Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"korallriff" - 13 õppematerjali

korallriff - SUUR VALLRAHU Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad.
thumbnail
2
doc

Korallriff

Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed korallmere kalad meenutavad välimuselt taimi või teesklevad, et nad on korallid või merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest. Rifikalad on miljonite aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

12 - Sukeldumine ja snorkeldamine (korallide imetlemine ujudes lestade ja maskiga) Punases meres. Üldiselt soovitatakse kallitest Sharm el Sheikh ja Hurghada kuurorditest eemale hoida ja põrutada hoopis backpackerite (seljakotirändurite) mekasse - Dahabi, kus korallriff algab kõigest paarikümne meetri kauguselt kaldast - Siwa oaas ja dziibiretked Sahara kõrbesse. Kuigi suurt osa Egiptusest katab Sahara kõrb, on kauneid liivaluiteid väga vähe. Selleks peab ikkagi sõitma päris Liibüa piiri äärde Siwa oaasi, et näha ilusat kõrbe. Mujal laiuvat võiks nimetada veetuks ja viljatuks, päikese käes lõõskavaks tühermaaks. - Karnaki, Luxori ja Abu Simbeli templid. Need on tõelised kultuuripärandid ja kindlasti väga huvitavad vaadata...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Korallid

aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil, · vallrahud - leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal, · atollid - peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel kõrgendikel ja ümbritsevad madalaid laguune....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Referaat: Globaalne soojenemine

Suurema üleujutuste riskiga on rannukupiirkonnad ja suurte jõgede deltad- ülerahvastatud alad. Rannikuvete temperatuuri tõus võib põhjustada koolerat Lõuna-Aasias. Austraalia ja Uus-Meremaa Paljude prognooside järgi kestvad veepuudused Lõuna- ja Ida-Austraalias lähevad hullemaks 2030. aastaks. Suur Korallriff võid jääda ilma suurest osast elusloodusest juba aastaks 2020. Samuti suurenevad rannikutormide, üleujutuste , aga ka põua- ja tulekahjuriskid. Euroopa Suuremat veepuudust Kesk- ja Ida-Euroopas põhjustab vihmasaju vähenemine. Sagenevad kuumalained põhjustavad erinevaid terviseriske, tulekahjude sageduse suurenemist ja metsatootlikuse langemist. Lõuna-Euroopas suure tõenäosusega vähenevad veevarud, Põhja-...

Keskkonnageoloogia
79 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maadeavastajad

I 1852 Kroonlinn ................................................................................... Adam Johann von 19. Maetud Tallinna 17 kohanime (atoll, neem, saar, väin, Vene esimene ümbermaailmareis (juht) 6 Krusenstern november 1770 Hagu Toomkirikusse laht, järv, korallriff ...) Koostas oma aja parima Lõunamere atlase di mõis ­ 24. august 1846 Kiltsi mõis Alexander Theodor von 6. Kiievi ülikool Hellenurme neem Taimõri lahes Reis Taimõrile 7 Middendorff august 1815 Peterburi Kara meres ­ 16...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Korallimeri

1500 liiki kalu 4000 liiki merekrabisid ja meretigusid 40 liiki merelinde 20 erinevat meremadu 6 liiki kilpkonni Riigid Edelast Austraalia Loodest Uus-Guinea Põhjast Saalomoni Saared Idast Vanuatu Kagus Pranstusmaa, mille protektoraat on Uus -Kaledoonia Majandus Majandustegevus praktiliselt puudub (välja arvatud tellimus-kalastamise- ja sukeldumisettevõtted). Saartel on hotellid. Vaatamisväärsuseks on koralriffid. Suurim on Suur Vallrahu. Keskkonnaprobleemid Korallimeres laiuv korallriff Suur Vallrahu on viimase kolme aastakümnega kaotanud poole kunagisest korallkattest. Põhjuseks on orkaanid, korallidest toituvad meritähed ja niinimetatud korallide pleekimine. Pleekimise põhjuseks on merevee soojenemine. Suur Vallrahu Pikkus on 2600 km Pindala on 344 400 km² Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,4­1,7 miljonit lindu. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Korallimeri http://et.wikipedia...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Natura 2000 ja Life programm. Referaat

Jakob Westholmi gümnaasium Natura 2000 ja Life programm Referaat Kertu Kruus 12.a klass Juhendaja Ott Kadak Tallinn 2012 Sissejuhatus Referaat põhineb Natura 2000 programmi tutvustamisel; kirjeldades erinevaid kaitsealasid, mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal...

Keskkonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Austraalia ja queensland

AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed  Kirdepoolseim osariik  1 700 000 km²  4 500 000 elanikku  Lähisekvatoriaalne kliima  Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri  Sügavus kuni 7661m  Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand  Üle 450 looduskaitseala  Kõrbed  Vanimad vihmametsad  Sood Jungle surfing Koopamaalingud  Tuhandeid aastaid vana  Quinkan  Liivakivil  Kraabitud ja värvitud  Kujutab inimesi ja loomi Loomastik  Väga liigirikas piirkond  Küttimise oht  Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad  Vask  Süsi...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...

Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

4. On ainuõõssetel ja okasnahksetel, käsnadel aga mitte (4). Kontroll: 4(3) =5(8). 5. Aine, millest moodustub mõnede käsnade ja okasnahksete sisetoes ja korallide välistoes (8). Kontroll: 5(2) =1(4); 5(4) =2(4); 5(6) =3(4); 5(8) =4(3). 6. Elastne nõgus moodustis meritähe jalakeste otsas (7). Kontroll: 6(1) =3(7). 7. Palju koos elavaid koralle või käsnasid moodustavad … (8). Kontroll: 7(1) =10(1); 7(7) =3(9). 8. Maailma suurim korallriff (12). Kontroll: 8(9) =10(3). 9. Mis paneb meritähe jalakesed liikuma? (4). Kontroll: 9(2) =10(5). 10. Rakud, mille abil ainuõõssed saaki püüavad (10). Kontroll: 10(1) =7(1); 10(3) =8(9); 10(5) =9(2). Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 8 Peatükk 22. Ussid Ülesanne 1. 1.1. Mis iseloomustab usse? Täienda (a-c). a) Kehakuju: … b) Ehitus: … c) Elupaik: … 1.2. Miks saavad vihmaussid elada vaid niiskes keskkonnas? Ülesanne 2...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Põhikooli bioloogia: selgrootud

Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...

Bioloogia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun