PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid ...
Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu.
retsessiivsed alleelid, mis 2) Haigustekitajatest tingitud tundlikkust teatud määravad päriliku haiguse BAKTERID salmonelloos, keskkonnategurite suhtes. avaldumise, kusjuures vanem ei teetanus, borrelioos, süüfilis. pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk paeluss. hüpertoonia, II tüüpi Näiteks daltonism, hemofiilia, ALGLOOMAD toksoplasmoos, suhkruhaigus, kopsuvähk. pärilik kurtus, albinism, lühi- malaaria. nägelikkus. 3) Loote väärarengud TERATOGEENID(tubakas, alkohol, narkootikumid, ravimid)
soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid. Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge. Nakatumine toimub haige inimese väljaheidete kaudu, mille sisse parasiit muneb solkmemune. Munad kantakse edasi kärbestega, kes nakatavad toidu ja vee solkmemunadega. Inimene tarbib infitseeritud toitu või vett ja saab endale solgestõve. Enterobiaasi tekitajaks on naaskelsaba. Nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemete vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel
* Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
