Kkaust iseloomustab sooda ärakasutamise astet ja määratakse valemist: C NaOH K kaust = , C NaOH +Na 2CO 3 kus CNaOH on NaOH grammekvivalentide mass, g CNaOH+Na2CO3 on NaOH ja Na2CO3 kontsentratsioon (üldleelisus), samale lahusele, g-ekv/dm3 Töö eesmärk: Töö eesmärk on arvutada kaustifitseerimisaste ja NaOH mass grammides. Töös kasutatavad vahendid: Kooniline kolb, automaat pipett, katseklaasid, pipeteerimiskolonn, elektripliit, süstal proovi võtmiseks, filter. Töö käik: Valmistatakse 17% soodalahus, kusjuures võetakse 85g soodat ja 415g vett. Lahuse kontsentratsioon kontrollitakse tiitrimisel. Tiitrimiseks 10 ml lahust pipeteeritakse koonilisse kolbi ja tiitritakse 1n HCl lahusega metüüloranzi juuresolekul. Lubja koguseks võetakse 47,25g . 1 liitrise mahuga koonilisse kolbi valatakse 500 ml sooda
8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel
Laboratoorne Töö pealkiri: HCl ja NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine. töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff)
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M
28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Reaktiivid 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (antud olukorras jäi
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma.
nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett,
füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks lahustest 1 kuni 6 või mõni muu segu: 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, 2) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett,
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M
kontsentratsiooni puhul igas segus on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist. Tööl on praktiline tähtsus iga keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töövahendid. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, neli 50-ml mahuga korgiga suletavat kuiva kolbi, kaaluklaas. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), 3 M HCl lahus, 100%ne etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool, destilleeritud vesi. Katse käik. NB! Iga reaktiivi jaoks on eraldi pipett. Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi
· Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2
nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi
Kolb sulgeda korgiga (happe aurud) ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. (Happe mõõtmisel kasutada katiseprille) Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett peavad olema eelnevalt loputatud töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust (pidades meles, et pipett on vaja eelnevalt vastava lahusega loputada) ja lisada 2..3 tilka fenoolftaleiinilahust.
kontsentratsiooni puhul igas segus on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist. Tööl on praktiline tähtsus iga keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töövahendid. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, neli 50-ml mahuga korgiga suletavat kuiva kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), 3 M HCl lahus, 100%ne etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool, destilleeritud vesi. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Katse käik: Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M
g/cm3 ? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23 %? [185 ml; 46g] V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3. Lahustunud ainet on: 200·0,23= 46 g 7. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on keemiliste jaotiste ja kraaniga klaastoru. Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutatakse tiitrimise eesmärgil. Lugem tuleb võtta ühe tilga täpsusega (0,05 ml). 8. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipett on klaastoru, mille ühes otsas on kummist pall (kokkupigistamiseks). Kasutatakse nii, et pigistatakse kummist ots kokku, klaasist otsa toru suunatakse vedelikku. Kummi pigistamisel kõrvaltähistatud noolest imes pipett vedelikku enda sisse. Vajalik mahu mõõtmiseks. Loputatakse eelnevalt sama ainega, mille mahtu hakatakse mõõtma. 15. Arvutada molaarne kontsentratsioon lahusele, mis saadakse
HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma.
MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Andre Roden 09.10.2015 arvestatud: 1. Töö eesmärk Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimise abil ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega.
· Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 mLuuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2
kationiitfiltriga. Töövahendid: Suurem kooniline kolb(500cm3) vee hoidmiseks, 2 koonilist kolbi(250 cm3) tiitrimiseks, pipett(100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatud ained: 0,1M soolhape, 0,025M ja 0,005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus
Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri. Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2.1 KATSE 1 A – KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Töö eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töövahendid: 8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett, 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell. Töökäik: Mõõdeti nelja katseklaasi 6 ml 2%-list väävelhapet. Siis mõõdeti 4 katseklaasi erinevat 2%-list naatriumtiosulfaadi ja vee lahust, vahekordades: 6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20 4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20 3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20 2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20
Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. · Pipeteerida koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. · Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini.
lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisati 3-4 tilka ndikaatorit mp. · Seati töökorda bürett 0,025 M soolhappelahusega ning tiitriti, samaaegselt kolvis olevat vett segades. Tiitriti seni, kuni punane värvus jääb püsima. Büretilt loeti kulunud soolhappe ruumala. Tiitrimist korrati, kuni ruumalade erinevus ei ületanud 0,10 0,15 mL. 1. VHCL = 12,05 mL 2. VHCl = 12,0 mL 3. VHCl = 11,95 mL KK = 3,00 mmol/L
Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka
Mulla pH määramine Töövahendid: Mullaproov Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4. Filtreerida 1...5 ml 5. Lisada 1...5 tilka universaalindikaatorit ja loksutada kergelt 6. Tulemust võrrelda värvusskaalaga 7. Analüüsida tulemust pH ...4,5 tugevasti happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6..
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo) · Kromogeenmust ET-00 · 10% BaCl2 lahus · ~0.5M HCl lahus Töö käik
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse
kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”). Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp ja segu värvus muutus kollaseks. Seasin töökorda büretti – kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segades kolvis olevat vett .Tiitrisin kuni värvus muutus
mikromool produkti 30 kraadi celsiuse järgi. TÖÖ KÄIGUD Töö käigud koosnevad kolmest osast: ensüümipreparaadi valmistamine, ensüümireaktsiooni läbiviimine ja tiitrimine ehk taandatud suhkru kontsentratsiooni määramine. Vajalikud töövahendid, ained ja nende kogused on töökäigus ära märgitud. 1. Ensüümpreparaadi valmistamine Vajalikud töövahendid - Automaat pipett (kuni 1ml-ne) - väike keeduklaas tahke invertaasi koguse kaalumiseks - gradueeritud katseklaas kuhu läheb invertaasi ja atetaatpuhvi lahus - analüütiline kaal (0.0001 grammi täpsusega) - väike lusikas invertaasi üle kandmiseks - väike klaaspulk invertaasi-puhvi lahuse segamiseks Vajalikud ained - 9,5 mg tahket invertaasi - 2,4 ml atsetaatpuhvrit (pH = 4,8) 4 3
töö lõpul. Eksida ei tohi pipeteerimisel õige lahus õige pipetiga. Pipeteerimisel automaatpipetiga valida sobiv automaatpipett ja panna pipeti otsa sobiv otsik. Edasi valada pipeteeritavat lahust pudelist välja väikesesse keeduklaasi. Kontrollida automaatpipetil olevat mahtu. Vajadusel reguleerida kruvi, nii et pipeti skaala näit vastab soovitud ruumalale. Vajutada pipeti peal olevale nupule kuni esimese tõrkeni (MITTE lõpuni). Hoida nuppu all ja samaaegselt asetada pipett otsikuga lahusesse, mida soovitakse pipeteerida. Aeglaselt lasta pipeti nupp lahti. Jälgida pipeti otsiku täitumist lahusega. Edasi viia automaatpipett katseklaasi kohale ning uuesti vajutada pipeti keskel olevale nupule. Vajutada lõpuni st nii kaugele kuni pipett võimaldab. NB! Pipeteerimisel kehtib reegel, et pipetti hoitakse püstises asendis, mitte nurga all. Lahust ei tohi sattuda pipeti sisemusse! Enne järgmise lahuse pipeteerimist loputada pipeti otsik
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks)
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks)
puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 4 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 2014 Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene
Γ=Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐/(1+𝑘𝑐) Teisendatud kujul: 1/Γ=1/Γ_𝑚𝑎𝑥 +1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐) Kui 1𝑚^2 pinnal absorbeerub Γ_𝑚𝑎𝑥 mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on Γ ristlõikepindala pindkihis: 𝑆_0=1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 ja ühe molekuli ) Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: 𝑙_0=(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑀)/𝜌)/𝜌 Töövahendid. Stalagmomeeter, 6 katseklaasi, keeduklaas, mehaaniline pipett, kummiballoon Töö käik. 1) Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse koht 2)Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml ig 3)Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil st oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi.
· Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2
µ) (0,1 ) -00. . 2. 0,025 - µ µ µ . 3. µ µ - µ 0,10...0,15 µ. : µµ µ 1. 100 µ µ µ. µ . µ. 2. 100 µ µ . µ 15-20 µ. . µ , , µ ( , ) µ . µ µ. : µµ 2+ 2+ µµ - µ . µ () . : 1) Pipeteerida 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), 5 µ -00. 2) µ, 0,005 - . : µµ µ : + + 42- = 4 . µ , 2-6 2 , ( 5-6 ) µ 20-25 µ. µ 4 µ µ. µ . . ! µ µ - . Arvutused: 2+ + 23- => 3 + 2 + 2 /) = 2 µµ/ = µ/ => µ = µ(2+) = 2 µµ/ 101 µ/µµ = 202 µ/ = 0,2 / ) 1)() = 1,425 µµ/ µ(2+) = 1,425 µµ/ 101 µ/µµ = 143,9 µ/ = 0,144 / 2) ( 15-20 µ) = 1 µµ/
Protokoll 2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks.
Protokoll 2 1. Töö eesmärk: A - Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. B Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3 ), 2 büretti (25 cm3 ), pipett (10 cm3 ). Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täita mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõta koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2- 4 tilka ff. Järgnevalt
1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan
Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 28 OT Pindpinevus Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud
1.Eesmärk: Happe ja leelise lahuste konstentratsiooni määramine tiitrimisega. Kontrolllaahuse määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) 3. Kasutatud ained: Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
1.Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse mõõteseadmed, kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja töövahendid ja metüülpunane. kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm³), 2 büretti (25 cm³), pipett (10 cm³). 3. Töö käik Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Edasi mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit (fenoolftaleiin).
1. Töö eesmärk HCl ja NaOH kontroll-lahuse konsetratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3), pipettipump, keeduklaas, lehter ja statiiv. 3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo
Eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
