Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook.
Renoir' kehakuju Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: Keskne punkt pihast kõrgemale; Vastukaaluks alumisele poolele laiendada õlapiirkonda; Tähelepanu juhtida alumisest piirkonnast kõrvale. Soovitused: Otsaõmmeldud varrukad; Ülaosas kergelt sissetöödeldud, allosa suunas veidi laienev; Alumises osas pehmelt langevatest materjalidest neutraalsetes või tumedamates toonides rõivad; Paatkaelused, kapuutsid, suured kraed; Rinnataskud; Õlapassed; Toon-toonis keskmise suurusega lillelised/abstraktse mustriga ülaosas; Erinevalt seotud sallid; Ampiirkleidid; Boolerojakid; Allääre suunas kergelt kitsenevad püksid. Väldi: Vööd; Läbilõikeid vöö- ja puusajoonel; Alt laienevaid ja laiu pükse; Jäiku materjale; Detaile vöö- ja puusapiirkonnas.
· Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; o Kitsa tegumoega; o Ilma värvlita. Vältida: · Taljessetöödeldud mudeleid; · Silmatorkavad dekoratiivelemendid vööjoonel; · Suured kraed ja õlakud; · Väga suured volangid, satsid, rüüsid.
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
AZERBAITSIAAN, BAKUU Kes esindas Eestit tänavusel Eurovisioonil? Mis laulu ta esitas? Mitmenda koha Eesti sai? OTT LEPLAND KUULA, 6.KOHT Eesti on võitnud Eurovisiooni ühel korral. Mis aastal see oli? Kes esitasid seda laulu? Mis oli selle laulu nimi? 2001, TANEL PADAR JA DAVID BENTON ,,EVERYBODY" Mis riik võitis tänavuse Eurovisiooni? ROOTSI Kas teksased olid algselt loodud peopüksteks, tööpüksteks või spordipüksteks? TÖÖPÜKSID Millest on tehtud ,,boade" nime all tuntud kraed? SULGEDEST Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL Mitu nooti on ühes oktavis? KAHEKSA Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat ka pärast pimedaks jäämist. Õige või vale? ÕIGE Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS Kuidas nimetatakse seda suurt muusikariista, mida mängitakse kirikutes? OREL Mida kannavad politseinikud, et kaitsta end kuulist haavatasaamise eest? KUULIVEST Kas frakiga kantakse valget või musta lipsu? VALGE Naistel on tihti pulmades näo ees loor
Keskendada tähelepanu keha ülemisele osale; Suurendada õlapiirkonda vastukaaluks laiadele puusadele; Toonitada ülepingutamata vööjoont; Pehmendada keha alumist poolt. Soovitused: Jakid ja pluusid peavad ulatuma üles- või allapoole puusade ja istmiku kõige laiemast kohast; Keha ülaosas rõivaste ülestiku kandmine loob visuaalse efekti, mis tõmbab tähelepanu keha ülemisele piirkonnale; Avarad kaelused, suuremad kraed, laiemad reväärid laiendavad optiliselt õlapiirkonda. Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, kaherealine; A-lõikelised seelikud, diagonaallõigetega seelikud, hõlmikseelikud;
- korsett, võruseelik Mehed: - rõivastus muutus lihtsamaks, tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid
volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega püksirihm puhvvarrukas volt sall , KAELUSED, KRAED JA TASKUD V- V-kujuline kaelus reväärkrae - püstkrae pallon, rullkaelus sügava väljalõikega kaelus horisontaalne ülemine tasku rätikuga ümber rullkrae kandiline kaelus diagonaalne Chino-tasku ümar kaelus pealeõmmeldud tasku klapi ja kinnisega pealeõmmeldud voldiga tasku kannaga krae MUSTRID JA VÄRVID Argyll muster bordoopunane täpiline kalasaba
TÖÖSTUSKAUBAD Pudukaubad Toote funktsionaalsuse järgi jaotatakse tekstiilpudukaubad: · niidid; · õmmeldud pudukaubad; · lõngad; · tüll ja tüllist tooted; · paelad; · pits ja pitsist tooted; · nöörid; · vihmavarjud. Otstarbelt jaotatakse niidid: · õmblus; · tikkimis; · heegel; · nõelumisniitideks. Niitide markeeringus on ära näidatud: · koostis; · niidi jämedust väljendav number; · metraaz; · kaal grammides(tikkimis ja heegelniidi puhul). · tootja logo või nimi; Lõngad võivad olla valmistatud: · täisvillastena; · puuvillastena; · poolvillastena; · sünteetilistena. · segakiu...
, süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses,
Hea oleks kasutada sellist l�ikelahendust, mis v�hendaks tugevat �lajoont. Seega v�iks kasutada �lajoonel ka minimaalselt detaile. Selleks tuleks ka r�ivaste �laosas v�ltida t�helepanu �ratavaid drapeeringuid, kirevaid tikandeid, �lasalle ja k�rgeid lopsakaid kaeluseid. Tugevat �lakeha varjavad veel h�sti ka kitsamatel seelikutel ja p�kstel kantavad lahtised jakid (tumedamad �hev�rvilised ja pikitriibulised). Kraed ja kaelala�iked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole. Oluline on ka v��joone k�rgus. Pihal�ikejoon v�iks asuda veidi madalamal ja k�rget v��joont tuleks v�ltida. Antud figuurit��bile sobib h�sti sirge moesiluett, see v�imaldab n�idata tugevat �lakeha v�iksemana ning toob esile kitsa puusa. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi l�hem r�ivastus. V figuurile sobiks k�ige paremini:
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vor...
järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks. Kurrutatud seelik "ümbrik" õmmeldi kokku poolvillase kanga neljast laiast, mille alumine osa on 15 cm laiuselt viiraline. Seelikul püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sinipunarohelise kirjaga villane äärispael pook. 19. sajandi teisel poolel hakkas tasapisi
GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · inimesed pikad ja välja venitatud · suured kraed ümber kaela · rünkpilved ja terav taevas · lopskad skulpruurid · pargid sirgete teede ja paigutatud puudega · suured väljakud · meestel sukad ja kontsaga kingad · ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM:
puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont. Sest horisontaalne joon puusa kõige laiemas kohas teeb veel laimemaks. Sammas, ristkülik, poisilik * Tunnused - Õlad, vöökoht ja puusad peaaegu samad, puudub selge ja peen vöökoht. Rind ja istmik lame. * Riietumise põhitõed - Nurgelise figuuri sujuvamaks muutmiseks võiks kanda kergeid ja lendlevaid kangaid. * Pluusid ja jakid - Sobivad suured laiad kraed, volangid ja rüüsid rinnapiirkonnas, erksad mustrilised kangad. Lai V-kaelus loob illusiooni täidlasemast büstist. Vöökoha rõhutamiseks võib kanda veidi laiemat õhukesest kangast pluusi/kleiti ja selle peal vööd. * Püksid ja seelikud - Eeslistada võiks seelikuid, mis loovad ilusa naiseliku figuuri- kloss, rüüsidega, volangidega kihilised jms.
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis...
esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid
tdl.ee/~n6iake/r6ivastus.html http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm - 10 - Sissejuhatus Mind on alati huvitanud mood. Praegune mood on tegelikult pärit kõik juba ammustest aegadest. Ma tean, et barokiajastu mood oli väga suursugune ja sellele olid omased tillukesed, aga tähtsad detailid. Tolle aja inimeste kombed, tavad ja riietumisstiil on meie ajast niivõrd erinev, aga samas ka väga sarnane. Hetkel on moes kraed, mille võidukäik oli just barokiajastul. Selliseid seoseid on kindlasti väga palju ning selle referaadiga ongi minu eesmärk esiteks teada saada tolle ajastu moest. Tänu barokiajastu moe tundmisele saan leida ka seoseid tänapäeva stiiliga. Selle uurimustöö lõpuks loodan teada saada, milliseid riideid kanti barokiajastul. Samuti oleks väga põnev ka teada saada, millest olid tolle aja riided tehtud, millistest riietest ja kangastest. Kuna vanasti ei olnud
armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid klatnavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes vlja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Krgele tasemele tusis Hollandis portreemaal. Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti vrikates mustades rivastes, mida tiendavad suured valged kraed ja ktised. Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes srama mne prlikee, heleda juuksekihara vi tooli polstrinaela Armastatuimad vrvid on sinine ja kollane Ta noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurmust
Pehme 2-5 dH Mõõdukalt kare 5–10 dH Kare 10–21 dH Eriti kare üle 21 dH Meil Kesk – Eestis 17`dH. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega. 3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C. Madalam vee temperatuur kahjustab riiet vähem ja see säilitab kauem oma värvuse. - proteaas–eemaldab valgulist mustust–käised, ihupesu, kraed, ei kannata kõrget temperatuuri -lipolaas–eemaldab rasvase mustuse (toime sarnane mitteionogeensetele tensiididele) - amülaas–eemaldab tärklise - tsellulaas–värskendab riiet Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid? 4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime. Levinud on Naatriumperboraat–värve säästev valgendi (Color–pulbrites)
nõelad. Niidid peavad sobima värvi poolest kangaga. Samuti peab arvestama niidi ja nõelte sobivusega. Esimesena valisin välja toote, seejärel pakkusin välja masinad, mis võiksid kasutuses olla. Töö uuesti üle vaadates selgus, et mõnda minu poolt väljapakutavat masinat ei olegi vaja- näiteks tükkide eraldi äärestamine 504 pistetüübiga võis toodangust välja praakida ning kui esialgu arvasin, et kraed saab kappida masinaga, mille pistetüüp on 209, siis seda meie laboris pole ja selle sai asendada lihtõhendusõmblusmasinaga. Järgmisena valisin välja kanga ja niidid ja tegin näidised õmblustest. Töös esitlen tabelina ja näidistega: õmblemisel kasutatavaid seadmeid, viimistlemisel kasutatavat seadet, õmblemisel kasutatavad niidid ja materjalid ning viimases tabelis toon välja niitide ja nõelte sobivuse.
Kui laps ei taha oma vanemate manitsusi kuulda, katab ta oma kõrvad kätega. Kõrva või kaela sügamine väljendab kõhklust või ebakindlust. Kaela sügamine on eriti silmatorkav just siis, kui inimene samal ajal ütleb –“Sain teist väga hästi aru.” Krae venitamine. Vale tekitab näo ja kaela lihaskiudes kihelust. Et sellest aistingust vabaneda, on vaja sügelevat kohta kratsida. Meestel, kes parasjagu valetavad, ise kahtlustades, et neid nähakse läbi, on komme venitada kraed. Kraed sikutatakse aga ka vihastamise ja masenduse korral. Sõrmed suus – raske masenduse ajal paneb inimene sõrmed suhu, et põgeneda alateadvuses tagasi ohutusse imikuikka. Kui laps imeb sõrme, siis täiskasvanul on selleks pastaka imemine või sigareti või piibu imemine. Kui inimene imeb sõrme, siis viitab see sellele, et ta vajab heakskiitu ja toetust. Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt
dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit
Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval. (3) 1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid. Värvid olid üldiselt tumedad. Riietused olid väga uhked ja jäigad, kaarjad ja rohkesti kaunistatud. Moes olid kõrge vöökoht ning lopsakad varrukad. Rõhutati peenikest pihta. Riiete all kanti alussärki või aluskleiti. Dekolteed tõusid kõrgemale ja ümarad kraed muutusid kandilisemaks. Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4)
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
mõõtmetelt tellija kehakasvule, keskele lõigati peaauk ning üks pool lõigati pikuti lõhki, nii et moodustusid hõlmad. Pikenduseks lisati hõlmadele ja seljatagusele sama laiad tükid ning kasuka külgedele, pikenduste vahele, kolmnurksed siilud. Paistu kasukad käisid vöökohalt kinni ja nende rinnaesine oli avatud. Siinsed kasukad kaunistati punaste ja rohekasmustade, pargitud nahast liignahkade ehk rihmadega. Liignahad ilustasid kasuka hõlmu, kraed, õlgu, varrukaid, külgi vöökohast allääreni ja alläärt. Varrukaotsi, hõlmade ja küljelõhandike servi ning alläärt kaunistasid peale selle veel tuhkrunahast ribad. Kasukate kaunistamisel oli kahesugune otstarve. Ühelt poolt taotleti loomulikult dekoratiivsust, teisalt sai nõnda varjata keerulisemate kohtade (voltide ühendamised, siilude kinnitused jms.) õmblemisel tekkinud vusserdusi. Kasukaid õmblesid külarätsepad. Õmmeldi tellija pool kodus, rätsep võeti selleks ajaks
Kainid pikad jalad Esimene järjekord ta peab keskendama tähelepanu saledale puusale.Samuti on vaja vähendada õlapiirkonda ,minimaalselt detaile. Nisuguseid nõuanneid aitavad meile kergemalt välja valida riideid naistele niisugusega figuuritüübiga.Kui me teame ,et naisel on laiad õlad ,siis me valime rõivas mis omavad sügavad V-kuijulised kaelused mis kitsendavad õlajoont.Selle jaoks ,et teha ülaosa kitsemaks siis vaalime vertikaalseid jooni,ribad. Kraed ja kaelalaõiked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole.Kui inimene tahab pehmendada õlajoont siis ta peab kandma varrukaid reglaan- või kimonolõikelised.Samuti sobib püksid taskudega ja detailidega. Mis puutub seelikusse, siis sobivad sirged voltide- või paanidega seelikud. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi lühem rõivastus.Mis puutub värvisse, siis sobib tume ülaosa ja helevärv allapoole.
siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne. Seda iseloomustas vaba vorm, pehmed kontuurid, erksad häasti sobivad värvikombinatsioonid. Meeste riided:Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. . Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks,
. See mõjutas Riksi õnnetust. c) Suheldi ainult inimestega keda tunti, võõrastega ei räägitud sõnakeski. Enne armupaari suudlemist teietati teineteist. Nende vanemad olid neile eeskuju andnud. d) Kavatati võimalikult hästi ja kombekalt oma lapsi. Riks aitas oma ema koguaeg, sest isa oli surnud. Hoolitses oma pere eest. e) Koolis pidi käima hommikupalvustel. Poisid pidid kandma koolimütse, aga väljaspool kooli olid need vabatahtlikud. Poissmehed kantsid isatapja kraed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Kõik, mis on, pole iseendast mitte midagi ning omandab tähenduse kui üldse, siis üksnes ettevalmistusena millelegi alles järgnevale. 8.1. Teised teosest Minule isiklikult jäi mulje, et teose mõistmisel oli olulisem kirjutatud tihti hoopis ridade vahele näiteks see, kui Jaak veetis Virvega öö ja nende maja tabas pomm. Hoolimata sellest olid mõlemad õnnelikud, sest nad olid elus
Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada. Kui inimene on sügavad masenduses, paneb ta oma sõrmed suhu. See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. Sellist liigutust vestluskaaslase puhul märgates, tuleb talle kindlasti tuge pakkuda. Käsi põse ja lõua toeks Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid: Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest
toiduainetest üldse loobuksid. Loomsed allergeenid Allergeenideks on tavailselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. Putukad Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel
Niiet me ei peagi vastassugupoole juures viibides end ise visuaalsemalt atraktiivsemaks tegema, sest meie kehad on juba nii programmeeritud, et teist sugupoolt kohates läheb keha rohkem toonusesse ning mõjub teisele meeldivamalt ning ilusamalt. Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994). Paljud inimesed pole aga sellest automaatsest mehhanismist teadlikud ning eriti just
võimalik puuvillastelt riietelt välja pesta, kui plekkidega hakatakse tegelema nii kiiresti kui võimalik (esimese 24 h jooksul), töödelda määrdunud ala koheselt 5% äädikaga ja pesta kohe pärast seda. Raskemate plekkide korral lisada pesutsüklile veel 1-2 tassi 5% äädikat. Pastelli ja rasvakriidi plekid lasteriietel – selleks torgata vana hambahari 5% äädika sisse ning nühkida sellega plekke riietelt ja siis pesta tavaliselt. Kraed ja kätised puhtaks –selleks küürida 2 osa äädika, 3 osa söögisoodast tehtud pastaga. Lasta pastal seista plekkidel ca 30 minutit enne pesemist, nii on võimalik eemaldada riietelt kergeid hallituse plekke. Vereplekid – Vereplekke on lihtne kätte saada, kui neid käsitseda koheselt, aga peaagu võimatu peale 24 h. Kui on võimalik plekki töödelda kohe enne kuivamist, siis valada otse plekile 5%
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
sportlikemaks. Püksid olid kitsad just eelkõige ümber reite, altpoolt muutusid nad laiaks. Tavaolekus kanti polosärke. Hipide vabameelsus tõi moodi vestide kandmise ilma pintsakuta, spordijakid paaris viigipükstega, ülikonnad ilma lipsudeta ning samuti erivärvi ja eristiilis osade kombineerimise. Hilisematel aastatel hakati kandma siidisalle, mis seoti nagu lõdvad lipsud. Pluusidel muutusid moodsaks pikad kraed. Pintsakud muutusid värvilisteks ning hakati kandma geomeetrilisi mustreid. Lipsud võisid olla isegi kuni 10cm laiad. Hipiajastul kanti sandaale, varem aga vinüülist saapaid või kummist külgedega ,,Beatle saapaid''. Mehed hakkasid The Rolling Stonesi järgides kandma ka karusnahku. Kaabud kadusid moest, ainsana kanti laia äärega pehmeid Wilde-i aegseid kaabusid. Samuti hakati kandma peapaelu või rätte. Beatlite populaarsuse tõttu muutusid ka meeste soengud
sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse. Garderoobi kuulusid ka pikk-kuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. 12 13 14 Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Hiljem nõudmine pärlite järele suurenes olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber,
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid.
Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks. Näokortsud silenevad ning keha muutub rühikamaks, kõht tõmbub kokku ning rind paisub inimene näib otsekui noorem välja. (Pease 1994: 116). Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994: 111jj). Kõnnak ja kehahoid
sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine see väljendab soovi kuuldut vältida . Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada. Kui inimene on sügavad masenduses, paneb ta oma sõrmed suhu. See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. MIDA TÄHENDAB KÄSI PÕSE JA LÕUA TOEKS Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid: Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.
Kohustuslik oli kaelarätt. Koolikleit oli musta või sinist värvi. Poisid kandsid koolis ülikondi. 1960-ndad Kuuekümnendatel aastatel koosnes koolivorm rohekassinisest koolipluusist ja tüdrukutel sinisest pihikseelikust, mis käis keskelt vööga kinni. Mõjutustena kuuekümnendate aastate minimoele ka pihikseelik üle põlve ulatuv. Poisid kandsid viigipükse ja pintsakut. Piduliku vormi juurde kuulus kaelarätt ja valge pluus.Tüdrukute pidupluusil olid ümarad volangidega kraed. Suuremad tüdrukud võisid koolivormina kanda ka sinist seelikut ja musti eest lukuga ja alt laienevate säärtega viigipükse ja vööga sinist vesti. Koolikottideks olid mapid ja portfellid. -5- 1970 -ndad 1979. aasta jaanuarist hakkas kehtima uus koolivorm. See õmmeldi tumesinisest teksariidest ja oli kaunistatud valgete tepingutega.Teksastiilis koolivorm oli valitsuse poolne vastutulek noorte seas moes olnud teksastiilile.
Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks. Näokortsud silenevad ning keha muutub rühikamaks, kõht tõmbub kokku ning rind paisub inimene näib otsekui noorem välja. · Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt. Mis on naiste "ma ei tea"? Mehed on üldse haruldaselt taipamatud. Eriti puudutab see seksi. Siin ei pääse näitest: "Kui mees
meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. MOOD Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid
Neid oli nii ühe- kui kaheosalisi, mitmete erinevate värvilahendustega, üldjuhul must erinevates värvides revääridega. Aegamööda tekkis aga Bill Belew'le aina rohkem tellimusi erinevatelt artistidelt ja seetõttu oli ta sunnitud kasutama abitööjõudu, kelleks sai Gene Doucette. Tema ülesandeks sai kostüümide katmine erinevate mustritega. Bill oli nii hõivatud, et lõpuks langes kogu vastutus Gene'i õlule. Ta viis kostüümides sisse mõningad väiksed muudatused: alandas natuke kraed, laiendas püksisääri jne. Samuti hakkas ta kasutama iga kostüümi disainimise juures läbimõeldult mingit kindlat teemat. Eelistatuks said üheosalise ehitusega ülikonnad, samuti tulid kasutusele keebid, mis väidetavalt oli Priscilla idee ja mis olevat pärit tolleaegselt koomiksikangelaselt kapten Marvelilt. Sagedaseks muutus kaelarätt (sall), mida lahkelt publikku sekka heita. 1972 Põhivärvidele valgele ja mustale hakkasid 1972. aastal lisanduma ka helesinine, tumesinine ja ühe
koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (15801666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed
LOOMSED ALLERGEENED Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. LINDUDE SULED Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades. PUTUKAD
Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul Valdkon Muutused, uuendused 20. saj algul d naisõiguslaste liikumised antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine Ühiskond sionism – juutide koondamine, heebrea keele taaselustamine ja esiletoomine Euroopa-keskne inimene on maailma peremees leiutati tselluloid (filmilindid, kammid, kraed, valehambad) Teadus hüpotees geenide olemasolust, geneetika kvantmehaanika aatomi ehituse selgitamine erirelatiivsusteooria (A. Einstein, Planck, Freud) pilvelõhkujad Tehnika gaasilaternate asemel elektrilaternad Nobeli preemiad Kirjandu juugendstiil (rahulik), ekspressionism (närviline, rahutu, dramaatiline) s (M. Gorki)
(1) Loomsed allergeenid Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. 5 Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi(1) Lindude suled Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades.(1) Putukad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
