Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"raamatkopsud" - 24 õppematerjali

raamatkopsud –  ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed­ torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad  väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed. Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab, hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud , trahheed. Erituselundid: eritustorukesed. Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel. Välisehitus: pea, rindmik, tagakeha, kolm lihtsilma, kaks liitsilma, kuus jalga. Tähtsamad meeleelundid: kuulmiselund, suised, tundlad. Toit ja toitumine: lehetükke, hammustab ja neelab alla. Hingamiselundid: trahheed, trahheoodid. Erituselundid: malpinghi sooned. Ämblikud lõugkobijad...

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ämblikud

MBLIKUD.mblikud on llijalgsed.Saaki pab pnisvrguga,mille valmistab vrgunrmete nrest.Koob vrgu taimede vi puuokste vahele. LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed ...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia KT Putukad

A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud ._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust?...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lülijalgsed

Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud . Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Kuna hapniku omastamine ja CO 2 eritamine toimub difusiooni teel, on pindalal suur tähtsus -- mida suurem pindala, seda kiiremini saavad difusiooniprotsessid toimudaVähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Kestumine. väga hästi arenenud meeleelundid. lahksugulised. Vereringe on avatud. kuna veri ei erine elundite vahel olevast koevedelikust, nim teda hemolümfiks. 9.1. Klass: Ämblikulaadsed enamus maismaaloomad, paljud röövtoidulised, 8 jalga, 2 paari suiseid (lõugtundlad ja lõugkobijad) Selts: Skorpionilised pikliku, selgesti lülistunud kehaga. tugevate sõrgadega lõugkobijad ja lüliline painduv "saba", tipul mürgiaparaat, raamatkopsud . N. skorpion Selts: Nugilestalised elavad kellegi kehael, enamasti parasiidid N. sitikalestad, puuk ­ 8 jalga, ees kilp Selts: Ämblikulised Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

ämblik kombib hapniku kehas laiali. peamiselt lõugkobijatega ja jalgadega,nendega tunnetab ta ka nt võrguniidi võkumist.nad eristavad suurte objektide liikumist,kuid näevad ainult mõüne sentimmetri kaugusele. Amblik hingab raamat kopsude ja Ämblikul on kehaväline seedimine hingamistorukestega Ristämblik toitub mitmesugustest Ämblike tagakehal on paljudest lehekestest putukatest.keda ta püüab koosnevad raamatkopsud .Õhk pääseb püünisvõrguga.võrku kinni jäänud objekt nendesse tagakeha alapoolel paiknevate kompides teeb ta kindaks kas on sõõdav.siis hingeavade kaudu.lisaks raamatkopsudele hammustab ta ohvrit lõugtundlatega ja surub asuvad tagakehas veel lühikesed temasse mürgi.ohvri mähib ämblik võrku ja hingamistorukesed e.trahheed.mis juhivad eritab tema kehasse seedenõret.ta imeb...

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

· 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde · tagakehajalad · pugu · hea kuulmine · liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine · hingavad lõpustega · avatud vereringe · moondega areng (vaeg või täis) · avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid ­ rohenäärmed · lahksugulised · ujub taguspidi, kõnnib edaspidi OKASNAHKSED...

Algoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kontrolltöö selgrootud

Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed. Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde. Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud . Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist kookoni, kuhu munetakse munad. Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel, linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Bioloogia. Loeng 1

nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud , trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid...

Loodus- ja keskkonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Võsapuuk ja Sametlest

50 rubla) Sametlest / Eutrombicula batatas Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik ­ Loomad Rühm ­ Pärislestalised Ülemsugukond ­ Trombea Liik ­ Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu Nad paljunevad munedes Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta Nad on looduses osa toiduahelast Ja veel midagi......

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia KT vastused

Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks? Lõpused Miks on selgrootutele vajalik, et nende kopsud või trahheed suhteliselt sügaval keha sees? Sest mida sügaval nad asuvad seda paremini nad on kaitstud ning see tabab seda et selgrootu saab rahulikult hingata ja mida sügavamal nad asuvad seda väiksem on oht et nad lähvad katki ning loom sureb . Millised on raamatkopsud ja miks sellised? * liistangud paiknevad nii nagu raamatu lehed * asuvad keha tagaosas * koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestes veresoonterikastest liitsakutest. Mis on trahheed ja trahheedevõrgustik? Putukate ja ämblike torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad õhuhapniku kõigi elunditeni. Kogu keha läbivad hingamistorukesed mis on omavahel ühenduses. Teada, et selgrootud võivad paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt. Esimese...

Ajaloolised sündmused
22 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Ämblikud ja ämblikulaadsed

a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ­ ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukai...

9 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Selgrootute hingamine

Kopsud asuvad sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu Gaasi transpordib kopsude ja kudede vahel veri Lihtsad kopsud mõnedel tigudel Raamatkopsud ämblikel ja sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skorpionidel ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Putukate hingamine Enamik hingavad kitiinist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase torukeste ehk trahheede abil Kolmas tase...

Loodus õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi ­tagasi. Erandid: silmud, tuurad....

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

• Lõugkobijad on pikemad ja kaetud arvukate karvakestega. Mõnikord võivad need jätked olla ka sõrakujulised. • Rindmikule kinnitub neli paari lülilisi jäsemeid. Sooltoru mõlemast otsast avatud, umbsoppidega eesmises osas. • Esineb maks. • Närvisüsteem koondunud peamiselt pearindmiku piirkonda. • Esinevad lihtsilmad, kuni 8. • Hingamiselunditeks on raamatkopsud . ( skorpionid, lestad, ämblikud ) • Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Kehas on eristunud vaid kaks piirkonda: pearindmik ja tagakeha. Pearindmikul on neli paari jalgu ja ainult kaks paari suiseid, mis paigutuselt vastavad vähkide alalõugadele: lõugtundlad ja lõugkobijad. Ka lõugtundlased olid algselt mereloomad, aga tänaseks on alles peamiselt need rühmad, kes asusid juba Vanaaegkonnas elama maismaale. Hingavad õhku kopsude või õhusoonte abil....

Biosüstemaatika alused
44 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama? Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest...

Bioloogia
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun