Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Liitsugulised on need kellel on mõlemat tüüpi sugurakud nt vihmaussid ja teod Moondega areng: täis- ja vaegmoone Vaegmoonde juures on vastsed nagu vanemate koopiad (rohutirtsud, prussakad, lutikad) MUNA -> VASTNE -> VASTNE -> VALMIK Täismoonde juures erinevad üksteisest need asjad. Välimus kui ka eluviisi poolest. Üleminek ühest järgust teise on järsk MUNA -> VASTNE -> NUKK -> VALMIK
isased(putukad,ämblikud,kaheksajalad,vähid,solkmed) Liitsugulised on organismid,kelle muna-ja eemnerakud on ühel organismil(vihmauss,teod,käsnad,hüdrad). Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine? Kehasisene-esineb aind kuival maal elaval selgrootul(vihmauss,ämblik) kehaväline-esineb aind vees elavatel loomadel(meritäht,vähk,korall) Täismoonde etapid? Muna--vastne nukk valmik(liblikas,mardikas,kahetiivaline) Vaegmoonde etapid? Muna--vastne valmik(tirts,ristikas,putukas) Siseparasiidid- paeluss,süüdiklest,laiuss,maksakaan,naaskelsaba. Välisparasiidid-kapsauss,kartulimardikas,sääsk,kirp,puuk,täi. Kuidas hoiduda nakatumast siseparasiitidega? Pesta korralikult ja tihedalt käsi;korralikult pesta puu-ja juurvilju; praadida liha korralikult küpseks;kala kuumutada korralikult
Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks. Tihti on munast koorunud vastne hoopis teistsugune kui täiskasvanud putukas ehk valmik. Sellisel juhul peab ussitaoline vastne enne valmikuks muutumist läbima nukustaadiumi, milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad vastsed sageli valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu. Vaegmoonde puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on valmikuga üsna sarnane. Ta on vaid väiksem ja tiivad pole arenenud. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised, vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel.
tinglikult nimetada otseseks. Kõigil ülejäänud putukatel esineb moondega areng, mille puhul munast koorunud vastsed täiskasvanud putukast rohkem või vähem erinevad. Vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel, sarnastiivalistel, prussakalistel ja veel paljudel teistelgi putukatel. Neil on munast koorunud vastsed küll täiskasvanute sarnased, kuid hulga väiksemad, neil puuduvad tiivad ja suguelundid. Vastsed teevad läbi 5-6 kestumist ning saavad seejärel suguküpseks. Vaegmoonde puhul elavad vastsed ja täiskasvanud putukad enam-vähem samades elupaikades ning söövad üldiselt sama toitu. Täismoone esineb näiteks liblikalistel, mardikalistel, kiletiivalistel, kahetiivalistel ja veel mitmel putukaseltsil. Munast koorub täiskasvanud putukat mittemeenutav vastne, kes elab tihti teises elupaigas ning sööb muud toitu kui valmik. Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks, nendega
lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta Otsene areng: järglane on sündides kohe vanema moodi; nt. imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis?
Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26 Linnud ja imetajad on enamasti pesahoidjad ja nad hoolitsevad kas lühemat või pikemat aega oma järglaste eest. Ülejäänud selgroogsed jätavad oma monad ja vastsed saatuse hoolde ehk nad on pesahülgajad.
Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga uime. Uime kasutab vähk ujumisel. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Siseehitus: (+JOONIS õ.lk.122) Sigimine ja areng: Lahksugulised, viljastamine on väline. Erituselundideks on rohelised näärmed. Vähi keha katab kitiinkest. 12. Putukate areng Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda. (ntks. valmik võib kooruda vastest, jättes nukustaadiumi vahele). 13. Ökoloogilised tegurid Eluslooduse tegurid: a) toit b) sigimis partnerid c) kiskjatele toiduks Eluta looduse tegurd: a) õhk hingamiseks b) vesi c) temperatuur d) maapinna lohud e) valgus Inimesemõju organismidele: a) kütivad b) annavad toitu c) raiuvad puid (rikuvad elupaiku) d) jäävad auto alla 14. Organismide kooselu vormid (VIHIKUST) 15
kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
Liit- ja lahksugulisus. 2) Paaristöö: ja jooniste kirjeldamine jätkusuutlikkuse urgard__moone.ppt Mõisted: liitsuguline, skeemide alusel aluseks) täismoondega areng, täis- ja Õppevahendid: täis- ja vaegmoondega areng vaegmoonde vaegmoonet võrdlemine. iseloomustavad skeemid 3) Arutelu: otsese, või joonised. täis- ja
See on pehme ussi meenutava kehaga, tal pole tiibu ega tundlaid. Vastne toitub taimelehtedest ning kasvab, kuni on valmis nukkuma. Kasvades peavad nad mitu korda kestuma. 3. Nukk. Mõne nädala või kuu aja pärast vastne nukkub. Nukk ei liigu ega toitu. Nukukestas vastse kehaosad muutuvad, kuni lõpuks saab vastsest valmik. 4. Valmik. Nukust koorub liblika valmik. Esialgu on tiivad pehmed ja liblikas saab need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta. Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu vanemate väikesed koopiad ja erinevad sageli vaid näiteks selle poolest, et neil pole tiibu. Arengu käigus kestuvad nad mitu korda. Nii on see rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel jt. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Rohutirts areneb vaegmoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud rohutirtsu vaegmoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mõnikümmend
annaabi.ee 
