Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"moone" - 112 õppematerjali

moone on organismide käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
thumbnail
2
docx

Kahepaiksete kordamisküsimused

Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone - looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala s...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, .....graniit, moone liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, moone gabro sulamine põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss,...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ­ ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ­...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid. Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust. Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkanilise päritoluga. Moondekivimid. Moone e metamorfism ­ mapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil. Livi tahke vorm ei muutu ja ka keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos ­ moone , mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Maateaduste alused I (20.sept) Moone on endogenne protsess ­ toimub maa sisemuses, ealsete protsesside tagajärjel. Toimub sügavamal kui kivistumine, ja põhjavee alumise piiri all. Moondetegurid: 1)Soojus 2)Rõhk -mittesuunatud ­ staatiline -dünaamiline ­ stress 3)Fluid ­ keemiline katalüsaator -kuum vesilahus (hüdroterm) <400'C -kuum veeaurusegu (pneumatolüüt) >400'C...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism ­ maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Metasomatoos ­ moone , mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis Põhilised mooneliigid: - vajumismoone - purustusmoone - kontaktimoone - regionaalne moone - ookeanipõhja moone Porfüroblastid ­ tahkes kivimis kasvanud suured kristallid - Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid - Milline keskkond tekitab kildalisuse? suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Litosfäär

basalt TSEMENTEERUMINE MURENEMIN settekivimid tardkivimid MAAKOORE KERKIMINE JA Süvakivimid DENUDATSIOON lubjakivi, MOONE graniit, liivakivi, MOONE gabro SULAMINE põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Harilik kärnkonn

On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25... 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa siseehitus

murenemine kivistumine, Purskekivim tsementeerumine basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja Süvakivimid moone denudatsioon lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro sulamine põlevkivi, moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor...

Geograafia
172 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) ­ toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arengubioloogia

Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine ­ munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid ­ spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

· Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood ­ lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu ­ kasvab elu lõpuni · Piiratud ­ saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline ­ etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng ­ organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng ­ munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng ­ nukustaadium jääb ära...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Putukad(kiletiivalised,mesilased jne)

________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad...

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arengubioloogia

Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone . Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng:...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Punane värv

Leidub aga ka punaseid sambliku- (punakas rähksamblik) ja seeneliike (punakas maatäht ja punajalg-kivipuravik). Mõnede taimede punane värvus kajastub ka sümboolikas. Näiteks sümboliseerib granaatõuna oma punase värvi tõttu päikest, elu ja verd. Moonid sümboliseerivad aga surmaund. Rahvapärimuse kohaselt olevat Waterloo lahingus hukkunute verest võrsunud tuhandeid punaseid moone . Punane roos on ilu ja armastuse sümbol. Kristliku traditsiooni järgi tärkas punane roos Kristuse verest. Punane roos oli ka Lancasteri suguvõsa sümbol Rooside sõja (1455­1485) ajal. Punavetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on umbes 4000 liigiga vetikate hõimkond. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest, mille tingib neile vetikatele ainuomaste pigmentide sisaldus (lisaks klorofüllile (klorofüll a ja d), ksantofüllidele...

Kunst
19 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Litosfäär

· Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. · Vulkaaniline saar on vulkaanide rida, mis moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale. · Uus mandriline maakoor tekib kivimite ,,kraapimisel" ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge ning sinna liituvad ka erinevate kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues toimub ka kõikide kivimite moone . · Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. · Pika geoloogilise aja jooksul liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. · Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200 ­ 400 miljonit aastat ning laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks". · Ookeanides ja mandritel leiduvad vulkaanid tähistavad süvavahevööstpärit kuumade...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...

Geograafia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun