RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks
organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge
Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse rakkudes suures koguses viiruse genoomi ja viirusvalke, mis seejärel moodustavad viirusosakesed. Viirusi, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm, nim. lüütilisteks viirusteks. Lüsogeensed viirused võivad lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega. Krooniline viirusnakkus kahjustab rakke vähe ning see võimaldab viiruse ja raku kooseksisteerimist. Loomade ja inimeste organismis tekib viiruse vastu immuunvastus, mis peatab viiruse paljunemise. See on aluseks viirusvastastele vaktsiinidele. Mõisted Viirus - väikseim elus osake, rakusisene parasiit, mis paljuneb vaid elusrakkudes. Viroloogia - teadusharu, mis uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku
LEETRID Edgar Solovjov Haigusest Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Tekkepõhjused Haigustekitajaks on Morbilli viirus. Haigestutakse kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid
4. Kuidas on omavahel seotud viiruste lüütiline ja lüsogeene elutsükkel? Faagi lüsogeenne elutsükkel garabteerib viiruse ellujäämise bakteripopulatsioonis, samas hävitamata peremeesorganismi. Bakterite kasvutingimuste muutudes võib viirus lahkuda sellisest varjatud olekust ja alustada lüütilist elutsüklit. 5. Selgitage mõistet krooniline nakkus. Haigus, mis avaldub pidevalt. 1. Selgitage mõisteid: äge viirusnakkus, peidetud viirusnakkus ja krooniline viirusnakkus. Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Oma olemuselt on selline viiruse paljunemine sarnane bakteriviiruste lüütilise elutsükliga. Peidetud ehk latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga.
LEETRID, MUMPS, PUNETISED Leetrid • Väga kõrge nakkavusega viirusnakkus • Avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena • Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga Punetised • Viirushaigus • Avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisega • Väga ohtlik rasedatele lootekahjustuse tõttu • Tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud Mumps • Kiiresti nakkav viirushaigus • Avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna
On leidnud kinnitust, et mehed kannavad suguühte ajal naistele üle vähki tekitavate omadustega papilloomiviirusi. Meestel esinevat papilloomiviirusnakkust on uuritud vähem kui naistel. Soomes uuriti kolme aasta jooksul üle kolmesaja perekonna vastsündinuid, lapsi ja nende vanemaid. Selgus, et 40%-l vanematest esines suuõõne papilloominakkust, mis meestel paranes kiiremini kui naistel. 7%-l vanematest esines krooniline suuõõne viirusnakkus. Juhul, kui ühel vanematest esines krooniline suuõõne viirusnakkus, oli teise vanema nakatumise risk kümne-kordne. Suuseks ei soodustanud suuõõne viirusnakkuse levikut. Ema, isa ja 2 lapse suuõõne limaskesta papilloomiviirusnakkust esines 7%-34% ja suguelundite nakkust sagedusega 4%-25%. Vastsündinutel esines HPV nakkust 10%- 15% sagedusega. Ühel kolmandikul vastsündinutest ei esinenud viirusnakkust, kuid hiljem see tekkis. Ühel kolmandikul lastest ei esinenud
vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62
Tulbi - kirjuõielisus Punase-, roosa- ja lillaõieliste tulbisortide kroonlehtedel heledad korrapäratud triibud,täpid või laigud. Lehtedel vaevalt märgatavad helerohelised triibud. Taimed madalakasvulised, nõrkade juurtega. Õitsemine hilineb. Lehed kolletunud varakult. Haigus kandub edasi taimemahla ja õietolmuga. Viirushaigeid tulpe tuleb eristada kirjuõielistest sortidest.Kirjuõielistel sortidel põhjustab viirusnakkus õie kroonlehtede kuju muutusi. Need pikenevad või lühenevad ning on ebakorrapäraselt lõhestatud. Tõrje: Haigestunud taimed kõrvaldada enne õitsemist Tõrjuda hoolikalt lehetäisid-viiruse siirutajad Õite lõikamisel desinfitseerida nuga naatriumtrifosfaadi 30%-lises või formaliini 5%- lises lahuses. Loobuda haigusele vastuvõtlike sortide kasvatamisest! 5 Sibula Juurelest
Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel · Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes · Esmalt viirusosake seondub raku pinnale, seejärel siseneb rakku ja vabastab oma genoomi kapsiidist · Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL · Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi · Kui iga viirusnakkus viiks organismi hukkumisele, siis lõpeks see ka viiruse enese surmaga kuna poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda · Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL · Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga; · Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; · Rakk paljuneb; · Järgneb lüütiline tsükkel
sureb. Haiguse ajal on inimene teistele nakkusohtlik. Üks sellistest haigustest on rõuged. 2. Viiruse pärilikkusaine lülitub peremeesraku kromosoomi ja võib seal püsida mitteaktiivsena pikka aega aastaid või aastakümneid. Organismi nõrgenemisel muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks ja nakatunud rakkudes algab uure viirusosakeste moodustumine ja seni varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selline haigus on näiteks herpes. 3. Peremeesrakkudes toimub pidevalt mõõdukas viirusosakeste tootmine. Sellised haigused kulgevad aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul, mistõttu organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid ega nakatunud rakke lõplikult hävitada. Organism on püsivalt viirushaige ja selline inimene on kogu aeg nakkusohtlik. Tegemist on kroonilise viirushaigusega. Nagu näiteks HI-viirus.
Selle gripiviiruse ehitus on sesoonsetest viirustest nii palju erinev, et kasutatavad gripivaktsiinid organismi tema vastu võitlemiseks ette ei valmista. Kui kummagi gripiviiruse põdemine tervel inimesel võib kulgeda ilma tüsistusteta, siis kahe viirusega nakatumisel võib tekkida nende geneetilise informatsiooni vahetus ning uue muteerunud viiruse käitumine võib olla ettearvamatu ja raskendada oluliselt haiguse kulgu. Mis on sigade gripp? Sigade gripp on hingamisteede äge viirusnakkus sigadel, mida põhjustab A-tüüpi gripiviirus. Sead paranevad sellest tavaliselt 7-10 päevaga, suremus sellesse on väga väike. Sigade gripp võib levida ka lindudele, kodulindudele, hobustele ja inimestele. Liikidevaheline viiruse ülekandumine on haruldane. Sigade gripi sümptomid inimestel on tavaliselt sarnased hooajalisele inimeste gripile: palavik, haiguse äkiline algus, millega kaasnevad hingamisteede sümptomid, samuti võib esineda kõhulahtisust.
Haigestunute arv oli 492. Hospitaliseerimist vajasid 146 inimest, mis moodustab 30% puhangutes haigestunud isikute üldarvust. Esinenud haiguspuhangud levisid olmeliselt 14 juhul, piisknakkusena 11 juhul ja toidu tarbimise tagajärjel kahel juhul. Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv 353, mis moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 124 isikut. Etioloogiline struktuur: · Norwalk-viirusnakkus 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist vajas 43 isikut; · rotaviirusenteriit 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 12 isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut;
lümfisõlmede suurenemist ja mädapõletikku. · Vaktsiini Eestis ei kasutata. Sageli põevad sälud talliperioodi alguses kergekujuliselt läbi ja saavutavad sellega immuuunsuse. Suuremad puhangud tekivad bakteri soodsa arengu tingimuste tekkimisel. · Vältida kontakti võõraste hobustega. Omada võistlustel alati oma joogi- ja hooldusvahendeid. Viirustest põhjustatud haigused Hobuste gripp. · Palavikuga kulgev, sagedamini hingamisprobleeme põhjustav viirusnakkus. Nakatumine toimub piisknakkuse teel. Isu väheneb, hobune on loid. Paranemine toimub mitme nädala jooksul. Sageli tekivad bakteriaalsed tüsistused, mida on vaja ravida antibiootikumidega. · Mõistlik on sporthobuseid regulaarselt vaktsineerida, kuigi vaktsineerimine ei taga 100%- list kaitset, põevad vaktsineeritud hobused reeglina kergemini, kui mittevaktsineeritud. Rinopneumoonia. · Sagedamini hingamiselundite kahjustusega kulgev viirusnakkus, mille mõned tüved
· Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. · Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostamist. Viljastumine · Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe. · Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Kuidas Kontrollida kas oled rase? · Rasedustest · Günekoloog · Muutused kehas Rasedus ja haigused · Punetised on viirusnakkus , kui ei ole eelnevalt põdenud ega vaktsineeritud on suur oht,et haigus võib lapsele kahjulikult mõjuda,võib esile kutsuda abordi või aju,kõrvade,silmade või südame väärarenguid. Võetakse vereproov. · Toksoplasmoos on haigus,mille põhjustab ainurakne.Kui laps on nakatanud,võib see põhjustada aju-ja silmakahjustusi. Kandjad on kassid,koerad ja leidub toores lihas. · Herpes on viirus,mis võib edasi kanduda lapsele
peatatakse viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude süntees. Rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. Toimub bakteriraku surm ja lagunemine ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nimetatakse lüütilisteks viirusteks. Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi. Kui iga viirusnakkus viiks organismi hukkumisele, siis lõpeks see ka viiruse enese surmaga varsti poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda. Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist. bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda sünkroonselt bakteri genoomiga paljude põlvkondade jooksul, ilma et viiruse enda geenid avalduksid
konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid. Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga
vähenemist liikluse suhtes. 3. BIOLOOGILISED OHUD 0huteguri iseloomustus Esinemiskoht, Mõju tervisele Vältimise meetmed Riski-tase ohustatud isikud (ohutegur, kestvus, tase) 3.1. Viirused, kontakt loomadega, putukatega Haigelt kolleegilt/kliendilt Tegevjuht Viirusnakkus Toituda tervislikult ning alati II viirusnakkuse saamine. pesta käed peale töötamist ja enne Objektil kokkupuude söömist. lemmikloomadega. Juhul kui klient on haige muuta Kokkupuude verega (vere teel võimalusel kliendiga kohtumise
Õendusprobleemid: · Valulikkus urineerimisel, mis on põhjustatud haavanditest genitaalpiirkonnas. · Puudulikud teadmised haigusest. · Hirm ja häbitunne, mis on tingitud muutustest genitaalpiirkonnas. Video: https://www.youtube.com/watch?v=dP88RpCxCiE Pilt: 22 Arutelu, küsimused: Kui tihti toob gonorröa kaasa veremürgistuse ? Vöötohatis Vöötohatis on viirushaigus . Vöötohatist põhjustab viirusnakkus (Herpes zoster), mis kuulub huulohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Nakatumine toimub naha ja limaskestade kaudu. Viirus tungib mööda närviteid närviganglioni, kus ta siis elutseb. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis, näiteks muu kroonilise haiguse olemasolu, kestev stress (vaimne/füüsiline), trauma, päikesekiirgus, immuunsust pärssivate ravimite tarbimine. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast,
12. Kõhulahtisuse põhjused ja ennetamise võimalused. Kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus on käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele, eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse. Ka pisikuid sisaldava töötlemata vee joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis ilmub 1-4 nädala pärast. Muidugi võivad seda alati põhjustada seedimatus, viirusnakkus ja emotsionaalne erutus. Ka on paljud ravimid osutunud kõhulahtisuse põhjustajaks. Siia kuuluvad antibiootikumid, kullaühendid, vererõhurohud, digitaalis, vähirohud ja isegi suures annuses C-vitamiin. Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia
pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul. Organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid hävitada. Selline krooniline ehk pidev viirushaigus on nt … . 3. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja võib seal püsida tegutsemata aastaid. Kui organism nõrgeneb, muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks, nakatunud rakkudes algab uute viirusosakeste moodustumine ning varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selline on nt … . --- 25 Ülesanne 5. 5.1. Mis inimest tõvestajate eest kaitseb? Kirjuta 5 vastust. 5.2. Alati ei suuda kaitsesüsteem inimest piisavalt kaitsta ning inimene haigestub nakkushaigusesse. 5.3. Kuidas nimetatakse ajavahemikku, mis jääb nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele? Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. 6.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Oli 1796. aasta. Kaheksa-aastane Inglise külapoiss James Phipps oli terve ja
roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega. Etioloogia: EDS viirus jaotatakse kolme genotüüpi: klassikaline EDS viirus, partide EDS viirus Inglismaal, EDS viirus Austraalias. Klassikalise EDS viirusega oli tõenäolislt kontamineerunud Mareki haiguse vaktsiin. Viirust kasvatati pardi embrüo fibroplastis ja järgnevalt adapteerus viiurs kanadel. Vaktsineeritud põhikarja linnud infitseerusid ja viirus levis vertikaalselt muna kaudu. Harilikult jäi viirusnakkus latentseks kuni kana saavutas suguküpsuse, siis viirus reaktiveerus ja eritus munade ja sõnnikuga. Levik: Viirusele on vastuvõtlikud igas eas linnud kõik tõud. Enam vastuvõtlikud on broilerid ja pruunkanad. Endeemilist EDS esineb paljudes piirkondade. Viirus levib vertikaalsel ja horisontaalselt, peamiselt kontamineerunud munade kogumisrennide ja munaladude kaudu. Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil
HIV antikeha testid võivad anda 3 erinevat tulemust: l. Positiivne tulemus - inimese veres on olemas HI-viiruse vastased antikehad. 2. Negatiivne tulemus - inimese veres HI-viiruse vastased antikehad puuduvad. 3. Selguseta tulemus - valitud HIV antikehadest annavad positiivse tulemuse ainult mõned. Selguseta tulemuse võimalikud põhjused: • Varajane HIV nakkus • Eelnev vereülekanne ( isegi mitte- HIV nakatunud vere) • Vana või värske süüfilis, malaaria või mõni viirusnakkus. • Autoimmuunhaigus (luupus, diabeet) • HIV vastase vaktsiini manustamine (uuringu käigus) Kinnitava diagnostika skeem Kinnitamisele kuuluvad kõik esmasel testimisel positiivseks/piiripealseks osutunud tulemused, mis on saadud HIV-antikehade või kombineeritult HIV-antikehade ning HIV antigeeni määramisel. Sõltuvalt esmasel testimisel kasutatud metoodikast ja mõõtetulemustest kasutatakse kinnitavaks diagnostikaks järgmisi metoodikaid: • 4
Haiguse ajal on inimene teistele nakkusohtlik. Pilt: Gripiviiruse mudel. 2. Teisel juhul liigub viiruse pärilikkusaine peremeesrakku ja võib seal püsida mitteaktiivsena pikka aega - aastaid või aastakümneid. Sel ajal inimene teisi ei nakata. Organismi nõrgenemisel (nt stressi, külmetuse, mõne teise nakkushaiguse vms korral) muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks ja nakatunud rakkudes algab uute viirusosakeste moodustumine. Seni varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selliselt käitub näiteks soolatüükaid põhjustav viirus ja herpeseviirus, mis põhjustab ohatist. Pilt: Herpeseviiruse mudel 3. Kolmandal juhul lülitub viiruse pärilikkusaine pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Kuna viirus on kogu aeg organismis aktiivne, on selline inimene nakkusohtlik. Niisugused haigused kulgevad aeglaselt ja haigustunnused võivad ilmneda alles mitme aasta pärast
annaabi.ee 
