Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katava...
Elutingimused jões Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad. Aeglase vooluga jõelõikudes on elutingimused üsnagi sarnased järve elutingimustega. Vaikse vooluga kohtades kogunevad setted, mis soodustavad taimede kasvu. Elutingimused jões muutuvad järvedega võrreldes sagedamini. Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige mitmekesisem on vee-elustik seal, kus jõed on järvedega ühenduses.
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e...
enamjaolt läks tegelik võim üle sõdalaste klassi kätte. Põlluharijad ja maarahvas: Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes. Mõlemal juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani piirkondades nagu näiteks Kyotos oli põlluharijaile antud mõnikord vähemalt mingisugusel määral autonoomsust
Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel on metsas jahedam ja talvel soojem, kui lagedal alal. Elutingimused metsas Metsas on palju varjepaiku – Puud Põõsad Kännud Juurestikud http://www.geopeitus.ee/pic/8199.jpg Elutingimused metsas Metsas on mitmekesist toitu – Lehti, marju, käbisid seeni jne Putukaid, ussikesi, pisinärilisi jne http://gallery.vm.ee/pildid/metsamarjad_.JPG http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/sipelgas.jpg http://albums.rate.ee/s3/1/1/a/11a05344623.jpg Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit.
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...
pikkused. Kogu vabrikutööle üleminek tähendas seda, et inimesed pidid väljuma oma mugavustsoonist ja hakkama õppima uute masinate kasutamist. Minu arvates mõjutas tööstuspööre tööjõudu väga. Inimesed pidid hakkama oma mugavustsoonist välja astuma ning paljud kaotasid oma töö. Arvan, et alguses oli see kõigi jaoks väga hirmutav, kuid mida aeg edasi seda kogenumaks inimesed said ja seda lihtsamaks nende jaoks asi läks. Tööstusrevolutsiooniga kaasnes ka linnastumine. Elutingimused muutusid kordades halvemaks kui nad varem olid olnud, sest ettevõtete kasv tõi linnadesse väga palju uusi inimesi. Töölistele ehitati küll odavaid üürimaju, aga see ei olnud piisav sest osa lihtrahvast elas ikka odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks
KOMMENSALISM Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . FOTOPERIODISM Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. LÜHIPÄEVA TAIMED Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi. Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused. Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk. Looduse elusosa teguriteks on liigikaaslased ja teiste liikide esindajad. Ühed organismid loovad sageli soodsad elutingimused paljudele teistele organismidele. Kui elutingimused muutuvad, peavad organismid end sobitama uute tingimustega. Kohastumine on organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega. Abiootilised tegurid: pärit eluta loodusest: 1
· Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks.Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad
Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Inimestevahelised lahkhelid Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne Ebameeldiv, üksluine, sotsiaalne keskkond keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile:
Suurtööstuse arendamine. 10. Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide 6. Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu rahvastikus. säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale 12. Kuritegevuse suurenemine, ebavõrdsus ja kasutamisele. kodutus- mis probleemid need on? 7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused. 11. Mis on megapolis? 14. Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure 15. Pealinn, suurlinn. prügikoguse tekitamine jms. 16. Tegevus, mille käigus kolitakse kesklinnast kaugemale, eriti just lastega pered. 17. Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. 18
industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad elutingimused - harimatus, arstiabi madalal järjel - näljahädad, epideemiad, sõjad Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge sündimus Peres keskmiselt 7 - 8 last, suureks kasvasid vähesed. Põhjuseks: - moraal ja tavad - laste abi vanaduspäevil Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Iive nullilähedane või negatiivne · Eluiga lühike (40 - 45 a), vanureid vähe · Rahvaarv kasvab aeglaselt · Väljasuremise oht · Üksikud hõimud ja rahvad veel selles
*piirkond asub veekogu ääres infrastruktuuri) - miinused *ekstreemne kliima *majanduslikud (puudub korralik *vähe viljakad mullad (erosiooni oht) infrastruktuur ja raha tööstuse *mägine reljeef või liigniiske pinnas arendamiseks) *vähe loodusvarasid *sotsiaalsed (halvad elutingimused, *looduslik taimestik väga hõre raskesti kättesaadavad tervishoiu ja haridusteenused) *poliitilised(valitsus ei investeeri raha) Rahvaarvu kiire kasvuga kaasnevad probleemid: jäätmete kuhjumine, halb prügimajanduse korraldus, saastatuse tõus, nälja ja tervise probleemide suurenemine, ruumi puudus, ülelinnastumine
Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest Aaloe Kaktus Loomad
Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE
ja ka stressirohkeks. 21.sajandil aga niivõrd ranget korda töö tegemisel ei ole. Inimestel on ka aega puhkamiseks, mida kindlasti töö kõrvalt on vaja. 21.sajandil käivad töö ja puhkus kõrvuti, kuid 19.sajandil olid need ilmselgelt üksteisest eraldatud. · 19.sajandil asusid paljud inimesed linna elama ehk toimus linnastumine. Ning sellega seoses levisid kiiresti ja rohkesti paljud haigused ning elutingimused muutusid ka sedavõrd halvemaks. Kuid 21.sajandil on elutingimused kordi paremad kui tol ajal. Haiguste vastu on leitud mitmeid ravimeid ja ka arstiabi on alati olemas, kui vaja. · 19.sajandil informatsiooni kättesaadavus oli väga napp. Kuna ei old saadaval ka internetti, televiisoreid ja mobiiltelefone, tänu millele saab informatsiooni hankida väga kiiresti ja väga palju. Minu jaoks on informatsiooni kättesaadavus väga oluline
DONOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE Etapp võib sujuvalt kulgeda või vahele jääda. Etapis on eelkõige Ida-Euroopa riigid: Venemaa Läti Eesti Ungari Tsehhi jne. Põhja - Euroopas : Itaalia TUNNUSED: I sündimus on väga madal PÕHJUSED: 1) Naise roll on kõrge, haridus tase kõrge 2) USulised - usuline leigus Paljudes riikides valitseb protestantlus - Lubatud abort jne 3) Pereplaneerimisoskus 4) Pensionid ja toetused II Suremus - väike PÕHJUSED : 1) Hea arstiabi 2) Head elutingimused III iive väike o või negatiivne IV Koormusnäitaja suur 1) Palju vanureid 2) Nooredkaua tööturul mitteaktiivsed KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE I Väike sündimus II Väike suremus III väike iive IV Koormusnäitaja üle 5% tööealised 25% noored alla 25% vanurid MIGRATSIOON I vabatahtlik 1) alaline migratsioon a) lahkutakse sotsiaalmajanduslikel põhjustel ( paremad palgad, elutingimused töötingimused) b) Taotletakse kodakondsust 2) ajutine a) võõrtöölised
sünnid surmad : rahvaarv x 1000. b) Milliseid olulisi muutusi ajaloos oskad rahvastikuprotsesside juures selgitada? *II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult etnilisi, rassilisi või religiosseid üksuseid. *industrialiseerumine- tööstus ja ehitus arenesid ning see tõi kaasa elukvaliteedi paranemise *linnastumine- inimesed kolisid maalt linna ning elutingimused paranesid. c) Millised on olulisemad surmade põhjused? *vaesus, nälg, vee puudus *halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus? *tervishoiukorraldus / arstiabi kättesaadavus *majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused *elatustase
Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised). Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus. Välismaal on kergem saavutada midagi oma elus, eriti noortel. Paremad elutingimused, kus on soojem ja parem kliima. Inimesed on nõus tegema isegi midagi, mida neile ei meeldi, sest elutingimused välismaal on paremad seda tööd tehes kui oma riigis. Tihti rännatakse naaberiikidesse või siis soojadele maadele. Miks inimesed veel rändavad on põhjuseks, et näha maailma ja kogeda uusi elamusi oma elus. Tihti inimesed leiavad midagi paremat välismaal, ega kipu enam tagasi kodumaale. Leitakse uus elukaaslane ja luuakse uus pere
Naiste vanus sünnitamisel Arstiabi kehv kättesaadavus Religioon Ebatervislikud eluviisid Pereplaneerimise võimaluste Südameveresoonkonna haigused olemasolu Kooselu traditsioonid Õnnetused Traditsioonid ühiskonnas Surmatoovate haiguste levik Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused, vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks st elutingimused Näide: Brasiilia - on arenenud riik. Esineb kõrge sündimus ja madal suremus. Rahvaarv kasvab kiiresti, kuna sündimus on suur. Kõrge sündimuse tõttu on riigi loomulik iive positiivne. Ka rändesaldo on negatiivne. 4.Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja olulisemad tunnused. Üleminekueelne etapp - ● Iseloomulik agraarühiskonnale traditsiooniline rahvastiku tüüp ● Kõrge sündimus
a.; vanureid ainult paar %) 9. Demograafiline plahvatus Suremus langeb kiiresti, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks, rahvaarv kasvab VÄGA kiiresti (plahvatuslikult kiiresti). 10. Rännete põhjused ja liigid 10.1 Põhjused Tõuketegurid Tõmbetegurid Madal palk Kõrge palk Viletsad elutingimused Head elutingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne Meeldiv, mitmekülgne sotsiaalne keskkond keskkond Ebasoodne looduskeskkond Soodne looduskeskkond Väike töökohtade/koolide valik Suur töökohtade/koolide valik 10.2 Rände liigid Vabatahtlik – vabatahtlik elukoha vahetus Sundränne – inimesed on sunnitud elukohta vahetama (sõjad vms)
Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61)
Pensioniiga riikides:1Austria- pensioniiga tõsteti, hilisemal pensionile jäämisel on seadustatud boonus 2Saksamaa- varasemal pensionile jäädes pensioni vähendatakse.3Rootsi- 61aastaselt saab jääda Rändesaldo-Suurim. USA, Kanada, austraalia,,Väiksem. Mehhiko, egiptus india... kolm rände tõuketegutit -madalad palgad, liiga suur rahvaarv, kehv haridus- mehhiko.palju töötuid.,.,tõmbetegurit, too näide-paremad elutingimused, paremad palgad, hea haridustase(paremad õppimisvõimalused) rändevoogu-India-saudiaraabia. Naftagaasileiukohad, hea palk töökohad Hiina-usa. Paremad palgad, minnakse tuttavate sugulaste juurde, liiga suur raahvaarv Mehhiko usa. Paremad elutingimused, töö, õppimine. Mõju lähte,positiivsed- migrandid saadavd kodumaale teenitud raha=areneb majandus , toovad kaasa tööoskuse ja kultuuri
Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonis hävisid. Punaarmee poolel osalesid ka 22
Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega. Ühinenud isas- ja emassugurakk säilivad passiivsetena kuni elutingimused paranevad.
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan täh...
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel
*membraaniga ümbritsetud organellid puududvad *tuuma piirkondpärlikkusaine, mis paikneb raku sisemuses *Plasmiidid väike DNA moodustis toitumisesk ja keskkonnaga kohanemiseks *rakumembraan+ rakukest *limakapsel ümbritseb rakku *viburid+ piilid ENERGIAT SAAVAD *autotroofid *kemo või fotosüntees *heterotroofid *anaeroobsel oksüdatsioonil Bakterid moodustavad spoore tugeva kestaga bakterirakk mille elutegevus seskub ning ta elab üle ebasobivad elutingimused Leidub väljaheidetes Paljunevad pooldumise teel Põhjustavad haigusi: *tuberkuloos *puugid *salmonelloos *süüfilis *muhkkatk *kopsukatk Baktertoksiin mõndade bakterite poolt toodetav mürk Biotehnoloogiabioloogia haru mis tegeleb organismide elutegevusega seotud protsesside inimestele vajalike ainete tootmisega Biotõrjeüht liiki isendite vähendamine teise liigi kaasabil Eukarüootorganism, mida iseloomustab rakutuuma ja mebraansete organellide esinemine
Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine
reisimist, araablastesse ja immigrantidesse suhtuti umbusalduslikult. Maailma haaras terrorihirm, kardeti et võidakse kasutada bioloogilist relva. Usa hakkas afganistaani pommitama, hiljem rünnati ka iraaki- rahu pole seal saabunud siiamaani. 3) Kas ja kuidas on võimalik võidelda terrorosmiga tänapäeva maailmas. Ma arvan et on küll võimalik selle vastu võidelda, aga mitte täielikult. Poliitikud arvavad et kõikjal maailmas on vaja luua inimväärsed elutingimused, sest enamasti on terroristide võim seal kus on madalad/ halvad elutingimused. Äärmuslased ise väidavad et on vaja rangelt täita jumala käsku ja enesetaputerroristid arvavad et selline surm on tee otse paradiisi. Igatahes siiani pole sellevastu tõhusat vahendit leitud. 4) Millised on maailma tähtsama probleemid 21 saj. minu arvates. Minu arust kõige tähtsam probleem on keskonna saastumine. Inimesed kasutavad loodusvarasid täitsa
lasteosakaal väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb, keskmine oodatav eluiga kasvab Kaasaegne rahvastiku tüüp- väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine, laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid, rännete põhjused ja tagajärjed tõmbetegurid parem palk paremad elutingimused paremad töö- ja õppmisvõimaused tõuketegurid madal palk halvad elutingimused ebasoodsad loodustingimused tagajärjed ülerahvastus toidu ja vee puudus pagulaskriis põhjused: majanduslikud poliitilised sotsiaalsed keskkonnaalased 7. Suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaal ( USA ja Mehhiko ) USA suurem tööpuudus oma riigi elanike hulgas
Emigratsioon- kui inimesed lähevad elama teise riiki. Immigratsioon- sisseränne. Rännet võib liigitada iseloomu(vabatahtlik, kaasränne,sundränne), ulatuse)riigisisene, rahvusvaheline), põhjuse(majandus, sots, poliitiline, keskkondlik) ja kestuse(alaline, ajutine) järgi. Rändepõhjused väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik- suur valik töökohtadele ja õppimisele väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad ebameeldiv/üksluine sotsiaalne keskkond- meeldiv ja mitmeküldne sotsiaalne keskkond ebasoodne looduskeskkond - soodne ja tervislik looduskeskkond Barjäärid maksumus, kaugus, infopuudus, KEELE MITTEOSKAMINE. . Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. 11
Rahvaarvu poolest keskmine riik Rahvaarvu kasvu graafik Rahva arv Tsiilis kasvab üpris ruttu. 2002 aastal oli Tsiilis 15,498,930 elanikku, aga 2010 aastaks on seal juba 17,100,000 inimest. Arvatavasti kasvab rahvastiku arv ka edasi. Rahvastiku paiknemine Keskmine tihedus on 22 in/km² Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest seal puudub praktiliselt elutegevus. Rahvastiku püramiid Rahvastiku püramiidi iseloomustamine Lapsed moodustavad rahavastikust 24%, vanurid 8% ja üle jäänud on tööealised inimesed. Rahvastik vananeb Naiste keskmine eluiga on 82 ja meestel 76. See on kõrge eluiga. Sündimus ja suremus Sündimus: 15 (1000 inimese kohta) Suremus: 6 (1000 inimese kohta)
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ......................................................................................................... 4. Mõtle, miks vesiveskite tegevuse lõppemisega ja vanade veskipaisude hävimisega halvenevad ebapärlikarbi elutingimused? Pööra tähelepanu lisaks veereziimi muutustele ka ebapärlikarbi ning tema peremeeslooma toitumisahelatele. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ..................................................................................................
Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ 4 2.2 Taimestik nõmmemetsas ....................................................................................... 5 2.2.1 Leesikas ............................................................................................... 6 2.3 Loomastik nõmmemetsas ..................................................................................... 7
Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna Siberis, põhja Mongoolias, Amuuri regioonis, põhja Hiinas, Koreas ja Jaapanis. > See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. > Nad lendavad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel. > Enamasti liiguvad öösiti. Küsimused 1. Elutingimused niidul (2) 2. Mis on toiduahelates valesti? 3. a) Kerahein -> Liblikaröövik -> Ämblik -> Merikotkas 4. b) Mägiristik-Uruhiir-Lendorav-Nirk 5. Kuhu on tekkinud lammi - ja looniidud? 6. Mis liblikas on Hiid Karuslane? 7. Nimeta 3 niidu looma 8. Nimeta 2 niidu taime 9. Nimeta niidu tüüpe. (3) 10. Nimeta niidul elavaid katsealuseid liike. (2) Vastused 1. Palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid or...
SEENED (SEENERIIK) Mükoloogia seeneteadus Samblik Mükoloog, seeneteadlane Heterotroofid toitub valmis orgaanilisest ainest seen + vetikas Hüüf seeneniit org. aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine ...
ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi arreteerituna Sverdlovski oblasti Starobelski ja Babino surmalaagritesse. Neist maha lasti 606 meest 2819'st mehest. Juba esimesel Siberi talvel suri nälga ja kurnatusse 1194 meest. Naised ja lapsed küüditati väheasutatud Siberi küladesse, kus suri iga teine külma, nälja ja raske töö tagajärgedel. Pikkamööda peale sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused paranema. Võimude poolt lubati 1946-1947.a lapsed tagasi Eestisse saata, kelle oli kodumaal sugulasi.Eestisse tagasi saadetutest otsiti 1949-1951.a julgeorganisatsioonide poolt ülesse ning saadeti tagasi Siberisse .49% küüditatuist pääses kodumaale tagasi naasta1950-nendate lõpus . Kasutatud kirjandus : · http://www.tartupostimees.ee/469556/14-juunil-1941-kuuditati-eestist- siberisse-ule-10-000-inimese/ · http://www.hot.ee/lvparhiiv/kuuditamine.htm · http://www.rauge
vaheldusrikkuse vähesus. Suhtlemine võõramaalastega oli edukas ,sest igas peatuspunktis enne antarkikat said nad süüa ja juua tohutus koguses. Geograadiatundidest teadsin juba varem et antarktises on talvel polaaröö, seal on väga külm, manner asub umbes kolm tuhat kilomeetrit pealpool merepinda ning antarktises on lage maa ja sellepärast on seal tugevad tuuled, mis sageli lähevad üle tormideks. Mind hämmastasid Antarktise karmid elutingimused, mis on eriti seotud erakordselt külma ilmaga, kuu keskmine temperatuur on -60 ja -80 kraadi celsiuse vahel.Raamatu puhul meeldis see, et raamat oli kirjutatud lihtsalt ja arusaadavalt ning eriti huvitavaks tegi raamatu see, et kirjeldati inimeste endi elu.
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM Allan Margus MIS ON ÜLDSE JÄÄTMED? · Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN"
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko
sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsi- happegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. · Hapnikku vajavad vetikad hingamiseks. · Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus. 5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru.
Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid veesaastumist). See viitab liigsete põlluväetiste valgumisele või reovete sattumisele väetiseks, Lambad söövad kuivatatud/värskeid vetikaid või neist tehtud silo.|Karevetikate veekogusse.| Veeõitseng-Vetikate ajutine vohamine veekogus, on kahjkulik nähtuks. Vetikad rohkus näitab vetikate vohamist, taimekasvu soodustavate ainete rohkust vees(st. hakkavad, kellel elutingimused soodsad(valgus,sobiv veetemepratuur ja külluses toitaineid) veesaastumist). See viitab liigsete põlluväetiste valgumisele või reovete sattumisele massiliselt paljunema. Vesi hägune+paks, see on järvedes elustikule ohtlik. Lõpuks hakkavad veekogusse.| Veeõitseng-Vetikate ajutine vohamine veekogus, on kahjkulik nähtuks. Vetikad nad surema, kuna pole enam toitaineid ega ruumi, siis hakkavad tööle lagundavad bakterid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
