Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitai...
tähtsus on siiski sügavam kui ainult nende protsessi, mis on geneetilise pärandiga ette kena väljanägemine. Juuksed on osake määratud. On tõestatud, et eksisteerib teatav meist, elusosa, mis reageerib kehas toimu- korrelatsioon toitumise ja juuste tervise vatele muutustele. Juuksed väljendavad vahel. Vitamiinide ja mineraalsoolade
Ökoloogia organism - keskkond ainevahetus energiavahetus fenotüübi kujunemine mõju ontogeensile sümbioos +/+ mõlemale kasulik;Näide: kommsenasalism +/0 ühele kasulik teisele neutraalne;Näide: konkurents -/- mõlemale kahjulik;Näide: parasitism +/- ühele kasulik , teisele kahjulik ;Näide: kisklus +/- ühele kasulik, teisele kahjulik;Näide: herbivooria +/- ühele kasulik, teisele kahkilik;Näide: Antopoloogiga- inimese teadus Füsioloogia- talitlus Ökosüsteem(järv)=Elusosa+eluta osa Ühte liiki isendid ühel teritooriumil ühel ajal-populatsioon Populatsiooni iseloomustavad tunnused: *Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis *Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu ...
kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav
aga kahjutu . FOTOPERIODISM Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. LÜHIPÄEVA TAIMED Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi. Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused. Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk. Looduse elusosa teguriteks on liigikaaslased ja teiste liikide esindajad. Ühed organismid loovad sageli soodsad elutingimused paljudele teistele organismidele. Kui elutingimused muutuvad, peavad organismid end sobitama uute tingimustega. Kohastumine on organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega. Abiootilised tegurid: pärit eluta loodusest: 1
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad.
reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju tulenevad tegurid, mis elavad ühe ja sama avaldavad eluta looduse avaldavad mõju liigi isendid KARNIVOOR tegurid. organismidele.
Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vastus püstitatud probleemile TEADUSLIK FAKT-korduvalt teadusliku meetodiga tõestatud teadmine LOODUSSEADUS-teadulike faktide üldistus, mis võimaldab seletada loodusnähtusi METABOLISM-toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks
d)toitumissuhetest 8. Kahanevas populatsioonis on: b)suremus suurem kui sündimus Täida lüngad: 1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide KOOSSEIS ja ARVUKUS säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 3. Organismite vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse SÜMBIOOSIKS 4. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse BIOTSÖNOOSIKS ja eluta osa ÖKOTOOBIKS 5. Nii taimedest kui loomadest toituvaid organisme nimetatakse OMNIVOORIDEKS 6. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse PARASIIDIKS ja teist PEREMEHEKS. 7. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub TOIDUVÕRK 8. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni KASVAVAKS POPULATSIOONIKS.
Kordamisküsimused Organismide kooselu Õp lk 78-125 1. Mis mõjutab elusorganismi tema elupaigas? 2. Kuidas looduse elusosa ja eluta looduse ta tegurid mõjutavad organisme? 3. Nimeta elus ja eluta looduse tegureid. 4. Kuidas mõjutab valgus taimede kasvu ja loomade aktiivsust? Too näiteid. 5. Mida tähendab kohastumine? 6. Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? 7. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? 8. Sümbioosi mõiste, näited selle kohta (3-4). Vaata kodutööd vihikust (mis kasu saab sellest kumbki organism?) 9
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul.
Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom. Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga.
herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Ökotoop - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ja millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa pro-tistidest ja baktereist)
( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest
Laused Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna. Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid. Koosluse moodustavad näiteks ühes metsas kasvavad kuused. Ökosüsteemis sõltub iga liigi olemasolu teisest, sest liigid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Biosfääris eristatakse kolme osa: maismaa pindmine kiht, veekogud ja atmosfääri alumine osa. Looduse elusosa ökoloogilised tegurid on teise liigi isendid ja sama liigi isendid. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees. Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid.
ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?).
hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil.
Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karnivoor kiskja, loomtoiduline loom Kasvav populatsioon Populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga
19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12) Ökoloogilised tegurid, kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust 2. Uv-kiirguse mõju elusorganismidele Organismidile reeglina kahjulik 3
organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja
Tutvustan lugejaile, mis on ökosüsteem, millest see koosneb ning mis tagab selle toimimise. Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veereziimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist. 1. Ökosüsteem 1.1 Ökosüsteemist üldiselt Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja muldkeskkond, ja biotsönoos ehk ökosüsteemi elusosa, kuhu kuuluvad taime-, seene-, loomakooslused ning mikroorganismid. Ökosüsteem on isereguleeruv, sinna kuuluvate populatsioonide omavaheliseed suhted avalduvad toitumisseostena. Samal territooriumil elavad organismid on omavahel tihedates toitumissuhetes. Igal ökosüsteemi kuuluval organismil on oma ökoniss ehk roll, mis on välja kujunenud suhetest teiste organismidega. Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad suurematesse, moodustades biosfääri, mis on Maa suurim ökosüsteem.¹ 1
See on ökoloogilise püramiidi reegel. Biomassivahekord veeökosüsteemis võib veidi teistsugune olla. 10. Organismid ei suuda kogu toidus sisalduvat energiat talletada, sest palju energiat kulub sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks ja muudele eluks vajalikele protsessidele. 11. Alates väikseimast: Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Kooslus ehk biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid, ökosüsteemi elusosa Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Biosfäär Maa pinnakihtide (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid 12. Näiteks ristik (tootja) -> röövik (I astme tarbija) -> siil (II astme tarbija) -> ilves (III astme tarbija) -> bakterid (lagundajad) Nõges -> röövik -> hiir -> rebane -> seened 13. 14
Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Ökoloogia Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust
19. Ökosüsteemi ehitus: biootiline ja abiootiline. Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. JOONISED Mitokonder TAIMERAKK Millised organellid on taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga,
jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja looduslike taastumatute ressursside kasutamist Konsumendid ehk tarbijad.
POPULATSIOON Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki d organismid moodustavad populatsiooni. LIIK Looduslik organismirühm, kelle isendid võivad disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist. omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Maltoos Ehk linnasesuhkur, disahhariid mida leidub idanevates seemnetes. ELUKOOSLUS Ökosüsteemi elusosa. BIOOM Samatüübiliste ökosüteemide kogum. Laktoos Ehk piimasuhkur, disahhariid mida leidub imetajate piimas. ÖKOSÜSTEEM Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta sahharoos Disahhariid mis esineb taimemahlades. keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. BIOSFÄÄR Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht
loomad ja taimed. · Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala) · Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. · Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. · Integratsioon e liitumine · Süsteem e omavahel soeoses olevate objktide terviklik kogum · Biootiline- ökosüsteemi elusosa · Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt · Produtsent · Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
ja pikem, sest lendkala on kuni 45 cm pikk, aga kardinalahven on ainult 10 cm pikkune. 3)Konkureerivad veel hiidhai ja planktonid. Hiidhai kasutab planktoneid toiduks ja hiidhaid midagi muud ei söögi. Nad lihtsalt ujuvad avatud lõugadega ning töötlevad oma lõpustest läbi tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad. 4)Suur ogatäht saab süüa ainult korallide pehmet elusosa, kuid ogatähte tahavad omakorda süüa papagoikala, kes pööravad ogatähe selili ning ründavad teda kergesti ligipääsetavalt alapoolelt. Kuid ka lihasööjad teod imevad ogatähe pehmeid kudesid ning vähilaadsed söövad mõnel määral ka ogatähti. 5)Kaheksajalg konkureerib samasuguste isenditega jahitavate loomade ja ka jahikoha pärast. Kuna neil väga rikkalikku söögilauda ei ole, siis peavad nad sageli omadega võitlema ja selles
olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Edmund Spohr - kirjutas ülevaateid Eesti taimkattest, veetaimedest ja tegeles geobotaanikaga. Hugo Kaho - uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri. Johannes Piiper - uuris selgroo arengu morfoloogiat. Mihkel Härms - Eesti lindude süstemaatilise nimestiku " Eesti linnustik" koostaja. Liidia Poska-Teiss - uuris Eesti limuseid ja kahepaikseid.
organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
* Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem * See on isereguleeruv tervik, milles eluskooslus (biotsönoos) ja ökosüsteemi elukeskkond (ökotoop) on omavahel seotud aineringe kaudu. * Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. * Ökotoop ala, kus asub biotsönoosi elupaik. * Vastavalt toitumisuhetele jagatakse organismid troofilistele tasemetele. Need, kes on ühel tasemel, tarbivad ainet, mis on teinud läbi sama palju muundumisi. On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
biosfääriks. Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatoripiirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu.
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet
ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest.
3.midagi ei saa võita kaotuseta(midagi ei anta niisama); 4.loodus teab kõige paremini(st. looduslikud lahendused on kõige paremad). 14) Ökosüsteemi ehitus: biootiline(organismide kooseksiisteerimisest tulenevad tegurid) ja abiootiline(organisme ümbritsevast anorgaanilisest .e. eluta maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid) 1.Abiootilised tegurid-muld(edafotoop), veereziim(hügrotoop); mineraaltoitumise reziim(trofotoop);(meso)kliima(klimatoop. 2.ökosüsteemi elusosa e biootilised tegurid: produtsendid(ehk tootjad), konsumendid(ehk tarbijad) ja redutsendid (ehk lagundajad). 15)Produtsendid-on enamasti rohelised taimed , mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet- suhtkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e biogeenide (N,P, K jt) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid.
kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e. vesikeskkonda, litosfääri e. muldkonna ja atmosfääri e. õhkkonna alumisi kihte. Biosfäär koguruumala on 105-ˇ106 km3, elusainet on seal hinnanguliselt 1013-1015 tonni. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus e. biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustaub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate
globoidi. Globoid on ümar, varufosforit sisaldav keha. Valgukristallid paisuvad vees ja värvuvad rea värvainetega. Varuvalgud on lihtsa ehitusega ning need ei kuulu raku elusosa koostisse. Aleurooniterad esinevad sageli liblikõieliste (Fabaceae) idulehtedes ning kõrreliste (Poaceae) endospermi välimises, nn. aleuroonikihis. Lipiidseteks varuaineteks on rasvad ja õlid. Rasvad on tavalistel temperatuuridel tahked, õlid aga vedelad. Tahkeid rasvu esineb taimedes harva, õlitilgad on seevastu väga levinud. Õlipalmi (Elaeis) seemnete endospermis on leitud ka niitjaid rasvakristalle.
kaudu ühtseks tervikuks. Meie näites kujutavad kaks erinevat niitu kahte erinevat ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest. Seega toimub ökosüsteemi isereguleerumine toiduahelate kaudu (Vt ka lk 93). Joonis ja selgitus: Ökosüsteemi elusosa elukoosluse moodustavad: a) Taimekooslused; b) Seenekooslused; c) Loomakooslused; d) Mikroorganismide kooslused. Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid
logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel
logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel
Nad paiknevad nii puutüves, juurtes kui okstes. • Maltspuit on vahetult vastu kambiumi paiknev Erinevate puuliikide puidus on säsikiirte ma- noorematest aastarõngastest koosnev puidu- huline osatähtsus erinev; lehtpuude puidus on kiht. Oluline on teada, et maltspuit on puutüve säsikiirte maht suurem kui okaspuude puidus. elusosa, mis osaleb aktiivselt puu elutegevuses Juurepuit sisaldab säsikiiri rohkem kui tüve- – mööda maltspuidus paiknevaid sooni liigub ja oksapuit. Meie enamesinevatel pargipuudel ülespoole mullast võetud vesi selles lahustunud kõigub säsikiirte maht 4 (mänd) ja 28 (tamm) mineraalainetega. Maltspuidu vanemad kihid mahuprotsendi vahel. jäävad aasta-aastalt üha sügavamale puutüve
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
