Muld ja vihmaussid. Tarvi Langus 6.klass Sisukord Sissejuhatus. Kes nad on? Kehaehitus. Vihmausside ja põllumeeste koostöö. Sissejuhatus. Vihmaussid ehk rahvapäraselt ka limukad on loomad, keda tunnevad kõik ja kelle kasulikkus on üldteada. Sageli jäädakse hätta, kui on tarvis seletada, milles nende kasu seisneb. Kindel, et vihmaussid kobestavad mulda. Just vihmausside kaudu on otstarbekas mitmesuguseid mulla protsesse. Kes nad on? Vihmaussid kuuluvad rõngusside hõimkonda, väheharjasusside klassi. Maailmas tuntakse väheharjasusse kokku umbes 2500 liiki. Euroopas on tavaliselt 19 liiki mullas leiduvaid vihmausse. Meie muldades on neid seni leitud 12 liiki. Kõik nad on eluks pinnases hästi kohastunud. Kehaehitus. Suur hulk naha-näärmeid ja Muutke teksti laade limane niiske nahk.
Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine ehk vihmausskomposteerimine on lagunemisprotsess, mis on seotud nii vihmausside kui ka mikroorganismide tegevusega. Kuigi mikroorganismid vastutavad orgaanilise materjali biokeemilise lagundamise eest, on just vihmaussid protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide
ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad mulda käike või kasutavad juba kellegi poolt Ümarussid valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss. muudavad mulla sõmeraks Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/ http://humblebeefarm.blogspot.com/2012/05/soilheartof farm.html http://www.annaabi.com/seenedjasamblikudmx12960.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/4372.htm http://kogud.emu
USSID Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 1000 ...
Usside klassifikatsioon ja kirjeldus Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja ...
Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida. Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus. Enamik vihmausse jahedust ei pelga. Vihmausside mõnusaim aeg algab sügisvihmadega ja kestab maa lõpliku külmumiseni. Talveks taanduvad nad sügavamale või keeravad end mullas sõlme, tühjendavad soole, kattuvad limakapsliga ja jäävad saatuse hoolde. Nii võivad nad ka kergelt külmunud mullas, alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm. Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mulla...
Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid on pärit juba eelkambriumi ajastust. On leitud fossiile, mis uurimuste kohaselt tõestavad nende päritolu. Allikad http://entsyklopeedia
· Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mullaelustik-
kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud kompimismeel. Hobukaan. 5. Kuidas vihmaussid leiavad toiduks puulehti, kui nad ei näe? Vihmaussidel on tunderakud kogu keha pinnal,eriti eesosas.Nad tajuvad valguse suunda ja tugevust. 6. Milles seisneb vihmausside tähtsus looduses ja inimesele? Paljude toiduahelate tähtis lüli ,lagundajad ja parandavad põllumulla omadusi. 7. Seleta, miks maismaateod on aktiivsed pärast vihma ja hilisõhtuti. Teod eelistavad niiskeid paiku,et nendest liigset vett ei auruks ja et nad ära ei kuivaks. 8. Milles seisneb limuste tähtsus looduses ja inimeste elus? Too näiteid.Looduses : toiduahelates ja veegogude puhastajad. Inimestele : toiduks, suveniirideks, parfümeeriatööstuses ,taimekahjurid. 9
(``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri Kentis 19. aprillil 1882. Talle korraldati riiklikud matused ning ta maeti Westminster Abbeysse Isaac Newtoni lähedale. Aastal 2000 paigutati Charles Dickensi pildi asemel Suurbritannia 20-naelastele rahatähtedele. Öeldavasti oli üheks põhjuseks tema muljetavaldav habe.
Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega. Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. Seedeelundkond. Vihmaussid toituvad kõdunenud taimejäänustest. Suu asetseb neil keha eesmises otsas ning sealt satub toit neelu kaudu söögitorusse. Vihmausside söögitoru tagumine osa on jämenenud ning seda nimetatakse puguks. Pugule järgneb lihaseline magu. Edasi kulgeb kuni keha lõpuni sool, mis lõpeb pärakuga. Erituselundkonna moodustavad neerutorukesed, mida paikneb igas lülis üks paar. Neerutorukeste üks ots on ühendatud kehaõõnega ja teine avaneb kehapinnale. Nende kaudu väljutatakse kehapinnale kahjulikud elutegevuse jäägid, mis on kogunenud kehaõõnde. Sigimine. Vihmaussid on liitsugulised loomad
Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga looma? Katusele. Purskkaevu. Bussi peale. 17. Kelle viis härra Lammas enda juurde koju? Suure musta kassi. Karvase koera. Okkalise siili. 18. Keda kohtas Siim jõe ääres paadisilla juures? Lasteaiasõpra Stjopat. Kojameest. Härra Lammast siiliga. 19. Mis pani isa õnge otsa vihmausside asemele? Heinakõrsi. Suuri putukaid. Saia tükikesi. Millest unistad sina? Kirjuta! ______________________________________________________________ VASTUSED
Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda
Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 25 aastat. Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude taastootmine tõstab mulla viljakust ja parandab selle struktuuri. Aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus, kasvab hooghännaliste, vihmausside, tselluloosi lagundavate bakterite ja seente hulk. Kõige paremaid tulemusi saadakse sõnniku ja mineraalsete väetiste kombineerimisel. Loomadel eri toimega sõnnik Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema
§ Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: § Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes §
Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnap...
Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu. Roheline mõõteviis tähendab huvi ümbritseva elu vastu ning oma tegevustega võimalikult suurt looduse säästmist. Samas ei maksa ka paaniliselt ökoelu elada. Et mõelda ja elada roheliselt ei pea iga inimene kodus vihmausside abil komposti valmistama ning tarbima üksnes ökotooteid. Mõistlik ökoelu tähendab tervislikku toitumist ja tervislikku eluviisi.
Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas
taimeliikidest on endeemilised (endeem- haruldane liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal).[4] Saareriigi tuntuimaks loomade perekonnaks on leemurid, keda seal elab enam kui 100 liigist ja alamliigist. Saarel on esindatud kaks kolmandikku kõikidest maailmas esinevatest kameeleoniliikidest. Madagaskaril elab linde umbes 300, roomajaid enam kui 250 liigist, kahepaikseid enam kui 250 liigist, tigusid enam kui 650 liigist. Saarel valitseb väga suur liigirikkus ka vihmausside, ämblikute, liblikate, putukate ja mittemereliste molluskite osas.[2] -Näited liikidest ja nende kohastumustest elukeskkonnaga · Leemur: Hammaskamm- tihedasti koos paiknevad lõikehambad ja silmahambad- seda kasutatakse puudelt toiduks vaigu kogumisel ja karvastiku hooldamisel.[5]
hajub sügavuse suunas ja horisondi keskmist proovi on seetõttu raske võtta. Iseloomustamiseks oleks parem kasutada nii orgaanilise aine kui ka selle koosseisus oleva huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta. Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni. Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate
16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava
1) Kaevates süvendi, mis täidetakse erisubstraadiga 2) Rajades tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kandilistest turbapätsidest astangulise kõrgpeenra Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused. Süvendisse paigutatud substraadi puhul on oht, et happeline reaktsioon neutraliseeritakse peagi aluseliste pinnasevete poolt. Selle vältimiseks on hapulembeseid taimi vaja väetada orgaaniliselt happeliste eriväetistega. Samuti on oht, et substraat segatakse vihmausside poolt ümbritseva pinnasega läbi. Siin on abiks istutusala vooderdamine nii külgedelt kui põhjast peenravaibaga. Maapinnaga samas tasandis oleva, täidetud ala eeliseks on tema loomulikkus võrreldes tõstetud turbapeenraga. Turbapätsidest rajatud kõrgpeenral ei ole eelmainitud puudusi, kuid ta mõjub Eesti loodus- ja aiakeskkonnas mõneti võõrana, eriti ebaprofessionaalse teostuse puhul. Enim levinud ning ihaldatavateks hapulembesteks taimedeks on rododendronid ehk rodod
omadustele. Hea kompost on ka haige mulla tervendaja, näitasid katsed (Viiratsis jm). katsetes on kvaliteetse komposti kasutamine suurendanud kartulisaaki erinevatel variantidel kuni 34% võrreldes väetamata variandiga. Enamsaak oli siin võrdne loomade all käärinud sõnnikuga (sügavallapanuga lautades). Katsetulemid olid 17% paremad, kui kompleksmineraalväetise „Stimul” kasutamisel, hea komposti kasutamine suurendas mullas vihmausside arvukust 2,5 - 3,5 korda, olmekomposti kvaliteet ja kasutamise tulem oli eriti hea, kui kompostimisel lisati juuretisena fermenteeritud komposti, head komposti, hästi käärinud sõnnikut kasutasime 10 – 15 t/ha soovitavalt paikselt ning saime paremaid tulemusi, kui tavalise 40 – 50 t/ha rahuldava kvaliteediga komposti, sõnnikuga, seega, head komposti on 2,5...4 korda tulusam toota-kasutada, kui pooltoodet.
- rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3
maapinnale- mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat), DEGRADATSIOON- viljaka mula, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. *Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest
4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5. Vihmausside tähtsus looduses ja inimese elus. looduses: kobestab mulda, parandab mulla viljakust, paljud loomad toituvad temast. Inimese elus: rikastavad mulda, kalapüügiks. 6. Nimeta üks looduskaitse all olev karp Eestis. Mis teda ohustab? hari-järvekarp, veekogude eutrofeerumine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) 7. Millised loomad kuuluvad lülijalgsete hulka? Vähid, ämblikulaadsed, putukad. 8
ümarussid rõngussid Lameussid:imiuss- maksa kakssuulane(maksakaan) Ümarussid:liimuksolge, naaskelsaba, kiduuss, keeritsuss, vihmauss Paelussid: nooppaeluss, nudipaeluss, laiuss 44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett 5)ei tohi luhalt võetud kõrt näksida 45) Vihmausside tähtsus looduses 1)mulla kobestajad 2)parandavad mulla viljakust 3)mullas, kus pole vihmausse, ei kasva taimed hästi 4)loomadele toiduks 46)Kohatumused Limused 47) Limused:1) teod(kiritigu) 2) karbid(järvekarp) 3) peajalgsed(kalmaar, seepia, kaheksajalg) Teod 48) Ehitus: Tigudel on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. Mantel- teo keha ümbritsev eriline nahakurr ehk mantel Jalg- teo liikumiselund
Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine
Lämmastikväetiste suured kogused (üle 120kg/ha) mõjuvad kahjulikult mulla mikrofloorale, kuna väheneb mügarbakterite õhulämmastiku sidumise aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka
Kr- korreserikas rähkmuld, Kk – klibumuld, tüüpprofiil : A – C, A – Bn - C - Leostunud mullad (küllastunud mullad) Ko (Kor, Ko) Tunnused: pole väljauhte horisonti, keemine 30-60 cm Tekib: valkjashall, kollakashall või kollakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: väga hea veehoiuvõime, neutraalsed, struktuursed ja hea veeläbilaskvusega. Iseloomulik šokolaadi pruuni BW horisondi olemasolu, veerežiim stabiilne. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne- vihmausside rohke Kasvukohatüübid: sinilill Sobivus põllu-metsamaana: kuivendatud põllumaa või kultuurrohumaa Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Tunnused: keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset lagunemist
või väljalõigetega servaga. Tihendab mulda hästi ja suurendab Põhu sissekünnil tuleks anda iga tonni põhu kohta 5 kg N/ha. . ettevalmistus külviks, hoiab kokku kütet, suureneb mulla oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist. Põhus on suur C:N suhe, see võib põhjustada saagi langust. huumusesisaldus ning ka vihmausside arvukus, paraneb mulla Kettad paiknevad ühisel võllil jäigalt. Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?. uldhävitav umbrohutõrje.
toiduahelat. Degradatsioon Viljaka mulla, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. Ehitusdegradatsioon vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu Masindegradatsioon suurtraktorid, metsaveotehnika (muldade segipööramine, liigtallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed tingimused, fosfaatide seostumine alumiiniumiga, vihmausside hävitamine). Maavarade kaevandamine karjääre aastas juurde ca 500 ha, samapalju kaevandusi, langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas, linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas.
Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega. Potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjustamine (raskemetsallid). Gaaside ja vee ringlemine atmosfääri ja hüdrosfääri vahel. Liikide ja geenide bioloogiline elupaik. 30. Mullaelustiku osa mullatekkes, mulla veereziimi reguleerijana, osa toitainete ringes, primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas.
Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks
materjalis 0) ja E. coli (< 1000 MPN/g) detekteerimist. Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on krge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on vga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist ldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomtseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis vivad mjuda halvasti taimedele. happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel see kas segatakse mullaga vi mulla pind kaetakse 1-2 cm paksuse komposti kihiga. Komposti uuemad kasutusvaldkonnad on biofiltrid lenduvate orgaaniliste hendite lagundamiseks ja sadevete puhastamine.
Rõngussid- pikk lüliline keha, mis on paindlikum ja liikuvam kui eelmistel. Keha koosneb lülidest. Kõik lülid on samade organitega, seetõttu talitlevad lülid üpris iseseisvalt. Vaid paljunemisorganid paiknevad teatud kindlates lülides. Rõngasussid on enamasti mõlemasugulised, kuid viljastavad end ise harva. PIkkuselt 1mm- 3m. Siia kuuluvad kaanid, vihmaussid, merepõhjas elavad harjasliimukad. 5. Vihmaussi välisehitus. Vihmausside tähtsus looduses. Nad ei talu kuivust. Tulevad maapinnale hingama. Tähtsus looduses: • Kobestavad mulda ehk parandavad mulla omadusi: Toimub mulla segamine. Muudavad selle toitainerikkamaks, poorsemaks, õhustavad ja paranadavad vee liikumist mullakihtides.Tekib kasvuruumi taimejuurtele ja soodne elupaik mullamiroobidele.Nad söövad mullas elavaid baktereid ja seeni
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Org. aine kuhjumine mapeal oleva kasuks üle 66, Ls 23 korda Vahelduv veereziim, kevadel lühiaegselt liigniisked, suvel kannatavad põua all. Kui harida, siis Hu% 22,3, Hu varu 70, Nüld varu 34 Mg ha-1 Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal
Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud
d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat? 4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga? 5. Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele? --- 52 Peatükk: 29. Kuidas selgrootud paljunevad? Peatükist saad teada * Kuidas selgrootud loomad paljunevad? * Kas paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt? * Millised on putukate paljunemise ja arengu eripärad? * Miks areneb enamik selgrootuid moondega? Olulised mõisted * liitsugulisus * vastne * täismoondega areng * vaegmoondega areng Kuidas selgrootud paljunevad?
Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus. Orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
