Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 ...
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas. -lakmus sinine-happs punane/metüüloranz punane/universaa indikas.kollane.nätb lahuse ph-d happed...
Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine: 1) vastavate oksiidide reageerimisel veega 2) H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse kas vesiniku reageerimisel vastava lihtainega (H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S) b) Keemilised omadused: 1) Hape + Alus Sool + H2O
klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust
vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei
Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga.
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus
Halogeenid bioelemendina Liina Põlme 2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal.
oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises
sardiin ja tursk ehk siis ühesõnaga süsivesikud puuduvad kalades ja lihades. Üledoos või vaegus Rasvumine - Pidev magusaga liialdamine, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel muudab inimesed tüsedaks. Hambakaaries - Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid.
ETANOOL Birgit Palk 11B TSG ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol Etanool on üks tuntumaid alkohole Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. ETANOOLI TOOTMISVIISID: 1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate ...
1. Mis on seep? Mõiste ja valem. Seep rasvhapete sool, pindaktiivne aine, vanim detergent (pesemisvahend). Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis ras...
Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdreerimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine)
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
· Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid. · Rasvad - estrid, mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega. · Rasvhapped - hargnemata ahelaga karboksüülhape, mille koostises on üle 10 süsiniku. · Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape). · Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape). 2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks. Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad: · Asendamatud aminohapped - need on aminohapped, mida peame toiduga saama (keerulise struktuuriga ained, mida sünteesivad taimed ja bakterid). · Asendatavad aminohapped - aminohapped, mille organism sünteesib ise. 3) Valkude koostis, teke, denatureerumine. Valgud tekivad aminohapete liitumisel. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest.
!mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happeid liigitatakse sooladeks ja hapeteks 1. Reageerivad metallidega -> sool ja vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust eespool olevad metallid. Vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri., 2. reageerivad aluseliste oksiididega -> sool ja vesi 3. reageerivad alustega -> sool ja vesi 4. reageerivad sooladega -> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub vaid juhul kui tekin oluliselt nõrgem või lenduvam hape, või kui tekib sade. 5. lagunevad kuumutamisel -> vastav oksiid ja vesi
DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ning positiivsete ja negatiivsete laengute summa peab olema null. 1) HAPETE DISSOTSATSIOON Happed dissotseeruvad positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks (happejääkioonideks). Seetõttu võib hapeteks nimetada ka aineid, mis eraldavad prootoneid. Hapete dissotsatsioonil tekkiv vesinikioon ühineb vee molekuliga, moodustades + + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl
Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a)Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud
2. Kaltsium(+) - tagab hammaste ja luude tugevuse, osaleb vere hüübimisel, reguleerib organismis vee hulka 3. Naatrium+kaalium(+) - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja 4. Fluor(-) - suurendab kaltsiumi ladestumist hambaaukudesse, kaitseb hambaemaili (takistades suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks suus) 5. Jood(-) - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis, joodist sõltub väikelaste kasv, vaimne areng, organite kasv ja organismi ainevahetuse kiirus 6. Magneesium(+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd 4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist.
protsess). DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ning positiivsete ja negatiivsete laengute summa peab olema null. 1) HAPETE DISSOTSATSIOON Happed dissotseeruvad positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks (happejääkioonideks). Seetõttu võib hapeteks nimetada ka aineid, mis eraldavad prootoneid. Hapete dissotsatsioonil tekkiv vesinikioon ühineb vee molekuliga, moodustades + + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt
(siin oli üks suht mõttetu graafik keemistemperatuuride kohta, mis võttis liiga palju ruumi veidu) Alkoholid ei ole alused (valemi sarnasus hüdroksiididega on petlik) Kuna side O-H on pisut polaarsem, kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi ( R-O-H RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H R+ + :OH- ). Seega on alkoholide happelised omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. Keemilised omadused (hüdroksüülrühma reaktsioonid) · Happelised omadused on nii nõrgad, et leelistega alkoholid ei reageeri. Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja - tekivad alkoholaadid (alkoksiidid) 2CH3OH + 2Na == 2CH3ONa + H2 naatriummetanolaat ( naatriummetoksiid)alkoksiidid on alkoholilahustes tugevad alused (nagu hüdroksiidid vees, aga
piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Avaldub see näiteks pärast rõõsa piima joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 2030% elanikkonnast. Soolegaasid on tavaliselt sooles toidu lagunemisest eraldunud gaasid. Toiduainete vahekord toidus:
Näiteks paljudel inimestele, eriti täiseas, on vähe laktoosi hüdrolüüsivat ensüümi laktaasi. Neid, kes rõõska piima ei talu, on eestlaste hulgas ligi kolmandik, lõunapoolsetel rahvastel enamgi. Kui laktaasi on vähe või see puudub üldse, ei saa piimasuhkrut lagundada ning ta ei imendu verre, ja kui imendubki, siis ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse ning valuhood. Mõningatel juhtudel võivad esineda ka külmatunne ja higistamishoog. On ka selliseid inimesi, kel puudub ensüüm, mis muundab galaktoosi glükoosiks. Sel juhul kuhjub galaktoos verre ja see võib esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid. Mõnel maal eraldatakse piimast laktoos ning asendatakse sahharoosi või maltoosiga. Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi ...
oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 4 alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdrogeenimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdrogeenimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
Nagu näha erinevad sulamistemperatuurid üksteisest oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdrogeenimine) on oksüdeerimine C2H6 C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdrogeenimine) CH3CH3 + 1/2O2 CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID KALTSIUM takistab suhkrude 99% asub luudes ja muutumist orgaanilisteks hammastes hapeteks tagab nende tugevuse JOOD osaleb vere hüübimisel ja osaleb kilpnäärme töös ja lihaste kokkutõmbumisel kilpnäärmehormoonide ning reguleerib vee hulka valkude sünteesis organismis väikelaste kasv, vaimne NAATRIUM JA KAALIUM areng, organite karv organismis omavahel organismi ainevahetuse seotud kiirus
Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene.
aeglaselt). Maks aga sünteesib fruktoosist eelisjärjekorras lipiide. Seetõttu tõstab fruktoosirikas dieet veres lipiidide sisaldust ja seega ka südamehaiguste riski. Suhkur põhjustab hambakaariest Hambakaaries võib tekkida juba kahe aasta vanuselt. Seda põhjustavad suus elavad bakterid, mis kasutavad toidus suhkrut ja moodustavad hambaemailide peale kolooniaid. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liiga suurtes kogustes, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. Kaariest tekitab ka paljudes toiduainetes sisalduv tärklis, mis suus lõhustub suhkruks ja kasutatakse bakterite poolt. Kaariese teket mõjutab see, mis kujul ja kui tihti suhkrut tarbitakse. Happerünnak kestab umbes pool tundi. Kui näksid tihti, on happerünnak sagedane, kui sööd tärklise- või suhkrurikast toitu, mis kleepub hammaste külge, on samuti hambad pikemat aega rünnaku all
metüülbutaan CH3-CH(CH3)-CH3 dimetüülpropaan CH3-C(CH3)2-CH3 Nagu näha erinevad sulamistemperatuurid üksteisest oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
reguleerib vee hulka organismis Naatrium ja Kaalium- Tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakukudele laengu,reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja Fluor- Vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambak udedesse. Kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks. Jood- Osaleb kilpnäärme töös. Sellest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng ning nende organite kasv, samuti organismi ainevahetuse kiirus. Joodi puudus põhjustab haigust struumat Magneesium- Asub peamiselt luudes ja lihastes, reguleerib südamelihaste tööd ja sünteesib valke Raud-Annab verele punase värvuse. Oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel 4
Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone · Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone
Selliseid ühendeid kutsutakse kelaatideks ( = puur Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O 3 Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub
b. Naatrium ja Kaalium - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist ning reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja c. fluor - vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse. Fluor kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks d. jood - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis. Joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat e. magneesium - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd f. raud - kuulub vere punaliblede koostisesse ja tal on väga oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel. 4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks
suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades
Happed:on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. Vesinikioone); ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi katiooni. Alused:on ühendid,mis seovad prootoneid. ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi aniooni. Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad-(1923) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt Tingimusi (partnereid) muutes võib enamasti sundida happe käituma alusena ja vastupidi. Amfolüüt- solvent käitub nii aluse kui ka happena. vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Hape1 Alus1 + Prooton (H+) Alus2 + prooton Hape2 Hape1 + Alus2 Alus1 + Hape2 H2O + NH3 OH- + NH4+ HNO2 + H2O NO2- + H3O+ HCl + H2O H3O+ + Cl-
Monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. 12. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos, galaktoos): esinemine, ehitus, omadused. Hargnemata süsinikuskelett; üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad Füüsikalised omadused: tahked värvitud ained; lahustuvad hästi vees, magusa maitsega, magusus erinev. Keemilised reaktsioonid: -karbonüülrühma reaktsioonid · oksüdatsioon hapeteks · taandumine alkoholiks Enamlevinud monosah glükoos, fruktoos 13. Oligosahhariidid (sahharoos, maltoos, laktoos): esinemine, ehitus, omadused. Koosnevad vähesest arvust omavahel glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. · Jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks sõltuvalt vaba hemiatsetaalrühma (hemiketaalrühma) olemasolust Vaba hemiatsetaalrühm (hemiketaalrühm) on olemas = redutseeriv
tsöliaakia - geneetilise soodumusega talumatus teraviljaproteiini gluteeni suhtes. Gluteen ei lõhustu. Lagundamata ained avaldavad toksilist mõju soole limaskestale, mille põhiliseks sümptomiks on kõhulahtisus. Ravi: eluaegne dieet. Laktoositalumatus ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkurt. Imendumata piimasuhkur liigub jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Haavandiline koliit - krooniline soole limaskesta haigus, mille puhul soole limaskest haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid. Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk.
* Alkoholid saavad moodustada vesinik sidemeid vee molekulidega, mis tõttu lahustuvad nad vees hästi. * Hapnik asub VI A-rühmas ja on elektronegatiivsem, kui vesinik, mis asub I A-rühmas. * Süsiniku ahela pikenedes lahustuvus väheneb. * Alkolidel on kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. -) Alkoholi molekulid saavad omavahel moodustada vesiniksidemeid. * Keemilised omadused: -) Alkoholid loetakse keemilistelt omadustelt väga nõrkadeks hapeteks. -) Alkohol + akt metall = alkoholi sool ehk alkoholaat + vesinik. -) Lühikese süsinikahelaga alkoholide keetmisel väävelhappe juuresolekul tekivad eetrid. *) Alkohol + temp + H2SO4 eeter + H2O -) Alkoholid põlevad. -) Halogeeniühend + alkoholaat = eeter + sool Eetrid * Eetrid orgaanilised ühendid, mille üldvalem on ROR. -) O on hapnik. -) R on kõrvalaehlad ehk alküülrühmad. * Eetrid vesikisidemeid moodustada ei saa.
Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine.kuni 60 kraadi. Esinevad mükotoksiinid.seened. Niisked ilmad-Frusarium Graminearum. 21. Juuretiste mõiste ja ülesanded Mõiste-ühe või mitme liigi, ühe või mitme tüve mikrooganismid, mida kasutatakse toor-pastöriseeritud toote inokuleerimiseks, et käivitada fermentatsioon. Mikroorganismide puhaskultuurid.Funktsioonid-1)fermenteerivad suhkruid hapeteks, alanavada pH, mõjutavad toote füüsikalisi omadusi 2)kujundavad ensüümsüsteemiga toote organoleptilisi omadusi. 22. Juuretistele esitatavad nõuded Valikul:tüvede kasvu kiirus, happe produktsioon, Co2produkt.,faagi residentsus, võimet kujundada organoleptilisi omadusi, võimet säiltiada tüvedevahelist suhet, Nõuded: 1)kohanemisvõime erinevate tootmistingimustega 2)kiire happeproduktsioon tootmises 3)min. Happe produktsioon fermenteeritud toodete säilitamisel ja transpordil
Vee dissotsiatsioon · Svante Arrhenius märkas, et vette sattunud · = ained vabastavad kas H+ või OH- ioone ja . + - - 16 · = = 55.5 1.8 10 = 1.0 jagas 1887 aastal ained vastavalt hapeteks ja 10 - 2 alusteks Vastavalt prootoni H+ või hüdroksiil ioonide OH- doonorid Vedelikud on pea alati kas happelised või aluselised sõltuvalt H+ või OH- ioonide osakaalust · Kui aine H2O panna ,,vette", juhtub sama vesi lahustab seda ,,ainet" ja vabanevad H+ ning OH- ioonid Ehk vesi ,,lõhub" osa veemolekulidest ioonideks
Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt...
Mida vasemal vesinikust metall paikneb, seda aktiivsem ta on, seda kergemini ta oksüdeerub ja tõrjub hapetest välja vesiniku. Pingereas vesinikust paremal asuvad metallid vesinikkloriidhappega ja lahjendatud väävelhappega ei reageeri. Teise rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksüdeerija kui vesinikioon. Antudreaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. 22. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine polümeeri vesilahus
oksüdatsiooniks, kaunviljad ja täisteratooted. ·maksas leiduvate rauavarude kasutamise soodustamiseks. Fluor ·hammaste arenguks ja 3,5 mg joogivesi. hambakaariese vastaseks toimeks: - suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, - kaitseb hambaemaili, - pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks ja sellega seoses takistab hammastes pärast toidu söömist mikroorganismide poolt toodetud hapete toimel algavaid demineralisatsiooniprotsesse, ·organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks, ·osteoporoosi ennetamiseks, ·ta võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele. Kloor ·koostöös naatriumi ja Kloori sisaldus on kõrgem
vähelahustuva PbSO4 kihiga, mis kaitseb metalli edasisest "lahustumisest". Pingereas vesinikust paremal asuvad metallid vesinikkloriidhappega ja lahjendatud väävelhappega ei reageeri. II rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksüdeerija kui vesinikioon. Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. Need happed võivad reageerida ka nende metallidega, mis asuvad pingereas vesiniku järel (sest oksüdeerijaks - happe anioon). Sõltuvalt reaktsiooni tingimustest (metalli asetus pingereas, lahuse kontsentratsioon, temperatuur) võivad happe aniooni redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele
3.Need on orgaanilised alused, sest mittejaotatud elektronpaari olemasoli tõttu liidavad nad kergesti prootoni (vesinikiooni) 4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5.Aminohape on karboksüül hape, mille süsivesiniku radikaalis on üks, või enam vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Aminohappeid on umbes sadakond, milleset inimorganis leidub umbes 20. 6. Neid nimetatakse karboksüül hapeteks, ning ka glütsiiin bioloogias Page 22 7.Aminohapped on amfoteersed, sest need reageerivad nii hapetega kui ka alustega, moodustades mõlemal juhul soolasid. Amino etaanhapete reageerimisel naatriumhüdroksiidiga moodustub sool (naatriumaminoetanaat) 8.Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, ning neid võib olla kuni 200 kuni 1000 ühes organismis
4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks. Seedimata ja poolseedunud tselluloos ja kiudained muudavad soolte sisu pooltahkeks. Süsivesikute seedimishäired Alaseedimise (maldigestiooni) tingib: * pankrease puudulikkus (amülaasi vähesus),
omadest Puhvermahtuvus- on vesinik või hüdroksiidioonide hulk moolides, mille toimel 1 dm3 puhverlahuse pH väärtus muutub ühe ühiku võrra. Sõltub sellest, kui kontsentreeritud on puhverlahus ise. 29. Nõrkade hapete tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõverad. 30. Karbonaatide tiitrimiskõverad (naatriumkarbonaadi tiitrimine soolhappega näitel). 31. Neutralisatsiooni tiitrimise kasutamine. Alused, happed ja ained, mia saab viia üle alusteks või hapeteks. Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga vt. Praktikumi tööjuhend Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3, see kogutakse happesse ja tiitritakse Ammooniumsoolad
võib reageerida kõikide metallidega, kuid paljudel juhtudel reakts. lakkab. Konts.-tud v. ja metalli reageerimisel tekivad väävliühendid (SO2, S, H2S).Võtab ära org. ainetelt vee koostiselemendid. Lämmastikhape: tugev ühealuseline hape, suitsev värvuseta vedelik. Kontsentr.-tud on 65 %-ne. Väga tugev oksüdeerija, reageerides redutseerub läm.oksiidideks, vabaks lämmastikuks või ammoniaagiks. Vähesed metallid ei reageeri l.-ga; mittemet. Oksüdeerivad tema toimel vastavateks hapeteks. Paljud org. ained võivad l.-ga kokkupuutes süttida. Redoksreaktsioonid: Ca2++H2SO42-àCa2+SO42-+H20h 3Ni0+8HNO3=3Ni2+(NO3)2-+2NO3+6H2O Ca0- 2eàCa2+ Ni0 2eàNi2+2H+2eà2H0àH2h N5++3eàN2+Hapete peamise sarnased ja erinevad omadused: mõlemad on tugevad oksüdeerijad, reageerivad hüdroksiididega, moodustavad soolasid... 40. Aluseks nimet keemilist ühendit, mis sisaldab hüdroksiidrühma –OH ja dissotseerub vesilahuses, moodustades hüdr.ioone
juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2. Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Valkude roll on meie organismi varustamine aminohapetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
