PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust?
toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad)
Kopsud asuvad sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu Gaasi transpordib kopsude ja kudede vahel veri Lihtsad kopsud mõnedel tigudel Raamatkopsud ämblikel ja sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skorpionidel ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Putukate hingamine Enamik hingavad kitiinist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase torukeste ehk trahheede abil Kolmas tase
Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju. Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad on ka ise toiduks paljudele looma, linnu, ja putukaliikidele. Võrguniit ja selle teke
ajal ostetud, hinf 5.50 rubla) Sametlest / Eutrombicula batatas Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Rühm Pärislestalised Ülemsugukond Trombea Liik Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu Nad paljunevad munedes Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta Nad on looduses osa toiduahelast Ja veel midagi...
* erilise kujuga * väheaktiivsed Need kelle keha pind on võimalikult suur nende keha ruumala arvestades. Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks? Lõpused Miks on selgrootutele vajalik, et nende kopsud või trahheed suhteliselt sügaval keha sees? Sest mida sügaval nad asuvad seda paremini nad on kaitstud ning see tabab seda et selgrootu saab rahulikult hingata ja mida sügavamal nad asuvad seda väiksem on oht et nad lähvad katki ning loom sureb . Millised on raamatkopsud ja miks sellised? * liistangud paiknevad nii nagu raamatu lehed * asuvad keha tagaosas * koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestes veresoonterikastest liitsakutest. Mis on trahheed ja trahheedevõrgustik? Putukate ja ämblike torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad õhuhapniku kõigi elunditeni. Kogu keha läbivad hingamistorukesed mis on omavahel ühenduses. Teada, et selgrootud võivad paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt. Esimese
selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Praktiliselt kõik ämblikud on loomtoidulised kiskjad. (Uuemate andmete järgi leidub mõnedes rühmades ka selliseid, kelle vastsed toituvad õietolmust.) Saagi püüdmise seisukohalt jagunevad ämblikud kaheks. Sellisteks, kes ei tee võrku ja varitsevad oma saaki ning ründavad seda aktiivselt, ning sellisteks, kes koovad võrgu ja ootavad, kuni saak sinna sisse lendab. 3. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Vähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad. 4. Paljunemine Paljunemine: Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas
3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse. Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed. Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde. Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist kookoni, kuhu munetakse munad. Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel, linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed
on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Kuna hapniku omastamine ja CO 2 eritamine toimub difusiooni teel, on pindalal suur tähtsus -- mida suurem pindala, seda kiiremini saavad difusiooniprotsessid toimudaVähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni
.. nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid
Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed. Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab, hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud, trahheed. Erituselundid: eritustorukesed. Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel. Välisehitus: pea, rindmik, tagakeha, kolm lihtsilma, kaks liitsilma, kuus jalga. Tähtsamad meeleelundid: kuulmiselund, suised, tundlad. Toit ja toitumine: lehetükke, hammustab ja neelab alla. Hingamiselundid: trahheed, trahheoodid. Erituselundid: malpinghi sooned. Ämblikud lõugkobijad
· 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde · tagakehajalad · pugu · hea kuulmine · liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine · hingavad lõpustega · avatud vereringe · moondega areng (vaeg või täis) · avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid rohenäärmed · lahksugulised · ujub taguspidi, kõnnib edaspidi OKASNAHKSED
vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud
3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu, neist esimene paar sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim. Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa-pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole tundlasid, nende asemel lõugkabjad, suu ees lõugtundlad saagi haaramiseks, tagakeha lõpus on võrgunäsad, hingamine-raamatkopsud ja trahheed, meeleleundid-kompimine-kompekarvad, jäsemed, nägemine-8 lihtsilma. Putukad-kitiinkest on jäigem kui ämblikulaadsetel. Kehal on 3 osa: pea, rindmik, tagakeha. Pea: laubal 1 paar tundlaid. Suu ümber on suised (välimus vastavalt eluviisile), 2 suurt liitsilma ja 3 väikest lihtsilma. Rindmik-6 jalga. Paljudel on tiivad, tagakeha on lüliline, painduv, emastel lõpeb munetiga. Nektarist toituvad-liblikad, mesilased. Taimtoidulised-rohutirts, sääsed, mardikad
kaitset kudedele kuivamise eest. Kestumine. väga hästi arenenud meeleelundid. lahksugulised. Vereringe on avatud. kuna veri ei erine elundite vahel olevast koevedelikust, nim teda hemolümfiks. 9.1. Klass: Ämblikulaadsed enamus maismaaloomad, paljud röövtoidulised, 8 jalga, 2 paari suiseid (lõugtundlad ja lõugkobijad) Selts: Skorpionilised pikliku, selgesti lülistunud kehaga. tugevate sõrgadega lõugkobijad ja lüliline painduv "saba", tipul mürgiaparaat, raamatkopsud. N. skorpion Selts: Nugilestalised elavad kellegi kehael, enamasti parasiidid N. sitikalestad, puuk 8 jalga, ees kilp Selts: Ämblikulised Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu
5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama? Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest
Silmad: 2 liitsilma (mosaiikne nägemine) Kasvamine: kestumine (kooriku vahetamine, see ei veni. kui jääb väikseks, laseb maha, siis kasvamine kiireneb. Kestub mitu korda eluea jooksul) Elu pikkus: 3 kuud (vesikirp) -20 aastat (jõevähk) Tõruvähid ÄMBLIKUD Esindajad: vesiämblik, skorpionid, lestad, puugid, koibikud. Ämblikud on röövloomad. Hingamine: Ämblikel on raamatkopsud. Elukoht: Enamus elavad maismaal, aga ka vees (lestad ja vesiämblik).Ei ela Arktikas ja Antarktikas. Keha: Ämbliku keha koosneb lülidest, kahest osast – pearindmikust ja tagakehast. Tundlad ja jäsemed: Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Nägemine: kehv. Näevad peamiselt liikumist, hästi näevad vaid mõni cm Omane: võrguniidi näärmed tagakehas ja hästi arenenud kompimismeel. Neil on jalgadel,
Tahkete ainete lahustuvus vastupidiselt gaasidele temperatuuri tõustes suureneb. Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi tagasi. Erandid: silmud, tuurad.
tagakeha. Suu ümber paiknevad kolmelülilised lõugtundlad, mis on teravatipulised ja sageli ühendatud mürginäärme juhaga. Lõugkobijad on pikemad ja kaetud arvukate karvakestega. Mõnikord võivad need jätked olla ka sõrakujulised. Rindmikule kinnitub neli paari lülilisi jäsemeid. Sooltoru mõlemast otsast avatud, umbsoppidega eesmises osas. Esineb maks. Närvisüsteem koondunud peamiselt pearindmiku piirkonda. Esinevad lihtsilmad, kuni 8. Hingamiselunditeks on raamatkopsud. Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Klass. Ämblikulaadsed Arachnida Väga erineva välimuse, mõõtmete ja eluviisiga loomad. Selts: Ämblikulised (Araneae) Tüüpilise ämbliku välimusega. Pearindmik väiksem kui tagakeha. Tagakeha on pearindmikuga ühenduses peene varrekese abil. Esinevad võrgunäärmed. Võrku kuduvatel liikidel on jalgade tipus sugaküünised. Väga mitmesuguse eluviisiga, enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523
Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: Jõevähk, krabi, homaar, keldrikakand. ÄMBLIKUD Keha jaguneb pearindmikuks ja lülistumata tagakehaks. Lõugkobijad, lõugtundlad ja kaheksa jalga. Tundlad puuduvad. Paljud liigid koovad võrku. Elupaik: maismaal, vähesed vees. Eluviis: vabalt elavad, liiguvad kõndides. Närvisüsteem: peaaju, pikka närviketti pole. Nägemiselundid: lihtsilmad. Erituselundid: eritustorukesed Hingamine: raamatkopsud, lisaks trahheed. 51 Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: ristämblik, krabiämblik, lestad, skorpionid. LÜLIJALGSED PUTUKAD Keha jaguneb peaks, rindmikuks (kolmest lülist koosnev) ja lüliliseks tagakehaks. Kuus jalga. Paljudel liikidel kinnituvad rindmikule tiivad. Üks paar tundlaid, suised. Elupaik: maismaal, vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lennates, kõndides, vees
silma, kuid tal on halb silmanägemine ja ta eristab vaid liikuvat saaki. Kõige tähtsamad meeled on ämblikul nägemine ja kompimine. Ämblik kombib peamiselt lõugkobijate ja jalgadega, mille abil ta tunneb võrguniidi võnkumist, kui saak on sinna kinni jäänud. Tal asuvad ka üle keha kompekarvakesed. Ämblikul on avatud vereringe. Torukujuline süda pumpab verd mööda veresooni mööda keha laiali, varustades seda hapnikuga. Ämblik hingab raamatkopsude ning hingamistorudega. Raamatkopsud koosnevad paljudest lehekestest ning õhk pääseb sinna tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Hingamistorud ehk trahheed, mis asuvad ka tagakehas, juhivad õhu otse siseelundite juurde. Ämblik seedib toitu kheast väljas (kehaväline seedimine). Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse
• Suu ümber paiknevad kolmelülilised lõugtundlad, mis on teravatipulised ja sageli ühendatud mürginäärme juhaga. • Lõugkobijad on pikemad ja kaetud arvukate karvakestega. Mõnikord võivad need jätked olla ka sõrakujulised. • Rindmikule kinnitub neli paari lülilisi jäsemeid. Sooltoru mõlemast otsast avatud, umbsoppidega eesmises osas. • Esineb maks. • Närvisüsteem koondunud peamiselt pearindmiku piirkonda. • Esinevad lihtsilmad, kuni 8. • Hingamiselunditeks on raamatkopsud. ( skorpionid, lestad, ämblikud ) • Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Kehas on eristunud vaid kaks piirkonda: pearindmik ja tagakeha. Pearindmikul on neli paari jalgu ja ainult kaks paari suiseid, mis paigutuselt vastavad vähkide alalõugadele: lõugtundlad ja lõugkobijad. Ka lõugtundlased olid algselt mereloomad, aga tänaseks on alles peamiselt need rühmad, kes asusid juba Vanaaegkonnas elama maismaale. Hingavad õhku kopsude või õhusoonte abil.
annaabi.ee 
