FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus.
Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis...
...........................................................................9 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID............................................................................................ 9 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL......................................................................................................... 9 Fotograafide ja klientide arvestus..................................................................................................9 Fotode arvestus..............................................................................................................................12 Tellimuste, arvete, müügi arvestus................................................................................................14 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..................................................................................................18 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................
.........................30 1.8.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis.................................................................32 1.8.2.1 Kasutajakonto loomine/sisselogimine...............................................................32 1.8.2.2 Sooviavalduse koostamine/esitamine................................................................33 1.8.2.3 Registreeringu koostamine/esitamine/kinnitamine/kustutamine......................34 1.8.2.4 Fotode laadimine veebikeskkonda/kvaliteetsete fotode edastamine kliendi kasutajakontole..............................................................................................................36 1.8.2.5 Tellimuse koostamine/esitamine.......................................................................37 1.8.3 Süsteemioperatsioonide lepingud............................................................................38 1.8.4 Jadadiagrammid............................
Pilditöötlus Mario Metshein 2011 Õige programm • Õige programmi valik on oluline algus fotode edaspidise saatuse otsustamisel. • Edaspidi käsitletud etapid on vajalikud, et säilitada selles suures hulgas kord. • Alati on hea kasutada kaameraga kaasa tulnud programmi • Adobe Photoshop - parim • Picasa – parim tasuta Organiseeri • Loo omale sobiv kataloogide ja albumite süsteem, milles suudad leida lihtsalt ja kiiresti vajalikud fotod • Näiteks aasta, kuu ja siis sündmus • Abiks veel sildistamine ja võtmesõnade andmine fotodele (loodus, lapsed jne)
ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4. Leidke raamat „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ (ilmunud 2003). Kes on raamatu autorid? Noppige raamatust midagi enda jaoks huvitavat välja ning tooge see oma vastuses välja? Kuidas otsisite? Raamatu autorid on Ivi Tomingas, Paavo Annus, Mare Purde ja Sirje-Mai Hallaste. Uurisin lähemalt mustvalgete fotode kohta. Seal on kirjas, et negatiivilt kopeerimise teel võivad fotod olla kolme liiki ja raamatus on lähemalt kirjutatud ka fotode ümberistutamisest ja hoiustamisest
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade..............................................................................................
Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meeldejääv oli ,,Tragöödia esimesed minutid". Fotode autor on Aivar Pärtel. 21.märtsil sai Politsei Tallinnas väljakutse Kuldnoka
Arvutigraafika algstaadiumis kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nii mängude graafikas kui ka esteetiliste mustrite moodustamiseks. Hilisem areng fotorealismi suunas on tingitud ennekõike kommertslikest mõjudest. Arvutigraafika liigid Arvutigraafikas eristatakse rastergraafikat ning vektorgraafikat. Rastergraafikas koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi.
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''.
on omandanud uue välimuse. Anu Hint on sündinud 8.novembril 1961.aastal. Praegu töötab ta disaini-ja õmblusstuudios AH disain ning on Viljandi Kultuuriakadeemias ja Avatud Akadeemias kompositsiooniõpeta- jaks. Moefotodel oli mustvalgelt kujutatud Anu Hindi enda disainitud riideid ,kõik väga soliidsed ja ilusad. Silma hakkas ka see, et iga foto peal oli riideid kandvatel naistel juuksed kinni ja puudusid kõrvarõngad. Kujundeid lõhkus aga fotode veega töötlemisel tekkinud faktuur, mis valikuliselt kustutas või rõhutas kujutletavat. Näiteks oli mõne foto peal veega kaotatud nägu, kujutatud piki või laiuti triibud jne. Mind hakkas kohe huvitama, et miks on kunstlik leidnud just sellise lahenduse. Näitust valvav tädi oli lahkelt nõus selgitusi jagama. Sain teada, et autoril oli kunagi kogemata läinud vett fotode peale ja ta avastas et vesi teeb pildid hoopis huvitamaks. Nii ta hakkaski pilte veega täiustama.
elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region". Rändnäitus on olnud väljas Sarajevos, Ljubljanas, Tbilisis, Batumis, Soome Arhitektuurimuuseumis Helsingis, Oulus, Rovaniemis ning Vahemere ja Lähis-Ida Antiigimuuseumis Stockholmis. Pärast näitust Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis rändab näitus edasi Kopenhaageni Kuningliku Kaunite
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada
Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis. Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi modernismieelsesse aega.
FOTOGRAAF 9.a klass Sandra Siska Töö iseloom Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Fotograafide põhilisteks tööülesanneteks on fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine,
Tallinna Polütehnikum Multimeedia eriala Sõjafotograafia Hanna Samantha Raidma MM-16 Tallinn 2018 Sisukord Mis on sõjafotograafia?..................................................................................... 3 Ajalugu.............................................................................................................. 4 Sõjafotograafia tänapäeval...............................................................................5 Isiklik arvamus.................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 6 Mis on sõjafotograafia? Sõjafotograafia on fotograafia haru, mis tegeleb sõjategevuse ja selle tagajärgede pildistamisega. Sõjafotograafia muutis seda, kuidas inimesed tunnetasid sõda ja kuidas kajastas olukorda meedia. Kuigi inimesed ei...
Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavad need püsida uuritavatel teemadel. Fotod annavad intervjueeritavala impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni. Aitab kaasa usaldusväärsuse tekkimisele ja muudab selle uurimuse usaldusväärseks. Fotode analüüsimiseks pidid uuritavad ise pilte tõlgendama ja analüüsima. Vastajad said intervjuu küsimused juba läbi mõelda. 11
Avage! 4. Uuri riigi asulaid ja põllumajandusmaastikku o Suumi riigi vaade suuremaks ja vali neli huvitavat kohta: küla, põllud, istandused, teed, rannik, jõeorg, keskkonnakatastroofi koht jm. o Salvesta töösse pilt maastikust ja kirjelda, mis on pildil. Kirjuta iga maastikupildi kohta kirjeldus, kus iseloomustad asula, teede ja põldude kuju, paiknemist, suurust jm. Põhjenda, miks need on selliseks kujunenud. Võid lisada ka fotosid. o Fotode leidmiseks lülita sisse fotode kiht. 1. Foto _Pealkiri o Joonis 3. Vietnami terrasspõllud ja küla Näide: Vietnami põllud on külast kaugemal. Terrasspõllud on mägede nõlvadel. Põllud on kitsad. Jne. 2. Foto Pealkiri 3. Foto Pealkiri 4. Foto Pealkiri Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine Maastikufotode tegemine o Tähista need kohad leppmärgiga - Ava Add Placemark , kujunda ja lisa joonisele punktobjekt.
Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem.....................................................................
veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks Hubble kosmoseteleskoop kui kunagi varem • Mõni nädal pärast kosmosesse saatmist ilmnes probleem teleskoobi optilise süsteemiga. Viga parandati 3 aasta pärast lisades teleskoobile uue komponendi.
loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile. Osad mängud ei hakka tööle. Eestis on kallis. Aja lugu Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond
K-08b Mart Sander · Maalimine on Mart Sanderi varjatud kirg, mis on saanud alguse juba varases nooruses. Tõsisemalt on ta hakanud ennast maalimise alal koolitama alles paaril viimasel aastal. Mart Sanderist endast · Ise ütleb Mart, et teda ei tunta eriti kunstnikuna, pigem showmehena või muusikuna. · Talle on mütoloogiline lähenemine kunstile lähedane. · Marti eriti ei huvita looduse maalimine. · Mart Sander maalib fotode järgi. · Mardilt on küsitud, et miks talle on lähedane maalide koopiate tegemine, Ta vastab, et koopiate tegemine on ülemaailma kunstihariduse kõige tähtsam osa. · Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist.
pimekambrist, mis oli kasutusel 11-13 sajandini. Läätse asemel on selles kaameras üksnes väike auk, mida läbinud valguskiired proijtseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest. 16-17 sajand oli läätse taasavastamine, millega loodi heledamaid ja teravamaid kujutisi. Tänaseni on säilinud esimene väidetavalt foto, mis on aastast 1826, seega võib oletada, et sellest aastast hakkasid tekkima fotod. Tänapäeval kasutame me fotode tegemiseks digitaalfotoaparaati, mida on palju mugavam kasutada, võrreldes vanemate fotoaparaadi liikidega Fotograafia juures paelub mind justnimelt see, et korraks on justkui võimalik peatada aja kulg. See on nagu ajamasin, see viib sind tagasi sellesse aega. Iga kaader jutustab oma loo ja oma emotsiooni omast hetkest. .
Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka
Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus)
Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust.
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides,
• Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni andsid Stonehenge Nazca kõrbemaalingud Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse
juhtlõiku: sõnade, lausete ja komade arv; millistele küsimustele annab vastuse; kas infot on vähe, parasjagu või ülearu; kas pealkiri on üheselt mõistetav ja tuletatud juhtlõigust. 4. Uuri õpikust järele avaliku ja privaatse ruumi erinevused. Eksamil pead suutma otsustada, kus on inimest pildistatud, kas avalikus, poolavalikus või privaatruumis. 5. Loe õpikust läbi fotosid käsitlev osa, lisaks vaata ka, mida kirjutab fotode kohta Vahur Kalmre oma Kuukirja artiklites http://www.newsdesign.eall.ee/ . Eksamil saad lehe fotodega. Iga foto alla kirjutad liigi ja alaliigi (kui on olemas). Nt stampfoto, ,,räägib"; dokumentaalfoto, sündmusfoto; kunstfoto jne. 6. Uuri iseseisvalt, mille poolest erineb paberkandjal Postimees oma võrguversioonist. Eksamil kirjutad tabelisse 10 erinevust (5 + 5). 7. Intervjueeri oma kaaslast (2 minutit) ja vasta kaaslase küsimustele (2 minutit)
Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti (ehk, nagu
19 sajandi leiutised Daniil Petrov 11kl Hõõglamp Lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit. Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende valgusviljakus on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Telefon Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Telefoni leiutajateks on nimetatud Charles Bourseuli, Antonio Meuccit, Johann Philipp Reisi, Alexander Graham Belli ja Elisha Grayd. Alexander Graham Bell oli esimene, kellele USA patendiamet andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt 7. märtsil 1876.aastal. Tehnika arenguga kaasnevad enamikul tänapäeva telefonidel lisavõimalused, näiteks kõne salvestamine, sõnumite saatmine ja vastuvõ...
Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Varasemad G1 ja G2 seadmed olid peaosas analoogseadmed ja praegu pakuvad nad ainult ajaloolist huvi. Faksi liigid Tindipritsfaks
Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Varasemad G1 ja G2 seadmed olid peaosas analoogseadmed ja praegu pakuvad nad ainult ajaloolist huvi. Faksi liigid Tindipritsfaks
Pressifoto näituse analüüs 1. Üldine ülevaade Külastasin 14. märtsil 2017. aasta parimate pressifotode näitust Viru Keskuses. Kuna külastan Viru Keskust iga päev, olen näitust ka eelmistel aastatel vaadanud, kuid mitte analüüsinud. Pildid olid järjestatud kuude kaupa, mis tegi näituse jälgimise lihtsaks ning ühtegi fotot ei jäänud kahe silma vahele. Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov II koht: Nuga kui asitõend / Liis Treimann III koht: Aasta spontaanseim tantsupidu / Andres Putting 2) Olemusfotod I koht: Esimene saak / Stanislav Moskov II koht: Jalutuskäik õhupallis / Dimitri Kotjuh
paberipakk peab koosnema ühte tüüpi ja ühes formaadis paberist. *Nihutage söötesalve paberijuhik tihedalt vastu paberipakki. Kontrollige, et paberijuhik ei koolutaks söötesalves olevat paberit. *Ärge suruge paberit liiga kaugele söötesalve. *Kasutage ainult kombainiseadme HP All-In-One jaoks soovitatavaid paberitüüpe. 7. Käesolev kombainiseade HP All-In-One toetab PictBridge'i standardit, see võimaldab igat PictBridge'iga ühilduvat kaamerat kasutada fotode printimiseks arvutit kasutamata. Kombainiseadmel HP All-In-One on esiosas PictBridge'i kaamera port, nagu allpool näidatud. 8. Kolm paljundamise kiirust ja kvaliteeti mõjutavat sätet: 1) Fast (Kiire-üks tärn): kopeerib kiiremini kui säte Normal (Normaalne). Tekst on sättega Normal (Normaalne) võrreldava kvaliteediga, kuid graafika võib olla madalama kvaliteediga. Säte Fast (Kiire) kulutab vähem tinti ja pikendab tindikassettide kasutusiga. NB
fotokaupade müük, värviline ja mustvalge koopiateenus ja pildiraamide valmistamine. 2009. aastal soetati seadmeid fotomeenete (taldrikud,tassid) valmistamiseks ja täiendati fotomeenete valikut. Pildiraamid tellitakse erinevatelt firmadelt või tehakse xxxxxxx. Töötajaid selles ettevõttes kokku on 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSALADEST TÄPSEMALT Fototeenuste osutamine: filmiilmutus, foto kliendi negatiivist või digifailist, dokumendifoto, ateljeefoto, foto väljakutsel, fotode digitaalne töötlemine ja vanade fotode restaureerimine, teksti lisamine fotole, visiit-, sünnipäeva-, jõulu- ja õnnitluskaartide valmistamine, punasilmsuse eemaldamine, raami lisamine fotole, foto siirdamine särgile, mustvalge foto siirdamine riidele, grafo projektori kiled. Fotoga meenete valmistamine: tass, rahakassa, puzzled, taldrikud, kell, keraamilised pildid ja rinnamärgid. Videoteenus: filmimine, kopeerimine, mini DV-lt või VHS-lt DVD-le ja montaaz.
Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni. Maastikukunst põhineb installatsioonidel ja on tihti tihedalt seotud keskkonnaga, kuhu nad rajatakse. Kuigi oluline on teose füüsiline tajumine, näeb enamus publikust (ajalikke) töid ikkagi vaid (ajatute) fotode vahendusel. Taiesed on tihtipeale olnud suuremõõtkavalised, mis on üks kunstivoolu suhteliselt suure populaarsuse põhjuseks kunstnike seas antud kunstivorm on andnud kunstnikele võimaluse teostada suuremaid töid, kui kui üheski galeriis mugavalt eksponeerida saaks ( Wikipedia , Land art). Kättesaadavas kirjanduses on maastikukunsti jaotatud mitmeks erinevaks kategooriaks land art, earthworks, keskkonna- ja ökoloogilinekunst. Suuremahuliste
titest. Too foto oli ka sellepärast huvitav, et oleks nagu kujutanud episoodi mingist krimifilmist, kus tapetu lamab maas, verd suust välja voolamas, ainult et siin oli punase vere asemel pruun sokolaad. Omapärane idee oli suhkruvatikleit, milles Piret Puppart ühel pildil poseeris. Selle ees seisvale postamendile oli aga paigutatud kahe materjali sümbioos üheks kuubikuks olid vormitud suhkur ja vatt. Mina jäin selle näitusega väga rahule. Fotode sisse oli suudetud panna selline vigur, mis pani ka vaataja mõtlema tänapäeva tippmoe mõistlikkusele: kõhnad modellid, pikad jalad, praktilisuse puudumine no milleks? Mood võiks olla hoopis selline, nagu neil fotodel näidatud: suhkruvatikleit, sokolaad ning mannajahu. Loodan, et autorid tulevad ka edaspidi taoliste viljakate ideedega välja.
Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist. Arhivaalidega saab tutvuda nii otsingumootorite kaudu internetis, kui ka kohapeal uurimissaalis. Kaasa võtta või koopiaid teha pole kahjuks lubatud. Ka on avatud arhiivi juures näitus, mida saab külastada tasuta. Seal saab tutvuda väljapanekuga Tallinna ajaloost dokumentide ja fotode näol. Ka saab ülevaate sellest kuidas ajalugu arhiivis on talletatud. Huvitavaks faktiks veel minu jaoks on see, et on väljatöötatud programm, mille raames saab gümnaasiumi ajalootunde viia läbi arhiivis. Õppematerjaliks need samad ürikud, mis sisaldavad Eesti ajalugu 13 sajandist alates. See oleks päris põnev ja isegi osaleks sellises tunnis. See siis väike ülevaade Tallinna Linnaarhiivist. Ilmselt varsti sean sammud ka arhiivi näitusele, et saada selgemat pilti sellest
Arvatakse et pind on kaetud jäätunud metaaniga Makemake See avastati 31. märtsil 2005. Kääbusplaneediks kuulutati 2008. Kaaslased puuduvad Arvatakse et selle pind on kaetud metaani-, etaani- ja võib-olla ka lämmastikujääga Pinnatemperatuur on -243.2 °C Raadius - 739 x 710 (Selle diameeter on umbes 3/4 Pluto omast (umbes 1790 km.)) Mass - 3 × 10*21 kg Tiirlemisperiood - 309.88 aastat Haumea avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil Kuulutati kääbusplaneediks 2008. Kaaslased : 2 (Hi'iaka, Namaka) Tiirlemisperiood - 283.28 aastat Raadius - 650 x 690 km. (pole kindel) Mass - 4.006 10*21 kg Temperatuur alla 50 K (-223 C)
Nõmme tee selts Mida endast kujutab? Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS (edaspidi Selts) on isikute vabatahtlikkuse alusel ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mis ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu. Selts asub Tallinnas, Nõmmel. Seltsi eesmärgiks on Nõmme elanike huvide kaitsmine Nõmme arengu määramisel, üldplaani ja detailplaneeringute koostamisel, Nõmme looduse ja aedlinna miljöö kaitsmine, Nõmme elukeskkonna turvalisemaks muutmine. Seltsi finantseerimisallikad on liikmete sisseastumismaks, vabatahtlikud annetused, sponsorlus ja muud allikad. Millal loodi? 19 aprill 1999. Miks loodi? Intensiivistunud ehitustegevuse tõttu sattusid 90-ndate aastate lõpul Nõmme loodusväärtused suurde hävimisohtu. Nõmme looduse organiseeritud kaitsmiseks moodustasid Nõmme elanikud 1998. aasta sügisesel, Glehni lossi rahvakoosolekul, Nõmme algatusrühma. Selle põhjal asutati järgmise aasta 17. mär...
arhitektuuriõpingutes, tutvustas mitmetele rikastele perekondadele (nagu näiteks Guellid) ja hankis talle töödejuhataja koha Sagrada Familia ehituse juures. Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Ta konstrueeris palju makette, mis põhimõtteliselt sisaldasid nelja erinevat lähenemisstiili. Kuigi 1936. aasta juulis need maketid hävisid, suudeti need fotode ja asjaosaliste abiga rekonstrueerida ja Sagrada Familia ehitust jätkatakse ka tänapäeval. Gaudi väljendus läbi arhitektuuri. On öeldud, et tema ehitised on luulelised, samas ta ise on väitnud, et ta vihkab luulet. Taiwani arhitekt Hou Teh-Chien (kes tegi Gaudi peale oma doktoritöö) ütleb, et Gaudi tööd on omamoodi filosoofia ja Gaudi filosoof. Ta ei lugenud kunagi raamatuid filosoofia ega arhitektuuri kohta - kui temalt kord küsiti, et milline on tema
osas lk.40-441 asuv tekst ,, Tervislik toitumine", mis pajatab tervisliku toitumise põhimõtetest, õpetab millised toiduained on kasulikud, millest tuleb hoiduda oma ratsiooni planeerides. Uute mõistete ja terminite lahtiseletamine toimub piltide ja parafraseerimise abil. Näiteks võib tuua ilmastikunähtuste seletused tööraamatu 2. osast lk.11-12: torm on väga tugev tuul; hall on külmunud kaste. Kuid suurem osa mõisteid ja termineid tehakse selgeks ikkagi piltide ja fotode abil. Näiteks teema INIMENE käsitleb inimkeha ülesehitus ning lloomulikult kõige kergem on seletada seda teema inimkeha illustreerivate fotode abil ( Tööraamat 2.osa k. 25 ) Loodusõpetuse tööraamat õpetab mitee ainult teoreetilise teadmisi, vaid annab ka oskusi, ja praktilisi kogemusi. Näiteks katse abil õpivad lapsed kaaluda, mõõta õhutemperatuuri, võrrelda ja mõõta inimeste kehapikkust, õpivad lugema pakendi infot, sorteerima prügi, vms.
Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti esindajad Vito Acconci Orlan Bruce Nauman Kontseptuaalkunst 1960. aastatel võeti kasutusele väljend kontseptualism kunstivormi kohta, mille puhul kunstiobjekti teostus on teisejärgulise tähtsusega, sest olulisemaks peetakse selle
Ühendriikides ja Euroopas. Teemaderingi kuuluvad portreed, kujutav kunst, natüürmordid, maastikud, linnavaated ja lugu jutustavad stseenid. Hilisem hüperrealistlik stiil on fotorealismiga võrreldes täpsem ning seda rõhuga ühiskondlikel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel. Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi - selge
disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni. Algselt olid pildid tavalised fotod, kuid täiesti juhuslikult läksid ühele pildile veetilgad peale. Autor
Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari
positiivselt mõjunud. Teostusvabaduseks võiks seda ehk nimetada. Kui juurde uurida, siis avastasin kuivõrd hästi haakus teostus ajakirja konseptiga. National Geographicu Eesti peatoimetaja võttis selle parimalt kokku: "NG täidab ühte kindlat rolli. See on aken, mille kaudu maailmas toimuvad protsessid võiksid lahti mõtestatud saada." Ta võrdles seda aknaga ning just sedasi oli reklaam esitatud. Täpsemalt reklaamiti National Geographicu fotode näitust Rotermanni kvartalis, kus oli välja pandud tuntumad ja enim poleemikat tekitanud fotod ajakirja kaante vahelt. Niisiis võib mitmetasandlikult järeldada, et tulbareklaam oli ,,vaateaken" maailma probleeme käsitlevatele piltidele. Pean ütlema, et kõik eeltoodud seletused ning punktid olid need, mille tõttu valisin just selle reklaami arvustuse teemaks. Nutikaid ja hea lahendusega reklaame on kahjuks tänapäeval vähe kuid antud töö suudab mõlemale kriteeriumile vastata
Minu Eesti Enamus pildid on tehtud Saaremaal, aga mõned on ka mandril, üle Eesti, reisimas käies. Kairi Rakaselg 8.klass Saaremaa konn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaali kraater Saaremaal Fotokas unustati aegvõttele ja nii pilt sündis. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
