Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada. Kindlasti leidub ka salakütte, kes ei hooli jahi seadustest vaid jahivad neid keda taha...
eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku puuduse ja vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine on veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad, jõuavad nad lõpuks reoveega merre, kus surevad siis paljud kalad ja muud veeloomad nende mürkide kätte. Iga aasta lastakse ookeanitesse umbes 6 miljardit kilogrammi reovett ja prügi. Veel kui sa kilekotte või mingit prahti maha viskad, need asjad ei lagune ära. Mõni loom võib surra, neid süües. Keskkonda kahjustab ka elektri kasutamine, selle jaoks, et sa elektrit kasutada saaksid peab seda elektrijaam tootma. Elektri tootmisel lastakse õhku erinevaid keemilisi ja mürgiseid aineid, mis kahjustavad keskkonda.
Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas
kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. *15.Kus esineb mandrijääd , millistes piirkondades maakeral - mandrijää katab 10% maismaast , seda esineb gröönimaal, antarktises, alpides, andides, ida aafrikas. *16.Milleks vajab tööstus vett ? masinate jahutamiseks, jääkaineta ja masinate pesemiseks. *17.Mida tehakse kasutatud veega ( reoveega ) ? Reovesi suunatakse veepuhastusjaama ,edasi lastakse see merre. *18.Kuidas kujundab liustik pinnamoodi ? Ei tea. *14.Kuhu tekib soo ja miks ? hästi madalatesse kohtadesse kuhu saab vesi jääda ehk koguneda. Kuna vesi jääb sinna pidama. *13.Milline on põhjavee temperatuur? Selgita Põhjavee temperatuur on *16.Võrdle lumepiiri kõrgust polaaraladel ja troopikas. Põhjenda. - jää tekib seal kus õhutemp. on enamiku aastast 0C ja sadanud lumi ei jõua soojal
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turva...
või muu pealt kinnise omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Määrus nr 171 (7) Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest. Määrus nr 171 (8) Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit.
omavalitsusega. Sajuveele peaks leidma äravoolukoha ja reovett püüda käidelda oma krundil. Kui see ei õnnestu, on varuväljapääsuks vastavalt vajadusele tühjendatav kogumiskaev. Üha rohkem on hakatud sajuvett koguma kastmise vms eesmärgil. Sageli immutatakse sajuvesi pinnasesse, kui puudub ärajuhtimisvõrk ja immutuseks vajalikud tingimused on olemas. Immutuseks ei tohi kasutada reoveega ühist imbväljakut. Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus 3 3 REOVEE PUHASTAMINE Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust
väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna. Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks
ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema 3) Tööseadusandlus vastavalt, mida muudetakse 4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima. 2) Poliitiline stabiilsus: on oluline erinevate projektide, hangete ja investeeringute käimalükkamisel. Investorid vaatavad enne, kas ettevõtte on poliitiliselt stabiilne. Ebastabiilsesse ettevõttesse investeerida on suur risk. 3) Ettevõtte infrastruktuur: taristu muutumine või juhatuse liikmete arvu
Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab suurema surve alla ka reovee puhastusseadmed, eriti seepärast, et turismi tipphooajal on mõningates piirkondades rahvast mitmeid kordi rohkem kui kohalikku elanikkonda. Heitveed on reostanud turismimagneti ümbruses asuvad veekogud, kahjustades ka sealset loomastikku ning taimestikku. Reovesi soodustab vetikate kasvu, mis omakorda tekitab veekogus hapnikuvaeguse ja see ohustab tõsiselt kalade elukeskkonda. Reoveega saastumine ohustab ka inimeste ja loomade tervist. Piirkondades, kus leidub palju ligitõmbavaid objekte, on probleemiks jäätmete ladestamine. Tahked jäätmed ja praht rikuvad oluliselt vee ja rannajoone väljanägemist. Jätkusuutliku arengu võimaluseks turismisektoris on keskkonna- ja kvaliteedimärgiste kasutamine ja nende saamise aluseks olevate süsteemide laiem rakendus. Eestis on praegu kasutusel kaks märgist, mis kannavad endas säästva turismi ideid - Roheline
Kraav ei tohi asutseda metsast lähemal kui 3m.Selleks et me ei vigastaks puu juuri.Puud võtavad veest välja fosfori,lämmastiku ja muud ained.Kraav suubub jõkke või järve.Aptiseptikud paigaldatakse pinnasesse nagu kontrollkaevud kanalisatsiooni.Antiseptikuid võib olla 3 või 2 tükki koos.Kui on imbväljak siis viimases pütis asub pump.Mis lööb vee imbväljaku imbtorudesse.Majast tulev reovesi suunatakse esimesse septikusse.Esimesel septikul on peal õhutustoru,hapnik puutub kokku reoveega sinna tekib lihasõõja bakter,mis sööb ära fekaali.Pinnasele tekib puhas veekile.Teises septikus vool aeglustub ja muda setib põhja.Pealmises kihist tulev vesi juhitakse kolmandasse septikuse milles asub tsentrifikaalpump. Hajaliasutusega elamu kanaliseerimine Juhul kui pinnasest eraldub radiooni peame paigaldama maja põhja liivapadja sisse imbtorustikku.Imbtorustikul on põhjas avad, mille kaudu püütakse gaas kinni.Selleks
· Eelistada tooteid, mis ei sisalda freoone · Käituda mõistlikult ja heaperemehelikult · Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine
o auto o autorong o laadimispaigad - kohad, kus jäätmed kokku veetakse ja siis seal laaditakse nad suurematesse jäätmete veoks ettenähtud masinatesse. o vedu rongide ja laevadega Lisaks võib jäätmeid transportida: o vaakum või suruõhuga jäätmete teisaldamine o hüdrotransport ehk transport veega Köögijäätmehunt on selline seade, mis lisatakse köögivalamule. Seade on võimeline purustama bioloogilisi jäätmeid, mis siis koos reoveega jõuavad reoveepuhastusjaama. mõisted Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm)
0.90 µg/kg ww (Andersson et al. 2006). Rootsi rannikuvees esines antibiootikumi ciprofloxacin kolmes kalaproovis viiest üle 6 µg/kg ww (Sternbeck and Österås 2009). Lisaks nimetatule tuvastati kalaproovides veel 17 antibiootikumi kontsentratsioonis 2-41 µg/kg ww. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimite sattumine keskkonda • paljud Rootsi omavalitsusüksused on raporteerinud, et puhastatud reoveega looduslikku vette sattunud östrogeeni sünteetiline derivaat etinüülöstradiool on põhjustanud reoveesuubla piirkonnas isaste kalade feminiseerumise; • tõestatud on põletikuvastase ravimi diclofenac tekitatud loodusekahjud. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud segud Teadlased on kindlaks teinud, et kui üksikult esinev kemikaal (ravim) võib keskkonnas
keemilist hapnikutarvet (KHT; chemical oxygen demand, COD). Antud juhul hapendatakse veeproovis olev orgaaniline aine keemiliselt tugeva oksüdeerija - kaaliumdikromaadi abil happelises keskkonnas katalüsaatori (Ag) juuresolekul. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kui on tegemist ühelaadse reoveega, võib mainitud arvudele leida korrelatsiooni. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres
Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest.
Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem –Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja
- Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. - On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. - Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: - kõrge-, - normaal- - või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest.
rohupudelist välja valgunud ravim võib tekitada nahakahjustusi kodututel, kes prügikastide sisuga tutvumas käivad. Halvasti suletud prügikonteineri puhul võivad ohustatud olla ka linnud ning hulkuvad loomad. Sageli on viimasteks kassid ja linnarebased. Suur osa ravimijääke satub väljaheidete kaudu reovette ja kuna reovee puhastamise protsessis seni veel ravimijääke eriti ei eraldata või ümber ei töödelda, siis satuvadki enamik ravimeid, mis kehas ei imendu, reoveega loodusesse (vt Joonis 1.5). Kõik ained pole küll kahjulikud ja kogused pole suured, kuid siiski osad ained on väga püsivad ning seetõttu akumuleeruvad vees elavatesse ja neist toituvatesse 9 organismidesse. Ka võib ühele organismile ohutu olev aine osutuda teisele organismile äärmiselt mürgiseks ning alati pole ka teada, mis ühenditeks üks või teine aine edasi laguneb (Kaseorg 2006). Joonis 1
4. Levib kasside ja nende väljaheidetega. 5. Levib sugulisel teel. Ülesanne 6. Reovee biopuhastites kasutatakse bakterite kõrval ka algloomi. Neid on reoveebasseinis biomuda koostises. Et puhasti töötaks efektiivselt, tuleb vett õhustada nii palju, et vesi basseinis kihiseb nagu mullivannis. Vasta küsimustele (a- c). a) Millest toituvad algloomad biopuhastis? Reovee tahketest orgaanilistest osadest b) Miks peab vett õhustama? c) Millised muutused toimuvad reoveega biopuhastis? Vesi läheb puhtamaks Ülesanne 7. 7.1. Kirjuta algloomade tähtsus looduses. Nad osalevad toiduahelas 7.2. Kirjuta algloomade tähtsus inimese jaoks. Inimesed kasutavad algloomi biopuhastites Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 30 Peatükk 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse iga mõiste juurde loetelust sobiv näide ja lisa ise teine näide.
filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm. Reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda. Keelatud on loomsete kõrvalsaaduste sh vere kõrvaldamine koos reoveega.) 7. Sõnniku ja seedekulgla sisu kogumiseks on tapamajas eraldi ala/koht ning seal hoiustatakse üksnes neid. Alus: 853/2004, III lisa, I osa , II pt p 8 Lihalõikuse loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuded 1. Määratletud riskiteguriga materjali (lülisammas, seljaaju) eraldamine ja kogumine toimub nõuetekohaselt, tagades toiduohutuse nõuete täitmise. Alus: 999/2001, V lisa, p 3; p 4.1b; p 4.3a 2. Määratletud riskiteguriga materjali värvimine toimub vahetult peale eraldamist
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. Samuti on selles protsessis orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum, puhastusefekt kõrgem ja liigmuda tekib vähem. Samal ajal on vajalik aerotanki suurem maht.
nõrgfiltris, aktiivmudapuhastis või täidisega aerotankis. Kompaktpuhasti on sobiv elamurühmale; · reovesi puhastatakse mehhaaniliselt septikus ning seejärel looduslähedases puhastis: biotiigis, tehismärgalal või taimestikpuhastis. Sobiv lahendus suvilatele. Olgu omapuhasti milline tahes, igal juhul peab selle ees olema septik. Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema vähemalt 10 meetrit (septikul vähemalt 5 m). Kaugus veekogudest sõltub veekogu ehituskeeluvööndist (siseveekogudel 25...100 m, mererannas 200 m), kraavidest peab pinnaspuhasti jääma 3..
Laiuss on paelusside hulka kuuluv inimese ja lihatoiduliste loomade (koera, kassi jt) sooltes elav parasiit. Tema mitme meetri pikkune ja umbes sentimeetrilaiune paelakujuline keha koosneb mitmest tuhandest ühetaolisest lülist, millest igaühes on nii isas- kui ka emassuguorganid. Seega saavad igas lülis teistest sõltumata munad areneda. Laiuss toodab päevas ligi miljon muna. Joonis: Laiussi eluring. Selgitus: Joonisel on esitatud laiussi eluringi 6 etappi: 1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse. 4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb
ka manuaalseid võresid. Sõltuvalt reovee iseloomust kasutatakse erineva suurusega võresid, et tagada võimalikult efektiivne puhastus. Kokku kogutud prügi ladestatakse hiljem prügimäel. Seejärel juhitakse reovesi liivapüünisesse, kus reovee liikumiskiirust vähendatakse piisavalt, et hakkaksid settima 0,1–1 mm suurused rasked osakesed, nagu liiv ja väiksed kivid. Mõnes reoveepuhastusjaamas pestakse kogutud liiv puhastatud reoveega ning kasutatakse näiteks tänavate liivamiseks. Pärast liivapüünist liigub reovesi eelsetitisse, kus vee liikumiskiirust vähendatakse niivõrd palju, et mittelahustunud osakesed suurusvahemikus 0,1–1 mm vajuvad gravitatsiooni jõul setiti põhja, kus nad kraabitsate abil eemaldatakse. Eelsetitis on võimalik ka korjata kokku veepinnale tõusnud rasv ja õli. Mehaaniline puhastus on vajalik, et tagada pumpade ja teiste seadmete korrasolek, ühtlasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
