Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarus...
Euroopa naarits Mustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Elukoht · Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui k...
koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine.
J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes
J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
[WWW] kmi.ttu.ee/upload/File/Mol_meditsiin_Endokriinsysteem_2009.ppt (03.05.2012) Ammersbach, M., DeLay, J., Caswell, J., Smith, D., Taylor, W., Bienzle, D. 2008. Laboratory Findings, Histopathology, and Immunophenotype of Lymphoma in Domestic Ferrets. Vet Pathol, 45, 663-673. [Online] (http://vet.sagepub.com/content/45/5/663) (21.04.2012) Bourne, D., Caley, K. 2012a. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: SKIN/COAT/PELAGE with literature reports for the Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/05 Mustela_putorius_furoAMPelage.htm(01.05.2012) Bourne, D., Caley, K. 2012b. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: DETAILED ANATOMY NOTES with literature reports for the Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/06 Mustela_putorius_furoAMDetail.htm (01.05.2012) Brown, S. 1998. Insulinoma
100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea)
VAADELDAV VALK: Forkhead box protein O3 Transkriptide võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Kattuvad Organism Järjestuse ID Pikkus järjestused Identsed alused Tühikud Pan troglodytes Simpans ref|XM_003311514.2| 7946 1 7076/7133(99%) 18/7133(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XM_002817219.2| 7812 1 7190/7343(98%) 46/7343(0%) Gorilla gorilla gorilla Gorilla ref|XM_004044495.1| 7595 1 7024/7175(98%) 73/7175(1%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XM_001093593.2| 7300 1 7079/7328(97%) 66/7328(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XM_003898343.1| 7775 1 7094/7353(96%) 60/7353(0%) Dasypus 4216/4873(8...
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik
Tuhkur Mustela putorius Taksonoomia · Riik: loomad · Hõimkond: keelikloomad · Klass: imetajad · Selts: kiskjalised · Sugukond: kärplased · Perekond: kärp · Liik: tuhkur Elupaik · Tuhkur elab veekogude kalda-aladel · Väikestes metsades · Inimasulates · Neid võib kohata talumajade juures · Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust · Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas · Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitata...
Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides kasvatatavaid, samuti neid, keda aklimatiseeritakse väljaspool looduslikku levilat. Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1 Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus Kärp on nirgiga sarnane, kuid suurem ja hästi eristatav musta sabaotsa poolest. Tüvepikkus kõigub 16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits...
Euroopa naarits (Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kald...
Referaat Tuhkur mustela putorius Koostas: 2 2010 3 Sisukord 1.Kehaehitus 2.Välimus 3.Levik 4.Toitumine 5.Paljunemine 6.Vaenlased 7.Kas teadsid, et... 8.Kasutatud materjalid 4 Kehaehitus Kere pikkus isastel 36...42 cm, emastel 31...38 cm. Saba pikkus isastel 12...15 cm, emastel 10...12 cm. Kehamass isastel 475...1250 g, emastel 400...600 g. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Välimus Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri ...
Euroopa naarits Kadri Lebedev Kairo Riivik Kes on Euroopa naarits? Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja ...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
mis on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda · Uuritud kährikutest on 40% nakatunud keeritsusstõppe. mille sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga · Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides kasvatatud kährikute nahad on turuhinna üsna odavaks muutnud AMEERIKA NAARITS Mustela vison · Looduslikult on mink pärit PõhjaAmeerikast, Euroopasse toodi nad 20. sajandi alguses karusnahafarmidesse, kust mõnel õnnestus põgeneda; Eestis saavutas arvukuse maksimumi 197080ndatel · Mink on võõrliik, kes kahjustab kohalikke liike: on toidukonkurendiks teistele väiksematele kärplastele (tuhkur, kärp, nirk ning kahjustab veelindude populatsioone) · Olles vähemnõudlikud elupaiga suhtes võrreldes Euroopa naaritsaga,
Enamik kodutuhkruid on just hübriidtuhkrud ehk siis thorzofredkad. Erandiks on ainult albiinotuhkrud (valge karusnaha ja punaste silmadega) nemad on furod. Kadenkova ja Korniolova (2001) kirjutavad, et paljud kodumaised tuhkrupidajad nimetavad oma kasvandikke sõltumata värvusest furodeks, ning kinnitavad samuti, et kogu maailmas on tavaks neid nimetada furodeks. Tõepoolest, paljudes lääne publikatsioonides kasutatakse kodutuhkrutest kirjutamisel nimetust Mustela putorius furo, mis ei ole süstemaatikareeglite järgi päris korrektne; kui on vajadus rõhutada, et tegemist on koduloomaga, siis oleks õigem kasutada Mustela putorius forma furo. Ingliskeelsete riikide sõnakasutuses on kodutuhkru nimetusena kasutusel ferret, aga mitte kunagi furo. Furo päritolu Kõik vaidlused kodutuhkru päritolu üle viivad küsimuseni furo päritolu kohta, mis jäi pikaks ajaks teadlaste jaoks mõistatuseks. Pakuti välja mitmesuguseid
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.........................
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäk...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused.........................................................................................................7 ...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Karusloomakasvatus Karusloomakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb karusloomade kasvatusega. Eestis algas karusloomakasvatus 1920. aastatel, mil Kanadast toodi kohalikesse kasvandustesse esimesed hõberebased. Tegevuse tüüp: Hetkel kõrvale jäänud tegevusala, mis pakub alternatiive traditsioonilisele loomakasvatusele ja jahipidamisele ning annab võimaluse lisatulu saamiseks. Praeguse seisuga tegelevad karusloomakasvatusega valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud). Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks ei ole ka väheviljakad maad. Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid välisriikide Oksjonikeskustega, kust on võimalik taotleda ka ettemaksu loomade lõplikuks üleskasvatamiseks. Vajalikud baasoskused...
26...55 cm · 8...15 kg · ligikaudu 2000 isendit · Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim · tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate · eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel · üksikeluviisilised loomad · tegutsevad peamiselt videvikus · toidu hangib peamiselt veest · on tippkiskja keda ohustab inimene ning haruharva suured kiskjad · kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ! EUROOPA NAARITS Mustela lutreola L. · Eesti kõige haruldasem imetaja · tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm · 0,5...1 kg · Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool üksikute gruppidena. · peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits · ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
elupaigatüüpi 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5 imetaja-, 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks. (Ahmi, pringli ja atlandi tuura jaoks erialasid ei looda.) Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks: • Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi- ja koprajahi jätkumine. • Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi -loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus. • Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Natura 2000 realiseerimine Eestis: peamised eesmärgid on saavutatud.
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine Antud erand Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv
Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine Antud erand Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv
Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. · Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahijätkumine · Antud erand · Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja · II ja IV lisast ning lisati V lisasse. · Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäetiIV lisasse.St loodusalasid ei pea moodustama,aga küttimine erandkorras · Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi -loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus · Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik Loodusala- EUROOPA LIIDUS: · 200 ühenduse tähtsusega elupaigatüüpi · 700 taime- ja loomaliiki 18 · Linnudirektiiv 181 ohualdist linnuliiki, kelleelupaiga kaitse on vajalik ala kaitsmise kaudu EESTIS: · 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi · 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
reeglite järgi. * Liik on selle süsteemi põhiüksus. * Igale liigile on antud kahesõnaline ladinakeelne nimi, mis on moodustatud kindlate reeglite alusel. Ladinakeelsete nimetuste kasutamine väldib segadusi, mis võivad tekkida organismide rahvapäraste nimetuste kasutamisel, sest eri kohtades võivad need olla erinevad ja ka ühest keelest teise tõlkimisel võib tekkida vigu. Joonis ja alltekst: Kärp ja tuhkur on kaks eri liiki, kes kuuluvad ühte perekonda. Selgitus: Kärp - Mustela Ermina. Esimene sõna näitab perekonda, kuhu kuuluvad kõik kärbisugused loomad. Teine sõna on liiginimetus, mis näitab, et tegemist on kärbiga. Tuhkur - Mustela putorius. Perekonnanimeks on sama mis kärbil ja näitab, et nad kuuluvad samasse perekonda. Liiginimetus näitab, et tegemist on tuhkruga. Ühes elupaigas moodustavad üht liiki isendid populatsiooni Maailmas on väga palju organismiliike ja kõik nad elavad neile sobivas elupaigas.
Siga Sus domesticus 19 38 Lammas Ovis aries 27 54 Kits Capra hircus 30 60 Pühvel Bubalus bubalis 24 48 Veis Bos taurus 30 60 Jakk Poephagus grunniens 30 60 Eesel Equus asinus 31 62 Hobune Equus caballus 32 64 Naarits Mustela vison Brisson 15 30 Kass Felis catus 19 38 Koer Canis familiaris 39 78 Rebane Vulpes vulpes 19 38 Reesusmakaak Macaca mulatta 21 42 Simpans Pan troglodytes 24 48 Inimene Homo sapiens 23 46 15
Loodusdirektiivi Eestipoolsed ettepanekud ︎ Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine – antud erand ︎ Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. ︎ Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. St loodusalasid ei pea moodustama, aga küttimine erandkorras ︎ Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi – loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus ︎ Mustela lutreola * – euroopa naarits, esmatähtis liik Natura 2000 EUROOPA LIIDUS: ︎ 200 ühenduse tähtsusega elupaigatüüpi ︎ 700 taime- ja loomaliiki ︎ Linnudirektiiv 181 ohualdist linnuliiki, kelle elupaiga kaitse on vajalik ala kaitsmise kaudu EESTIS (2004, 2010): • 66 linnuala ja 542 loodusala (kokku 14 863 km2) • 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi ja 53 liiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
