Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid
JUGAPUU Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni
Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: Okaspuulaadsed Sugukond: Jugapuulised Perekond: Jugapuu Liik: Harilik jugapuu -3- Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga
moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia bennetiidid ehk ürgpalmlehikud. Click to edit Master text styles Second level Third level
Kadaka puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks ning tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Käbisid kasutatakse ravimina ning õlle-, likööri- ja veinitööstuses (Harilik kadakas täiendav info, 2011). 12 KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ülevaade kõigist neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuust. Töös kirjeldati harilikku mändi, harilikku kuuske, harilikku jugapuud ja harilikku kadakat. Kõige levinum ning tähsam okaspuu Eesti metsades on harilik mänd, mis võib kasvada 45 m kõrguseks ja elada 300-400 aasta vanuseks. Mänd moodustab 37% Eesti metsadest ja seda leidub kõikjal. Kõige paremad männikud kasvavad Kagu-Eestis. Männi puitu kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt 30 m kõrguseks ning kuuse eluiga on keskmiselt 250 aastat. Kuuse enamusega puistud moodustavad Eesti metsadest ligikaudu 25%.
kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi päikesekiirgus niisket (viljakas t saanud huumuserikas kohad muld) kaotavad kasvukohta
siiski kastmist lühemaks kuivab ära. jälgida, kuigi muutumise. taim pole Päevaliilia on kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul kasvukohta, kuid krimpsu. liigset soovib päikesekiirgust võrdlemisi saanud kohad niisket (viljakas kaotavad huumuserikas rohelise
Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised
Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Rinded Puurinne-on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid:haarilik tamm,harilik pärn, valgepöök,harilik vaher,harilik jalakas
Hariliku jugapuu okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. See on Eestis ainuke ilma vaiguta okaspuu. Talle on iseloomulikud punased marikäbid. Mürgised on veel peale okaste ja seemnete ka võrse ning koor. Nagu ka teistel taimedel on ka jugapuul mitu nimetust. Nende seas juhapuu, jahupuu, taksus ning kodarapuu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Eesti looduses leidub jugapuud harva ning seetõttu on see võetud ka looduskaitse alla. Jugapuud võib veel eelkõige leida Saaremaalt ning Hiiumaalt. Haljasaladel võib ta olla isegi päikese käes, kui elukoht on talle sobilik. Tema levikut piirab talvekülm. Marikäbid ei ole tervenisti mürgised. Punakas lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ning söödav aga kuna alati võib olla Pilt 3. Harilik jugapuu (Thomé. 1885) oht, et süüakse ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid ka süüa
. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Jugapuu kirjeldus Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu (Fortingalli jugapuu) on südamemädaniku tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi kasvavad.Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Külgpungad on äraspidimunajad, tömbi- või ka teravatipulised. Ladvapungade kuju on varieeruv tervamunajatest kuni kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Li...
Hobuse surmav annus oleks 500 grammi okkaid. Kahjulikud ainult seemned, viljaliha kahjutu. Süües marja tervikuna on tagajärjeks eluohtlik mürgistus. JUGAPUU MARJAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄRIMUS Vana saksa pärimuse järgi on jugapuul deemonitevastane jõud. Teadlane on maininud, et Rootsis Smålandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tõmmisega on ravitud sügelisi. Jugapuupuidust on valmistatud vibusid ja nendega kütitud juba kiviajal. KIBUVITS (Rosa) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE 100 loodusliku levinud liiki. Dekoratiiv taime nimetatakse roosiks. Okstel on ogad nagu roosidel Eestis kasvab ~ 12 liiki.
looduskaitse alla. Eraldi areaalina võib teda leida ka Kaukasusest, Krimmist jm. Lisaks looduslikule, harilikule jugapuule, kasvatatakse Eestis ka ida-jugapuud (Taxus cuspidata) ning värd-jugapuud T. x media´t (T. baccata x T. cuspidata), mida tuntakse vanemas kirjanduses keskmise jugapuu all. Kollektsioonides esineb ka kanada jugauud (T. canadensis). Lisaks liikidele esineb rohkesti sorte ja vorme, mis erinevad omavahel võrakuju, okkavärvuse, kasvukiiruse jm. poolest. Jugapuud on väga aeglase kasvuga, mistõttu üldjuhul ei ületa ühegi liigi ega sordi kõrgus meie oludes 2 ...3 meetrit, küll aga esineb rohkesti päris kääbusja kasvuga sorte. Jugapuud on maailma pikaealisemaid taimi, saades isegi kuni 4000 aastat vanaks. Kaukaasias on üle 1000 aastaseid jugapuid. Sealses kliimas ning nii kõrges vanuses esineb seal jugapuid (geograafiline teisend T. baccata var. caucasica), mille kõrgus ületab 30 meetrit ning tüve läbimõõt on üle 1,5 meetri
Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. VanaEgiptuses tehti jugapuust sarkofaage. Mõnel pool on andami maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest.
haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. 1. Taimed Puurinne on liigirikas
võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad.
Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud Jugapuu (II KATEGOORIA) (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid
3 1.OKASPUUD Okaspuude ladina keelne nimetus on Pinopsida. Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimete seltsi. Okaspuudel ei ole lehti. Lehtede asemel on neil okkad või soomused. Okaspuudel valmivad seemned käbides. Ma tegin ka küsitluse okaspuude kohta. Teada sain, et küsitluses osales 23 õpilast, 5 töötajat ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb
Lisaks võivad mürgitused tekkida hoolimatusest enda vastu, mõnu-ja seiklusjanu ning tahtlik enesekahjustamine ning õnnetusest tingituna (allergilised reaktsioonid jne). Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke. 1 1 Mürk, Vikipeedia http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 3 1 Taimsed mürgid 1.1 Jugapuu Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom
nõudvaid viimistlustöid. Jugapuu Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada 4000 aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Harilik jugapuu on levinud Loode- Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk- Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiseltHiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta
Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on
Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda on öeldud, et tänav poodidega. Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia.
ROMANTISMI ESINDAJAD Romantik Romantiline elus Olulised teosed Iseloomulik loomingule Hinnang William · Kasvas Põhja- · ,,Lucy tsükkel" · lihtrahva kultus Kahjuks kuulsin William Wordsworth Inglismaal · ,,Jugapuud" · tähtsaim teema loodus Wordsworthist vähe.Ta (,,Järve · Abiellus, 5 last · ,,Lüürilised ballaadid" · uskus eneseväljendusse jättis endast lihtsa koolkond") · Prantsuse revolutsioon inimese mulje. mõjutas loomingut George Gordon · Imelikud seiklused, · ,,Jõudetunnid" · looduse, vabaduse Mulle jäi Byron meelde Noel Byron õnnetused · poeem ,,Childe H...
· Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu.
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmiva septembris-oktoobris Jugapuu viljad marikäbid, on küpsena punased. Jugapuu seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) RIIK Taimed HÕIMKOND Õistaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Tolmpea LIIK Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi ...
Igal puul eemaldada ainult paar-kolm oksa ja nii, et puudele ei jää suuri lõikehaavu. Pihlakatel tuleb eemaldada ladvaga konkureerivad tugevad oksad. Kui lõigatav oks on juba jäme, tuleb seda kärpida veidi kõrgemalt mitte tüve juurest, vaid okste harunemiskohast, kus jääb väiksem lõikejälg. Paljude võistlevate latvade kasvamise võib põhjustada liigne istutussügavus (Aedla, 2012). Taxus baccota Jugapuu Hooldus Kõik jugapuud taluvad ülimalt hästi tugevat kärpimist ja kuni vana puiduni tagasilõikamist. Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist. Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades
* lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1. sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 /
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel
kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg 16. Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki * Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks
Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele, et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete 52 tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümbritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae), Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae), Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed jugapuud (Taxopsida), paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Pinopsida) (Gymnospermae), Pinales Pinophyta nõgeselaadsed (Urticales) kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) nelgilaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e.
merepinna. Sellel kohal asub Kõpu tuletorn, mis on ehitetud 16.sajandi algupoolel ja on üks maailma vanimaid tegutsevaid majakaid. Kõrgendiku servadel on rannaastanguid, rannavalle, luiteid. Poolsaar on umbes 21 km pikk ning kuni 7,3 km lai. Poolsaar lõppeb Ristna neemega, mis asub läänes. Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, mis on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht 68 meetrine Tornimägi. Suurt osa poolsaarest katab okasmets, kasvab ka jugapuud, luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike. Kõpus leidub ka väiksemaid soid ning huvitava taimestikuga lubjarikkad allikasood. Kõpust on leitud üle 80 haruldase taimeliigi. Kõpu poolsaarel elab ~200 inimest ning on kaks tuletorni Kõpu ja Ristna. Õhtusöök. Ööbimine. II päev Hommik algab kell 8.00 hommikusöögiga. Hiljemalt kell 9.00 jätkub ekskursioon sealt, kus eile pooleli jäi Kõpu tuletornist! Kõpu tuletorn on 16.sajandil ehitetud ning Läänemere ja
uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja.Peale õitsemist soovitatakse eemaldada närbunud õisikud, siis ei kuluta taim energiat seemnete valmimisele (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 32. Taxus baccata - harilik jugapuu Jugapuu (ladina k. Taxus) on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised. Eri liikide tüve pikkus ulatub umbes 1 meetrist 40 meetrini, tüve ümbermõõt on kuni 4 meetrit. Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra jugapuu. Need eristuvad oma vähekattuvate areaalide poolest, kuid on morfoloogiliste tunnuste osas võrdlemisi sarnased
Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas. 25 JUGAPUU (Taxus) Joonis 9. Harilik jugapuu. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/jugapuu.jpg Jugapuu iseloomustus Jugapuu on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised. Eri liikide tüve pikkus ulatub umbes 1 meetrist 40 meetrini, tüve ümbermõõt on kuni 4 meetrit. Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra jugapuu. Need eristuvad oma vähekattuvate areaalide poolest, kuid on morfoloogiliste tunnuste osas võrdlemisi sarnased
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikust kuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Puurinne on liigirikas
materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid hakkasid jugapuud sisse vedama, algul Hispaaniast, siis Põhjamere ja Balti mere äärsetest hansalinnadest. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 48
väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Lambad söövad ka eeldatavasti mürgiseid liike, nagu tulikalisi ja jugapuud. Väldituks osutuvad ohakad, harilik mailane, lamba- ja punane aruhein, kadakas, kuusk, sarapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus. See vähendab
mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid nagu reha- ja äkkepulki, rattakodaraid jm. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi kodarapuu. Lääne-Eestis oli kombeks jugapuu okstest punuda pärgi, millega ehiti kalmukünkaid. Juniperus communis L. harilik kadakas
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G
kevadel. Surnud oksi tuleks kärpida kuni järgmise elusa külgharuni. Enamasti vabalt kasvavaid okaspuid ja põõsaid pole vaja lõigata. Eemaldamist vajavad just talvekahjustused, kuivanud oksad ning kuuskede puhul ka kaksiklatv (Harju leht). 3.3. Taxus Jugapuu 3.3.1. Kirjeldus Jugapuuliste (Taxaceae) sugukonda kuulub 5 perekonda, jugapuu perekonnas (Taxus) on 8 liiki puid Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Euroopas levib harilik jugapuu (Taxus baccata). Jugapuud pärinevad tertsiaarajastu põhja-poolkeralt ja on ühed vanimad puuliigid Euraasias. Enamik jugapuudest on kahe-, harvem ühekojalised. Harilik jugapuu levib Euroopas looduslikult Iirimaa ja Pürenee poolsaare lääneosast kuni Mandri-Eesti lääneosani, areaali kaguosa ulatub Aasiasse ning Põhja-Aafrika loodeossa (Laas 2004). Hariliku jugapuu loodusliku genofondi säilitamiseks on moodustatud kaitsealasid kogu Euroopas (Eesti üks esimesi metsakaitsealasid Hiiumaal Tahkunas, 1925)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
