Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus
Korallide hävimine Korallid on tillukesed loomad, kes toituvad planktonist ja eritavad kaltsiumkarbonaati, mis moodustab tugeva lubjakivist skeleti. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand
Kuid kogu maakeral pole tõenäoliselt ühtegi teist liiki, mis hävitaks endale eluks vajalikku keskkonda nii nagu, seda teeb Homo sapiens sapiens ehk siis mõtlev inimene. Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk. Selline kalastamine on eriti levinud Ida-Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas.
Korallid juhan 8c klass 2010 Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow
ritsikvähk · Vee temperatuur 20-30 kraadi · Merevee soolsus kuni 45 · Õhuniiskus talvel keskmiselt 75%, kevadel keskmiselt 78%, suvel 73%, sügisel 66%. Õhuniiskus on väga intensiivne ning selle tagajärjel võivad tekkida väga suured tormid · Vee happelisus on 8,2 pH (madal) · Vee hapnikusisaldus on keskmine Sümbioos · Kalad ja korallid · Korallid ja vetikad · Kala peidab end ohu korral · Zooksantellid varustavad koralle korallide vahele hapnikuga ja toitainetega ning saavad ise vastu · Kalad pügava korallpõõsaid süsihappegaasi Korallid Zooksantellid Parasitism · Korall ja ogatäht · Ogatähed toituvad elus polüüpidest · Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine Polüüp Ogatäht Kisklus
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem. Samuti ohustavad koralle nende peal elavad parasiidid-ogatähed, kes toituvad eluspolüübidest. Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu
kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos
Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide levikupiir on nihkunud põhja suunas, samal ajal kui põhjapoolsed liigid lõuna poole liikunud pole. Väide, et temperatuuri tõus tapab korallid, on selges vastuolus teaduslike uurimustega, mis näitasid, et seos korallide ja üleilmse kliima soojenemise vahel puudub. Uuringud , mis näitasid, et temperatuuri tõusuga korallid hakkasid pleekima ja temperatuuri langemisel muutusid lumivalgeks, ütlevad meile, et korallide pleekimine on nende viis tulla toime ootamatute temperatuurimuutustega. Paljud bioloogid näitavad kliima soojenemisega kaasnevaid ohtusid suuremana, kui nad tegelikult on!
putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine. Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel. Korallide tervis peegeldab otseselt ka lahe puhtust. Viimastel aastatel on korallide populatsioon suurel määral kahanenud. Ühest külejest on see globaalse soojenemise mõju, kuid suuremalt osalt põhjustavad seda Araabiamaadelt vette sattunud jäätmed nagu rehvid, tsement ja mitmesugused keemilised tooted. Lisaks korallide elu kahjustamisele on jäätmed ohtlikkud ka teistele elusorganismidele. Peale eelmainitu on laht koduks paljudele lindudele, delfiinidele ja 700 kalaliigile,
Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainetevastane tõke, mis on hävitab randu ja mereäärsete linnade tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu
Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused on laostavad. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri tõusu.
· Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
osa kuulub polüübi toiduks. Need vetikad annavad korallioksakestele kollakaspruuni värvuse. Vetikatest sõltuvad kivikorallilised on võimelised elama vaid nii sügavas vees, millest päikesevalgus läbi tungib. Varju juhtudes need korallid surevad. Vetikad toodavad ka korallide lubitoese tugevdamiseks vajalikku ainet. Meriroosilised Meriroosiliste liikumisvõimalused on äärmiselt piiratud ning kogu elu jooksul on nad liikumatult kinnitunud kas merepõhja, koralli või kalju külge. 1 Meriroosiliste keha alaosas paiknev tald eritab kleepuvat ainet nn tsementi, mis võimaldab
Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes püüavad merest lubatult rohkem Nimetus Mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveel või punast värvi õitsemisest Tänan kuulamast!
kidavakladest, hulkharjas-ussidest, vähkidest, limustest, okasnahkseist ja kaladest. Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega),
Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi. Kui korallid surevad, jäävad nende lubiainest toesed merepõhja. Tuhandete aastate jooksul ladestnud toestest moodustuvad rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes
Puuduluksed: Luksed: Arvukus ja levik: Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki. Kõik liigid elavad merevees ning asustavad mitmekesiseid alasid tõusumõõna vööndist kuni süvaookeanini. Suuremal määral leidub neid Sotimaa ja Kanada rannikul, UusMeremaal ,Skandinaavia fjordides. Fossiilseid brahhiopoode on Eestis teada umbes 300 perekonnast. Elutingimused: Troopikas eelistavad varjatud elupaiku rifikooslustes, korallide või käsnade varjus. Elamispaigaks eelistavad normaalsoojusega ,soolast vett (magevees neid ei leidu). Aitäh kuulamast!
Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda Massaua Akaba Tööstuslinnad lasevad oma ülejäägid merre Suuremad linnad ohustavad merevee puhtust, mis rikub korallide, kalade ja muude veeloomade elamistingimusi Kuurortlinn Bab el Mandebi väin, tähendab Pisarate väravat. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt või siis punast värvi tsüanobakterite nn õitsemisest. http://www.waterworld.ee/index.php?mid=230&id=172 http://www.elu24.ee/?id=37577&redir= http://et
Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid . Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist,
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toiduala...
Põhjast Saalomoni Saared Idast Vanuatu Kagus Pranstusmaa, mille protektoraat on Uus -Kaledoonia Majandus Majandustegevus praktiliselt puudub (välja arvatud tellimus-kalastamise- ja sukeldumisettevõtted). Saartel on hotellid. Vaatamisväärsuseks on koralriffid. Suurim on Suur Vallrahu. Keskkonnaprobleemid Korallimeres laiuv korallriff Suur Vallrahu on viimase kolme aastakümnega kaotanud poole kunagisest korallkattest. Põhjuseks on orkaanid, korallidest toituvad meritähed ja niinimetatud korallide pleekimine. Pleekimise põhjuseks on merevee soojenemine. Suur Vallrahu Pikkus on 2600 km Pindala on 344 400 km² Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,41,7 miljonit lindu. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Korallimeri http://et.wikipedia.org/wiki/Korallimere_saared http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu
1 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad elavad Austraalia idarannikul(Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres. Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. Suure Vallrahu pikkus on 2600 km ja pindala umbes 344 400 km². See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000 km², on 2900 korallrahu.
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...
kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid. Korallidel on keha kaitseks lubiainest toes. Peale koralli surma jäävad toesed merepõhja. Nendest tekivad tuhandete aastate jooksul saared. Korallide vahel elevad mereloomad, limused, ussid, vähid, kalad. Polüüp* - ainuõõsne loom, kes elab millegile kinnitunult. Meduus* - ujuv kumera kehaga ainuõssne loom. Lahkusuguline loom* loom, kelle muna- ja seemne rakud arenevad eri isendites.
Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avali- kustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu, vähese arvukuse või mitme otseselt ohustava faktori olemasolu tõttu. III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistu kinnitati keskkonnaministri määrusega nr 18 (30. märts 1995. a). See sisal- dab 43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki. Siia nimistusse on haaratud kõik Eestis leiduvad makrokivistised. III kategooria kaitsealuste lii-
Korallrifid on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel või teiste liikide pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve
Suurem osa neis paljuneb suguliselt,aga osa mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine : Selgrootutel on paljunemisviise,mida keerulisema ehitusega selgroogsetel pole.Niteks meriroosidel on loomade kohta erakordne vime paljuneda ka pooldudes,mis on tavaline herakuliste organismide paljunemisviis.Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad vivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes.Nad suudavad taastada suuri kaotsilinud vi vigastatud kehaosi. Osa selgrootute,nt ksnade,hdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine. Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on jreltulija vaid ks vanem ning jrglased on kikk hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja thus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine.Tavaliselt lheb vaja
loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Loomade elu I & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). (Loomade elu I) Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu
Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg. Tagajärjed · Jää sulamine veetaseme tõus, mis matab enda alla saared ja paljude inimeste kodud, jääkarud ei suuda endale nii edukalt toitu hankida, mis põhjustab nende vähenemise. · Niiskete perioodide vähenemine/kadumine ulatuslikumad tulekahjud, puude suremine (nt Amazonases), mille tagajärjel satub atmosfääri veelgi enam süsinikdioksiidi. eetemperatuuri tõus korallide ning muude liikide hävimine. hutemperatuuri tõus viljakate muldade kadumine, kõrbete laienemine, vähem niiskust. õik tagajärjed mõjutavad nii inimesi kui ka loomi. Kaotame liigirikkuse, näiteks jääkarud võivad surra välja, kuna nende jaoks on toidu püüdmine raskendatud ning ka elupaik n-ö sulab üles. Globaalset soojenemist mõjutavad sündmused · Tuumaenergia kasutamine aitab · Tähtis osa globaalse
Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu, vähese arvukuse või mitme otseselt ohustava faktori olemasolu tõttu. III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistu kinnitati keskkonnaministri määrusega nr 18 (30. märts 1995. a). See sisaldab 43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki. Siia nimistusse on haaratud kõik Eestis leiduvad makrokivistised. III
ja pikem, sest lendkala on kuni 45 cm pikk, aga kardinalahven on ainult 10 cm pikkune. 3)Konkureerivad veel hiidhai ja planktonid. Hiidhai kasutab planktoneid toiduks ja hiidhaid midagi muud ei söögi. Nad lihtsalt ujuvad avatud lõugadega ning töötlevad oma lõpustest läbi tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad. 4)Suur ogatäht saab süüa ainult korallide pehmet elusosa, kuid ogatähte tahavad omakorda süüa papagoikala, kes pööravad ogatähe selili ning ründavad teda kergesti ligipääsetavalt alapoolelt. Kuid ka lihasööjad teod imevad ogatähe pehmeid kudesid ning vähilaadsed söövad mõnel määral ka ogatähti. 5)Kaheksajalg konkureerib samasuguste isenditega jahitavate loomade ja ka jahikoha pärast. Kuna neil väga rikkalikku söögilauda ei ole, siis peavad nad sageli omadega võitlema ja selles
kangelased. Selle tõttu usuvad ka raamatuarmastajad headuse üleolekusse. Sageli on argirutiin mõne jaoks nii masendav, et sellest põgenemine peaks olema lausa kohustuslik- tuleb leida endale täiesti oma muinasjutt. Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine. Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas. Igapäevaelu kõrvale heitmine on vahel suurepäraselt värskendav ning loob kindlasti hea tuju. Kui ei oleks olemas tuntud muinasjutte, poleks inimestel ka millegi poole püüelda, suuri eesmärke, millest aeg-ajalt unistada. Meil on vaja kindlaid etalone, mis seisavad kaljuna silmapiiril ning tänu millele leiame jõudu edasiminekuks. Võtame näite päriselust: tänapäeva noored inimesed küll unistavad romantika olemasolust, kuid reaalselt nähakse seda vaid harva
negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus
Kõrgema veetemperatuuri puhul lahustub vees vähem süsihappegaasi. Mida vähem süsihappegaasi loodus atmosfäärist kõrvaldab, seda kiirem on temperatuuritõus. Atmosfääris olev süsinikdioksiid mõjutab ka ookeanide happelisust - aeglaselt, kuid siiski reageerib süsinikdioksiid veega ning tekib väävlishape. Eriti tundlikud selliste muutuste suhtes on niigi haprad korallid ja mereelukad, kes ehitavad oma kõvad koorikud ja skeletonid kaltsiumkarbonaadist. Korallide hävinemise või kahjustumise puhul hävineb või väheneb ka suurel hulgal seal elavate elusorganismide populatsioon. Tuhandete aastate jooksul toimuv hapestumine ei ole ohtlik, sest siis jõuavad sügavamad veekihid pindmiste kihtidega seguneda ja seeläbi väävlishappe ühtlaselt laiali jaotada. Selleks, et ookeanide happelisuse tase viia tagasi 200 aasta taguse tasemeni, läheb tuhandeid aastaid ja seda juhul kui inimtegevusest süsihappegaasi atmosfääri ei lisandu. Ookeanide happelisuse
jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid. Samuti on suurtest kogustes merre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need on tavaliselt veekindlates konteinerites, kuid ega nendegi vastupidavus soolases merevees pole igavene. Kalaresursside nappus tuleneb suurest ja ebaühtlasest väljapüügist
neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10 II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid.15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast III KATEGOORIA kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimistuga. See sisaldab 43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki. Siia nimistusse on haaratud kõik Eestis leiduvad makrokivistised. III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mille kaitse tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Tänan kuulamast :)
võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
TALLINNA ÜLIKOOL KAPB/12 Marit Koppel Lääne-Eesti paekallas Referaat Juhendaja: Kaija Käärt TALLINN 2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad.......................................
(max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral (max 2 punkti) Kuidas saab seda nähtust seostada Eesti maapõues leiduvate kivimitega? Vanaaegkonnas, kui Eesti ala paiknes ekvaatori läheduses laius seal soe meri ning korallide kivistised on säilinud settekivimites fossiilidena. (max 2 punkti) 3. Seleta mõiste Okeaania. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani saared ja saarestikud. (max 1 punkt) Okeaania kliimale on iseloomulik väike temperatuuri kõikumine nii ööpäeva kui aasta kestel. Selgita, miks on see nii.
Ekvaatori lähedal, eriti hooajaliselt kuivas troopikas, on võimalik, et saagikus väheneb isegi väikese ülemaailmse temperatuuri kasvuga. Saagikuse vähenemine võib omakorda suurendada näljariski.Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku toodangut negatiivselt, eriti ekvaatori lähedal. Rannikud:Kliimamuutuste ja merevee taseme tõusu tõttu seatakse rannikualad ohtu ning inimese põhjustatud kasvav surve rannikualadele halvendab olukorda veelgi. On tõenäoline, et korallide hulk väheneb suurenenud pleegitamise ja suremuse tõttu, mida põhjustab merevee temperatuuri tõus. Soolaksood ja mangroovid saavad samuti mõjutatud merepinna taseme tõusust. 2080. aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga.
● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil. • Säilitab vee-elupaiku. • Mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest). Põhjavesi Põhjavesi võib veel: • ujutada üle šahte ja kaevandusi, • kutsuda esile soostumist, • mõjutada maalihete teket,
Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees. Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi. Korallrahud kattavad 0,2% ookeanite pinnast.1/3 kõigist kalaliikidest elutsevad seal. 10% korallriffidest on praegu juba hävinudning 30% on hävimas lähikümnenditel Kirjelda kõrbestumise protsessi.
tõugatuna. Hiigelhüpe toimus Kariibi saarte arengus pärast valgete ümberasujate saabumist. Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad. Paljud neist aga metsistusid saartel ning muutusid ohuks saarte algupärastele asukatele. VEEALUNE ELU Kariibi mere korallisaared koosnevad väikestest kõva lubiskeletiga polüüpidest. Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid ehk barrakuudad. Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise
Paljud elukutselised pärlipüüdjad ei ela üle 40 aasta, kuna paljude elu lõppeb haide hammaste vahel. Pärlitel arvatakse olevat ka ravitoime.Keskaja apteekrite üheks universaalravimiks olnud suhkruga segatud pärlipulber.Hiina rahvameditsiinis rakendatakse pärleid isegi nüüdisajal. Eesti rahvuskivist pärliteni Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas- valge kriidi,helkleva pärli või õrn-habraste korallide põhiühend.Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga
kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast. Veekogudest püütakse välja äärmiselt suur hulk sealset toodangut (merest 8% ja mageveest 60%) Rannikumeres ja jõesuudmetes on ületarbitud 91% varem olulistest liikidest. Erinevatele metsikutele liikidele kujutab ohtu karusnahkadega kauplemine, liblikate ülepüük kollektsionääridele, merekarpide korjamine, troopiliste kalade püük, primaatide, lindude, roomajate, korallide ning mitmete ohustatud taimedega kauplemine ( ENVIR. 2009). 2.4. Saaste Reostus mõjutab õhu- ning veekvaliteeti olleks ohtlik inimesele ning teistele liikidele. Põlljumajandusmaastiku ja seda ümbritseva ala puhul on peamine probleem väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid. Erinevad mürgid võivad kahjustada näiteks toiduahelaid (DDT putukamürk, mille tõttu kannatasid paljud linnuliigid) ( ENVIR. 2009).
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
