed, tuntumad kahepaiksed, konna nahk, osadel, kahepaiksetel, seede, konnad, kullesed, konnad, roomajad, roomajate nahk, meeleelunditest, roomajad, kilpkonnadest, linnud, linnud, ränd, eesjäsemed, lindude luud, lindude aju, halvalt, lisaks näärmemaole, vereringeelundkonnas, linnud, linnumuna, imetajad, imetajad, imetajate jäsemed, imetajate varbad, imetajate närvisüsteem, peaaaju, kiskjatel, imetajad, imetajad