Camera obscure ehk pimekamber Töö käik: valmistasin camera obscura ehk pimekambri. Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija
keegi vaevus oma lemmiklooma opereerima või ravima, lihtsam ja odavam viis oli loomal lasta surra. Teine troop selgitab seda, et inimesed tajuvad maailma erinevalt, mis mõnedele meeldib, on teistele vastik. (Meos, 2000). Ja kokkuvõtvalt pole miski iseenesest vastik, vaid ikkagi kellegile konkreetselt. Kohe tuleb meelde sibul, mulle see meeldib, aga mõned vihkavad seda. Ja tore on see, et tänapäeval arvestatakse erinevate asjadega, salateid tehakse nüüd sibulaga või ilma. Koostised on karbil kirjas. See ka tähendab, et pole vastikuid asju, vaid palju erinevaid maitseid. Kolmanda troobi võib ühe lausega kirja panna nii, et ühe ja sama inimese erinevad meeleelundid annavad sama asja kohta erineva otsustuse. (Meos, 2000). Selle troopi põhimõtted on olnud minu arvates ajas alati muutumatud. Kasvõi võib näiteks võtta toidu, siin mõnel võib olla väga ebameeldiv lõhn või välimus, kuid maitseb hästi. Minule oli pikka aega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
jm. kaarte. Multimeedia-programmide kasutamiseks peab arvutis olema veel helikaart. Monitoripildi kvaliteedi määrab kaadrilaotussagedus, mida mõõdetakse hertsides. Kaadri-laotus-sagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Lihtsate rakendus-programmidega tööks soovitatakse osta monitor, mille ekraanipunktide eraldusaste on 800x600 pikselit ja kaadrilaotussagedus 76 Hz. Ingliskeelne tekst Non-Interlaced monitori karbil tähendab, et tegemist on järjestlaotusega kuvaga. Interlaced märgib ülerealaotust, s.t. et kujutis tuuakse ekraanile kahe vaheliti poolkaadrina nagu televiisoris. Ekraanile joonistatakse iga teine laotusjoon, siis viiakse kiir tagasi ekraani ülaserva ja joonistatakse eelmine kord vahelejäänud read. Monitori ostmisel on oluline vaadata ka tema suurust. Mõõdetakse ekraani diagonaali, mõõt märgitakse tollides (1 toll = 2,54 sentimeetrit). Kontoritarkvara
säästulamp 6000-20 000 tundi LED-lamp 25 000-50 000 tundi 8 Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014) 8 Mida pikem on pirni eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osa säästulampide ja LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates. 3.5. MIDA JÄLGIDA LAMPIDE OSTMISEL Valgusvoog on valgushulk, mida lamp tekitab. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Tuleb veel jälgida ka lambi energia tõhusust, mis on välja toodud lisas pilt nr. 4 Lampide valguse värvustemperatuuri mõõdetakse kelvinites (K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Sooja valgust
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja maitsmismeel, silmad puuduvad. Põlvnemine ja alaliigid Ebapärlikarbid kuuluvad süstemaatiliselt loomariiki, selgrootute rühma limuste hõimkonda, 30 000 liikmega karbiliste klassi (erihambaliste (Heterodonta) alamhõimkonda), jõekarbiliste sugukonda (Unionoida, ingl. k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae)
Esmane asi preparaadiga tutvudes on välja selgitada, mis on selle põhitoimeaine/ained ning kui palju kapsel või tablett neid sisaldab. Mingi ainevahetusliku efekti saamiseks on vajalik kindel kogus toimeainet. Sildid SUPER, EXTRA STRONG, ULTRA jne. ei tähenda mitte kui midagi. Enamusel preparaatidel on kaubanduslik nimi, mis tihti ei näita, millise toimeainega on tegemist, kuid toimeaine keemiline nimetus on ka kindlasti preparaadi karbil ära toodud. Saades teada, millise konkreetse ainega on tegemist, tuleks edasi pöörduda spordiarsti või sporditeadlase poole, kes selgitab, kas on üldse vaja seda ainet kasutada, ja kui on, siis määrab doosi. Üldjuhul peaks see ringkäik peale hakkama just spordiarsti juurest, kes annab nõu arvestades iga individuaalse sportlase tervislikku seisundit ja vajadusi. Kõige enam pakutakse toidulisandite turul kõiksugu vitamiinide preparaate. Nende
Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas. Haigused-põiepõletik. Erituselundkonna haiguste ja mõnede teiste haiguste diagnoosimisel kasut. Sageli testiriba, mis kastetakse mõneks ajaks analüüsitava uriini sisse. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni „aknakesed“ muudavad sel ajal värvi. Seejärel võrreldakse testiriba „aknakeste“ värvi karbil olevate värvinäitudega. Ribaanalüüs võimaldab saada korraga 10 näitu: nt kindlaks teha, kas uriinis on valku, glükoosi, leukotsüüte, erütrotsüüte, uriini happesust, erikaalu. 5.Hingamiselundkond-selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Rakuhingamine ehk leegita põlemine toimub kõigis elus rakkudes, hapniku abil lõhustatakse glükoos, eraldub energia. C6H12O6+O2=CO2+H2O. Ülesanne- varustab organismi hapnikuga, aitab vabaneda hapnikust
Mantel mustjaspruun, mujalt musta- valge segu. Rootsi, Soome, Gotland, Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa. Arvukus viimastel aastatel kasvanud. Lend rahulik, võib näha ujumas. Teoitub kaladest, selgrootutest. Põhihobi- rüüstab teiste pesi, sööb mune, poegi. Talveks lõunapoole, kus vesi pole kinni jäätunud. 12. HÕBEKAJAKAS valge-sinihalli sulestikuga. Magu happeline, väljaheide söövitab auto värvi, Tallinnas kodulind. Prügikast, sööb karpe-laseb karbil kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste toidujäänuseid. 15
Need on nii tugevad, et kinnist karpi pole võimalik kätega lahti tõmmata. Koja all on mantel, mis ümbritseb karbi keha. Nad hingavad lõpustega ja toitu saavad läbi mantliõõnest liikuvast veest. Karbi tagaosas on kaks avaust, mis jäävad avatuks ka siis kui karp koja sulgeb väljavooluava, mille kaudu liigub karbist vesi välja, kandes ära karbi jäägid ja sissevooluava, mille kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate organismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde. Karbil on ka jalg, mille ta koja poolmete vahelt välja surub ja millega ta ennast veekogupõhjas edasi lükkab ja kombib. Karp liigub 20-30 cm tunnis. Karbi seedeelundkond algab suuavaga, kuhu lõpused suunavad läbi sissevooluava tulnud organismid ning orgaanilise aine osakesed. Karpide tähtsamad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Karpidel pole silmi. Järvekarbid on lahksugulised ning hakkavad sigima sügisel. Emaskarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna ja isaskarp eritab seemnerakud
Vali stardimenüüst korraldus Control Panel. Klõpsa ikoonil Add or Remove Programs. Avanevas aknas Add or Remove Programs klõpsa uue programmi lisamiseks akna vasakus servas ikoonil Add New Programs. Programmi installeerimiseks klõpsa nupul CD or Floppy. Internetist Windows XP uuenduste tõmbamiseks klõpsa nupul Windows Update. Programmide eemaldamine toimub samast aknast ikooniga Change or Remove Programs. Soovitatav on kasutada ainult tarkvara, mille karbil on märge, et see töötab Windows XP keskkonnas. Enamasti töötavad ka Windows 2000 programmid. Abiprogrammid, nt kettatihendajad, viirusetõrjujad, CD-kirjutamise ja DVD-mängimise tarkvara peavad kindlasti olema Windows XP jaoks kirjutatud. Riistvara lisamine Riistvara (nt uue printeri, võrgu- või kuvaadapteri) lisamine on lihtne. Uute Plug and Play seadmete puhul tuleb sul vaid seade arvutisse monteerida või arvutiga ühendada, arvuti
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
“ loomult hajameelsed või laisad, või kes otsivad lihtsalt tähelepanu või „mängivad mingeid mänge“ Õpilane: „Ma jäin ainult paar minutit hiljaks.“ või kellel on tõesti raskusi õppimisega... Tal on karp punaste ja siniste pastakate, mõne joonlaua, Õpetaja: „Miks sa kannad neid... asjandusi?“ kustutuskummide ja harilike pliiatsitega (kõigil 1 cm laiune kollase isoleerpaela riba ühes otsas – et need jõuaksid tagasi karpi, mis on samuti kollane). Karbil on suurte tähtedega kirjas: TAGASTA Õpilane: „Mida?“ SIIA. ETTE TÄNADES õpetaja Brown. Õpetaja: „Neid asjandusi – sa tead küll, millest ma räägin – neid tobedaid kõrvarõngaid.“ Pastaka pakkumisele vastatakse: „Jaa, aga mul pole ju ikkagi punast pastakat?“ Õpilane: „Õpetaja Daniels [tema klassijuhataja] ei öelnud midagi! [Melissa hääletoon on tusane,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
