Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"putukas" - 229 õppematerjali

putukas - koletis kutsub end Gregor Samsaks, kui proovib üht inimtegelast
putukas

Kasutaja: putukas

Faile: 0
thumbnail
15
pptx

Putukate esitlus

Putukatest Sten 8.kl Kõige suurem putukas Kõige suuremaks putukaks loetakse sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluvat 17 cm pikkust hiidpõrnikat (Dynastes hercules) (Coleoptera: Dynastinae), kes kaalub 37,5 grammi Kõige väiksem putukas. Kõige väiksemad putukad kuuluvad siseparasitoidide hulka Neist on seniste mõõtmiste põhjal esikohal ripskireslase (Dicopomorpha echmepterygis) (Hymenoptera: Myramidae) 0,14 mm pikkune pime ja tiivutu isane, teisel kohal 0,17 mm pikkune munaparasitoid Megaphragma caribea (Hymenoptera: Trihhogrammiatidae) ja kolmandal 0,2millimeetrine kasvuhoone karilase vastsepatasitoid enkarsia (Encarsia formosa) (Hymenoptera: Aphelinidae), keda kasutatakse ka meie

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Putukate seltsid

Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Voodilutikas

Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jook...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Riidekoi

Rapla Ühisgümnaasium RIIDEKOI Referaat Rapla 2012 1 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 VÄLIMUS ................................................................................................ 3 ELUTSÜKKEL .......................................................................................... 3 HARJUMUSED ......................................................................................... 4 ELUKOHT ............................................................................................... 4 PROBLEEMID INIMESELE ......................................................................... 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST .............................................................. 6 KASUTATUD ALLIKMATE...

Loodus → Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Draakon ja kärbes

Mõlemad võtsid jalad selga ja jooksid ruttu Draakoni kodusse. Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud. Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguline valik

Ülesanne: Suguline valik 1. Paabulind – Pikkade, värviliste sulgedega ja paremate geenidega isastel paabulindudel on emastest väiksem ellujäämistõenäosus, sest nad on kiskjatele kergesti nähtavad. See näitab emastele, et vaatamata väljapaistavast sabast on nad olnud suutelised varasemalt toime tulema, mis näitab, et tegemist on tugeva ja paremate geenidega isasega. 2. Putukas - Achias rothschildi – Kui isane putukas on sümmeetriline, siis see peegeldab emastele usaldusväärsust, et järglased tulevad ka sarnased. Lõppude lõpuks oleksid sama liigi putukad ühesugused eristamatud kloonid. Siis poleks emasputukatel vahet kellega paarituda ja tekiks neid liiga palju, mis ohustaks teiste taime/loomaliikide ellujäämisi. 3. Punahirv – Paaritumiseks valitakse tavaliselt võimsate sarvedega isane. Kahjulik pool seisneb selles, et suured muudavad looma kohmakaks ja võib raskendada puude vahel liikumist

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
18
doc

MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID

Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab 10 ta ka mett, surnud ja haigeid mesilasi ning võib tarus levitada mesilaste nakkushaigusi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Soomuklane on välimuselt kuni 10 millimeetri pikkune, hõbehallide soomustega kaetud, kahe harjasja tundlaga, tiibadeta, kolme tagakehalisandiga elavalt liikuv putukas, kes eelistab niiskeid ja sooje ruume. Soomuklased liiguvad alles videvikus söögiotsinguile. Toituvad nad meest, tarupõhjalt leiduvast prahist ja panipaikades olevast suhkrust. Nende soodsad elutingimused on liigniiske keskkond ning tuulutamata tarud või laod. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira

Kategooriata → Uurimistöö
75 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vähid, ämblikulaadsed ja putukad

4) hingavad raamatkopsudega ja 2 kimbu trahheedega 5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine 6) paljudel ämblikel on võrgunäärmed Ämblikulaadsete toitumine, hingamine ja meeleelundid Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele (krabi-ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad ,,süstivad" ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks. Skorpionid on pika painduva tagakehaga ämblikulaadsed, kelle mürgiastel ja mürginääre asuvad tagakeha tipul. Lestad on väikesed taimede või loomade parasiidid. Puugid aga soojavereliste loomade parasiidid. 4.Ämblikulaadsete tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) putukate arvukuse reguleerijad (lestad ­ lagundajad, ämblikud ­ vähendavad kahjurputukate hulka)

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
7
xlsm

VBA - graafika

Maksimaalset aega saab valida 15 kuni 60 sekundi vahel. Püüdja kiirus on vahemikus 4 kuni 10. Mida suurem on number püüdja kiirusel, seda kiiremini ta liigub. Putukaid laiali ajades on võimalik ka valida, kas muuta putukate värvi või ei. Kui muuta värvi, siis tuleb panna linnuke kasti "Muuda värvi". Kasutatavad objektid: Püüdja - püüab putukaid. Putukad - väikesed ringid, mida püüdja peab püüdma. Piir - joon, millest allpool mäng käib. Kast - ala, millesse püütud putukas liigub. Kasutatavad muutujad: Objektide x- ja y-kooridnaadid Püüdja kiirus Maksimaalne mänguaeg Püütud putukate arv Aeg Kasutatavad massiivid: Püütudputukad - massiiv, kuhu kõik püütud putukad lähevad. Laiali - ajab kõik putukad korraga laiali. Peamised muutujad on putukate x- ja y-koordinaadid. Algus - paneb mängu tööle. Paneb aja käima, nullib kõik eelmised tulemused, võtab töölehelt valitud püüdja kiiruse ja paneb püüdja sellel kiirusel suvalises suunas liikuma

Informaatika → Informaatika ll
67 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tirtslased

Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid ­ selline värvus toimib varjevärvusena. Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus). Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud käristaja (Psophus stridulus), kes on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Harilik lauluritsikas

Harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans) Raul Pinta Välimus Harilik lauluritsikas on heleroheline, seljalt pruunikas lülijalgne putukas, kes võib kasvada 22­34 mm pikkuseks. Elupaik Hariliku lauluritsika elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Kõrvahark

KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE

Loodus → Loodus õpetus
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Didaktika alused

VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine

Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see tähendab augud mis tekivad küpsenud putuka puidust lahkudes on peaaegu ümargused ja läbilõikes 6-10mm suurused Hiidtüve vaablane muneb oma monad ainult värskesse puitu ja seega kahjustab ta ainult toorest puitmaterjalist rajatud ehitisi. Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Raisamatja

Raisamatja Raisamatja ehk Necrophorus vespillo on väga kasulik putukas,sest ta on raipetoiduline putukas.Raisamatja nimi tulebki sellest,et ta matab oma leitud korjused maa alla,et tulevaseid vastseid toita.Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt.Raisamatjal on väga tugevad lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti rahva ennemuistsed jutud

välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid mehele vastu kolm teekäijat, tark andis mehele nõu et ta kutsuks nad puhkama ja küsiks nende tee kohata. Seda mees tegi. Teekäijad rääkisid et kuningalinnas oli paar päeva tagasi suur õnnetus nimelt oli kuninga ainus tütar jõkke uppunud ja surnukeha pole leitud. Putukas ütles et too nendega kaasa läheb. Tee peal ütles putukas et mees märsiräbala üles korjaks, seda mees tegi . Seltsilised naersid aga pärast oligi seda vaja. Hiljem läks neil kõht tühjaks ja putukas ütles mehele et ta märsi pealt süüa annaks. Mees arvas algul et see on nali aga hiljem ilmus sinna suur piduroog ja mehed läksid hiljem kaklema kes märsi endale saab aga lõpuks sai see mees kuna tema korjas selle tee pealt ülesse. Öösel vaadati et keegi märssi ära ei varastaks

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GMO - geneetiliselt muundatud organism

Kui see GMO on meie dieedis vähetähtis taim ja üldjuhul keegi seda nii suurtes kogustes ei tarbiks, siis tõenäosus allergia tekkeks kas puudub või on oluliselt väiksem kui juhul, kui see oleks tavaline, igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO. Sel juhul sööksid seda GMOd paljud inimesed ning paljud võiksid saada ka allergia, selle tekkimise tõenäosus on suur. Ning otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
22
odp

Siirdesoo

väikesed alla ühe sentimeetri pikad kirjud, hallikad või mustad ämblikud, kes liiguvad kiiresti ja ka hüppavad. ● Neil on lühikesed ja tugevad jalad, eeskeha eesosas kaks suuremat silma. ● Tal on mitmeplaaniline, Hüpikämblik terav ja värviline nägemine. http://huvitav.net/makrofotod-armsates t-hupikambliklastest/hupikamblik-18/ Sääriksääsk ● Täiskasvanud putukas ei söö, hammusta ega nõela. ● Täiskasvanud putukas on 60 mm pikkune, 75 mm-se tiivaulatusega. Hallikaspruuni värvi. ● Täiskasvanud sääriksääsk on täiesti kahjutu putukas. Sääriksääsk http://fotoalbum.ee/photos/prop sis/30456923 Rabakonn ● Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ● Rabakonni võib näha toitu

Loodus → Loodusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstikool Pallas

Kunstikool Pallas 1. Urmas Viik ,,Kärbes, roos, kärbes". Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise

Kultuur-Kunst → Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

TEST 3 - Mehaanika II

16/ 4/ 2x lähemale kui laps; 2/ 4/ 16x kaugemale kui laps 6. Kui keha kiirus väheneb 2x, siis kena kineetiline energia (kineetiline energia on võrdeline kiiruse ruuduga) a. väheneb 4x b. Väheneb 2x c. Jääb samaks d. Suureneb 2x e. Suureneb 4x 7. Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on a. Mv2 b. (mv)/2 c. Mv d. m v2 / 2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d

Füüsika → Aineehitus
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsikaline maailmapilt

Kang on taskaalus, kui F1 l1 = F2 l2. Kui F1 on 4 korda suurem kui F2, siis tasakaalu jaoks peab l1 olema 4 korda väiksem kui l2. Küsimus 6 Kui keha kiirus väheneb 2 korda, siis keha kineetiline energia Vali üks: a. väheneb 4 korda b. väheneb 2 korda c. jääb samaks d. suureneb 2 korda e. suureneb 4 korda Küsimus 7 Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on Vali üks: m v2 (m v 2)/2 (m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mardikad

Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa ­ peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

7. kõigil aju, 8. toituvad, 9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga, 10. keha kahekülgselt sümmeetriline, 11. keha koosneb rakkudest, 12. vereringe avatud või suletud, 13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal? Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri … b) Suletud vereringes ringleb veri … --- 5 Ülesanne 4. 4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate

Bioloogia → Bioloogia
229 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesilane

Referaat Aialoomad Mesilased G.A.G. 6b Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia: suguhaigused

efektiivne ka näopiirkonna mõne päeva pärast Laboratoorseks ohatise korral. lõhkevad. Tagajärjeks on uuringuks võetakse haavandid. Haigusnähud villide sisaldist. korduvad sageli samas kohas. Sügelised Väike putukas 2-6 nädalat peale Sügeliste põhjustaja Ravitakse tavaliselt nakatumist tekib intensiivne väike putukas salvidega, mõlemat partnerit sügelislest) sügelemine, mis süveneb (sügelislest). Sügelisi korraga. õhtuti ja öösiti. Nahal on uuritakse mikroskoobi nähtavad väikesed abil.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiletiivaliste toitumine

Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Herilane

põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud kärjeherilane, kes on viimastel aastatel oma levilat siin laiendanud. Möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest on teada selle liigi ainus leid Eestis: ühelt väikeselt Kagu-Eesti rabalt. Nüüd on see soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba Tartu lähistele Kärevere kanti, aga võib- olla ka mujale. Teine rühm herilasi ehitab oma pesad maa õõnsustesse, näiteks väikese närilise urgu. Sedamööda, kuidas paberist pesa mõõtmed suurenevad, laiendatakse tühemikku sealt pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Toitumissuhted ökosüsteemis

toidust: ­ 80% seemnete söömisel, ­ 60% noorte lehtede söömisel ­ 30­40% vanade lehtede söömisel ­ 10­20% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on alla 50%, enamasti 1...10%. Koosta toiduvõrgustik: · Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas (spetsialist), taimtoiduline putukas (generalist), ämblik (generalist), parasiit (spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist), tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad · Jaga organismid ka troofilistele tasemetele ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
114 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahjurid köögis

Tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti. Mardikalisi, kes rikuvad toiduaineid on mitmeid liike: Väike jahumardikas on umbes 5 mm pikkune , tumepruun ja lüsooli järgi lõhnav putukas. Tema vastne on 10 mm pikkune, kollakaspruun, silinderja kehaehitusega ja paksu nahaga. Teda tuntakse "jahuussi" nime all. Nii valmikud kui vastsed teevad suurt kahju, kuna nad rikuvad jahusaadusi. Nende eritised muudavad toidu kõlbmatuks. Aidalamseklane on 3 mm pikkune, tumepruun ja lameda kehaehitusega putukas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed on umbes 3 mm pikkused ja valged. Tänu oma väikestele kehamõõtmetele on nende varjepaikadeks väiksemadki praod ja lõhed. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Suureks hädaohuks köögis on hiired ja vaaraosipelgad. Osa toiduainetest söövad nad ära, kuid suurema osa reostavad. Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Feromoonpüünis

Metsandus. Feromoonpüünis. Feromoonid - on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Üldiselt, tänu nendele putukas võib eristada oma liiki isendeid. Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile: 1) õunamähkurile, 2) õunapuu-võrgendikoile, 3) õunakoile, 4) ploomimähkurile. Feromoonpüünis on liigispetsiifiline

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Raisjamatja ( Nicrophorus)

Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat. See on mardikate puhul suhteliselt haruldane, et mardikas hoolitseb poegade eest.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ruum, aeg ja kiirus

Kehade võrdlemine ja pikkus Füüsika uurib looduses leiduvaid kehi ja teeb seda vaatluse teel. Me saame neid võrrelda. Pikkuse abil saab iseloomustada kõiki kehi ja nende paiknemist üksteise suhtes. Keha ja ruum Pikkuse abil saab ka kirjeldada kehade asetsemist üksteise suhtes ehk ruumis. Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. · Ühemõõtmeline ruum (nt pliiatsite võrdlemine jne) · Kahemõõtmeline ruum (nt putukas lehel jne) · Kolmemõõtmeline ruum (lisaks pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde) Aeg ja kiirus Kui sündmusi leiab aset mitu, siis need toimuvad mingis kindlas järjekorras. · Aeg on füüsikaline suurus ­ aega saab mõõta ja tulemust arvuliselt väljendada. · Aeg on põhisuurus - see on kõikides füüsikavalkondades kasutatav · Aeg on pidev - me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid läbimata üle hüpata

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Ettekanne teemal 'Toakärbes'

Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Detektiiv Lotte

,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...

Muusika → Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS

EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas maailm on loodud inimeste jaoks ?

mitte tunnes. Selles maailmas on kõik, alustadest rohust, mis inimest ravib, lõpetades gravitatsioonidega, mingil planeedil pole seda sama, mis on Maal. Sellepärast jah, maailm on loodud inimeste jaoks, kuid kui sügavalt mõelda, siis ei. Sellepärast, et Jumal lõi inimesi nagu loomi, ainult hiljem inimesed tõstsid ennast kõrgemate isandite klassi. Minu arvates, see maailm on loodud kõikede elusolendite jaoks, olgu see inimene või mingi putukas. Kõikidel elusorganismidel on õigust elada Maal. Kuid, kui mõelda teistmoodi, siis maailm on loodud loomade jaoks, kes toovad sama kahju meie planeedile nagu inimesedki. Paljud teadlased ütlevad, et Maa kulub ajaga ära, seda on isegi näha minevikust "dinosauruste aeg", peale mille oli Jääaeg, Maa nagu uuendas ennast. Kuid inimeste abiga, praegu on see protsess kiirem. Toetudes just nendele faktidele, ma julgen kindlalt öelda, et

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Metamorfoos - F. Kafka kokkuvõte ja analüüs

6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) iseloomustus, areng teose vältel. Gregori õde, Grete Samsa. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajus koos ajaga. Loo alguses oli ta sümpaatiline, hooliv ja armas, kuid lõpus külm ja ükskõikne oma venna suhtes. Ta oli oma perekonnas kõige aktsepteerivam Gregori suhtes, kuid ka ajapikku see kadus. Tundus ka, et ta oli Gregori peale pahane ja üleolev, et ta putukas muutus, sest Gregor oli ta ainuke pääsetee ülikooli ning tema pärast pidi ka tööle minema. Gregori isa. Kui Gregor veel tööl käis, oli ta laisk, kuid peale metamorfoosi, muutus tegelaskuju aktiivsemaks ning töökamaks. Ta käitus jälgalt ja vastumeelselt oma pojaga, kes oli küll putukas aga ikkagi tema enda poeg. Ta oli lugupidamatu ja kõige kinnisema mõtlemisega enda perekonnast

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Bioloogia kordamine

Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbek...

Bioloogia → Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Merevaik

· Merevaiguga puhastus-harjamine · Massaaz · Mask · Talassoteraapia · Niisked-kuivad sidemed · Kompress Kasutusalad · Ehtekivina · Teraapias · Toorainena Uskumused · Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu vastu · Helmed- kaitsevad haiguste, võõra väe ja sajatuste eest · Merevaigu suits õnnistas vastsündinuid, vastabiellunuid · Jala- või käevõru aitab elus paremini hakkama saada · Merevaik, milles on putukas kaitseb kurja eest · Kaitseb hulluse eest Hind · Üsna soodne · Sõltuv tooni selgusest ja kirkusest Huvitavat · Merevaigutuba · Merevaiguga täidetud madrats Kasutatud kirjandus · Vikipeedia · www.amberfilling.ee · Symes R. F. "Kivimid ja mineraalid" 1996

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erivajadustega laste kõnearendus. Häälikute harjutamine

 Kõrvits kasvas kartuli kaisus  Kollane kass kükitas kapis  Kaisa kleit oli käisest katki  Laka aknast kaikus vaikset muusikat  Moekas sokk sakutas jakki  Sukad ja sokid rääkisid pükstega  Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P  Pai Piia praadis pelmeene  Punane part paterdas paadis  Pahad poisid pragasid pööningul  Punane pall piilus põõsast  Piriseja putukas püüdis plehku panna  Pruunikas puuk paterdas poris  Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse  Sipa – sapa saputas sipelgas  Lips rippus lipus  Laps kippus koperdama Häälik S  Sandri suur sõber saatis sõnumi  Soe supp sobib suhu  Soise salu servas seisavad suured seened  Salme soovis sillerdavat suve  Sven oli selline saamatu sell  Vaskuss sisistas soos  Kassi kasukas sattus vastu kaske

Pedagoogika → Pedagoogika
10 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Raba

RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihappegaasi. AITÄH! Kasutatud allikad

Bioloogia → Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keel kui märgisüsteem 10. klass

9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake ­ kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis ­ tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa ­ lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas ­ koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6. Geiser- kuumaveeallikas 7. Troon- valitseja iste/tool 8. Droon- mehitamata õhusõiduk 9

Eesti keel → Eesti keel
50 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kõrvahark

Kõrvahark Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Nahktiivalised Liik: harilik kõrvahark Sugulased: Eestis haruldane väike kõrvahark Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Biotõrje

BIOTÕRJE E. BIOREGULATSIOON Triin Palm KilingiNõmme Gümnaasium 2010 MIS ON BIOTÕRJE? Biotõrje ehk bioregulatsiooni on inimese tegevus, mille eesmärk on pidurdada kahjurorganismide tegevust looduslähedaste vahenditega. Eesmärk saavutatakse teiste antud biotoobis looduslikult levinud organismide rohkust ajutiselt suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisa...

Loodus → Keskkond
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Müüriherilane

külgedele. Tavaliselt näeme kõrvuti mitmeid müüriherilaste ehitatud torukesi ja herilasigi on üheskoos palju. Siiski on müürile tehtud pesatorud nagu üksikud korterid suurlinna hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müüriherilased ei tunnista - igaüks on väljas vaid enda eest. Üldiselt kiletiivalistest Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Jaava saarel elav odaherilane, kõige väiksem on munakireslane pikkusega 0,21 mm. Viimane on üldse kõige pisem putukas. Peas on neil tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal

(Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine ­ Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine ­ Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö ­ Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna ­ Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik ­ Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne ­ Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk ­ Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ­ Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised ­ Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf ­ Seeneniit Mütseel ­ Seeneniidistik Viljakeha ­ Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa ­ Seenjuur Sümbioos ­ Seene ja taime vastastikune kooselu

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Põhja-Carolina

PõhjaCarolina PõhjaCarolinast üldiselt PõhjaCarolina paikneb Ameerika Ühendriikide idarannikul. Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q puidutööstus q paberitööstus q m...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Putukate siseehitus

Putukate siseehitus Hoolimata putukate väikestest kehamõõtmetest on nende siseehitus küllaltki keeruline. Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga. Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast

Loodus → Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Luulekogu

Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid sööb. Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ­ ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm ­ kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled.

Eesti keel → Eesti keel
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun