Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga....
Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45. paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma...
0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad...
Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 25) Emassuguorganid emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt...
Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest...
pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas...
Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Nad koosnevad välimisest koorest ja seesmisest säsist. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel...
Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse....
Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed....
Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid , kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest kombinatsioonidest...
Kaudaalsed eesnahalihased algavad kubemepiirkonnast ja kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 18. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt...
Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost 5. Kottsamblike viljakehade tüübid · Periteetsium e. sulgeosla...
Eoste idanemine võib aega võtta kuus- seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid . Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda...
Kaudaalsed eesnahalihased algavad kubemepiirkonnast ja kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 17. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt...
Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...
19. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse...