Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis
Madalal temperatuuril langevad nad letargiasse (soikeseisundisse). Kohastumine on organismidele omadus sobitada oma uute keskkonnatingimustega. Kõikidele organismidele on väga oluline vesi. Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu Koloonialisus on ühe liigi isendite elamine või pesitsemine väikesel territooriumil. Näiteks on kolooniad sipelgatel, künnivares, kajakatel tiirudel, ümisejad jt. Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu
7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) · Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub
Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toiduahel-ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna.
Jää korral jääb hapnik veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus: normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust. Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Erinevate organismide kooselu võib olla neile kasulik või kahjulik. Sageli on koos elada tunduvalt kasulikum kui üksinda. Koloonialisus on paljude sama liiki loomorganismide(nt lindude, imetajate) kooselu. Koloonias elavad isendid üksteise lähedal. Sümbioos on mõlemale poolele kasulik kooselu kahe eri liiki organismi (sümbiondi) vahel. Mõnedele organismidele on sümbioos eluks vajalik, teisest liigist organismide abita nad elada ei saa. Eri liiki organismide kooselu võib olla ühele osapoolele kahjulik või isegi hukatuslik, teisele aga kasulik. Parasitism ehk nugilisus on kahe eri liiki organismi
B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos. C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? Koloonialisus ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena) POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest.
aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 4. Mis on parasitism, millised on selle vormid too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7
hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm. Nii saavad nad end paremini kaitsta. Osa loomi elab kolooniana ainult mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed
Biosfäär-Maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Looduslik mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Looduslik tasakaal-ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna. 2.Toitumissuhted-konkurents-isendite vaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast. Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-ühte liiki isendite kooseluvorm Kisklus-ehk röövlus on toitumissuhe, milles üks loom sööb teist looma ja tapab selle. Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. 3.Toiduahelad-näitavad, kes keda sööb ning kuidas toitained ja energia ökosüsteemis ühest organismist teise liiguvad. Tootja on taim, 1. Astme tarbijad on taimtoidulised loomad, 2. Ja 3. Astme tarbijad on loomtoidulised loomad, viimase astme tarbija on tippkiskja. 4
on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused.Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50%
Isenditevahelist võistlust eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast, nimetatakse konkurentsiks. Sümbioos Ka erinevat liiki organismide kooselu võib olla mõlemale poolele kasulik. Vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel on sümbioos. Niisugune kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi (nt sipelga ja lehetäi) vahel või elab üks organism teise organismi sees (nt mügarbakterid liblikõieliste taimede juures). Koloonialisus Paljud loomorganismid ei suuda üksi elada. Nad peavad elama hulgakesi koos, moodustades koloonia. Koloonialisus on ühte liiki isendite kooseluvorm. Üks hulgakesi koos elamise eelis on parem kaitse vaenlaste vastu, nt rohtlahaukuritel on alati keegi valves. Taimtoidulisus Taimtoidulisus on taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. See on kasulik vaid loomale. Rohke taimestikuga aladel võivad taimtoidulised loomad moodustada hiigelsuuri karju. Kisklus
annaabi.ee 
