... ..................... ..................... ..................... ..................... ................... ..................... ................... ................... ................... ................... ................... ................... ................... 4. Täiendage skeemi sobivate sõnadega, võttes aluseks õpiku tagakaanel joonise.paigutage järgmised näited skeemis õigesse kohta: soolekepike, karikakar, amööb, jõekarp, ristämblik, Kochi kepike, pärmseen, pohl, rohevetikas, majavamm Näited Näited Näited Näited Näited ................................ ................................ ................................ ...........................
TULEMUSED: Coli-laadsed bakterid puuduvad. Jõevees on 3818 PMÜ/ml ja kraanivees kordades vähem ehk 102 PMÜ/ml kohta. KÜSIMUSED: 1. MIS ISELOOMUSTAB COLI-LAADSEID BAKTEREID? TUNTUMAD ESINDAJAD? Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakteritesugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini.[1] E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle
Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel
PULKBAKTERID Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megate...
PULKBAKTERID Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megate...
Escherichia coli ORGANISMI ELUTEGEVUSE ALUSED OP-1 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroi...
mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu. Ligi 80%-l juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid võib esineda ka muid baktereid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk). Kui loodetakse liigselt mähkme suurepärastele reklaamitud omadustele ja ei vahetata mähkmeid sageli, siis võivad väljaheitebakterid imekergelt sattuda kuseteedesse. Suurematel tüdrukutel võivad bakterid sattuda kuseteedesse valesti päraku pühkimise tõttu. 3.Sümptomid Põiepõletik annab end tunda kõigepealt sagedase kusepakitsusena, ilma et erituks suures
Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgi...
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus
Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud neerukahjustus osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses märkamatult. Kuseteede põletik esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, eriti naistel ja seda põhjustavad tavaliselt inimese enda seedeelunditest pärit bakterid, enamasti näiteks soolekepike. Kõrgvererõhktõvest põhjustatud neerukahjustus Nendest hoidumine ja ravi Probleemiks tihti see, et alguses pole peaaegu mingeid sümptomeid, ja kui ka sümptomid ilmuvad, on need väga sarnased lihtsalt üleväsimusega. Kuna sageli kaasneb mõne muu haiguse tüsistusena, siis peaks hoiduma mõne muu haiguse, näiteks angiini või sarlakite, väljaravimata jätmisest. Nõuandeid Tuleb end kaitsta sooja riietusega, eriti rõske ja tuulise ilma ajal
Elas 1996 2003. Lühem eluiga, kehv. tervis ja kopsud, immuunsussüsteem nõrk. 11. Milliseid loomi on veel kloonitud? Sigu, kasse, lehmi ja veel muid imetajaid. 12. Millistel eesmärkidel võiks kloonida inimest? Et luua varuks organeid. 13. Mida tähendab GMO? Geneetiliselt Modifitseeritud Organism 14. Nimeta esimene GM- bakter, GM- taim, GM-loom. GM bakter: kolibakter ehk soolekepike GM taim: tubakataim GM loom: hiir roti kasvugeeniga 15. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, millised GM-loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM-loomad: hiired, rotid, akvaariumikalad, veised, lambad, kitsed. GM-taimed: mais, soja, puuvill, tomat. Veel on ka transgeensed mikroorganismid. 16. Selgita pikemalt GMO eeliseid? Viirusvabad organismid. Taimed on lopsakamad, suurema saagiga. GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17
Bakterid on kõige kauem elavad organismid Autoklaavimine on rõhu all kuumutamine. Bakteriraku pooldumine ja see ei ole mitoos Generatsiooni aeg on aeg mille jooksul tekib uus bakteri põlvkond Bakterid looduses: 1. Lagundajad mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. 2. Sümbiondid taimede, loomade ja seentega Inimese nahal on 1012, sooles 1013, suus 1010 ninas, aga 103 . Sooles elab soolekepike, kes aitab moodustuda K-vitamiini. Mügarbakterid elavad hernestel ja ubadel ehk liblikõielistel. Need bakterid muudavad õhu lämmastiku kättesaadavaks taimele nitraadiks. Veise maos on tselluloosi lagundajad. Funktsionaalne toit Toidule lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, - jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, imuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab patenteeritud Lactobacillius fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria,
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus- See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. S aureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu pimples, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise soki sündroom ja septitseemia. Escherichia coli- Soolekepike ehk koli bakter,kes elavad imetajate soolestikus. Soolekepikesed,mis elavad jämesooles aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ning toodavad K-vitamiini. Need bakterid võivad sattuda toitu nagu liha ja köögiviljadesse. Need bakterid ei ole alai ohtlikut inimesele. Kahjuks teatud tüüpi neid baktereid satuvad soolestikust verre ja see haigus on haruldane kuid võib põhjustada raske infektsiooni. E coli on Gram-negatiivne ja mitte-eosline ning varraste kujuline. 1- 2mm lai ja 3-30mm pikk.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused...........
DNA peab enne kahekordistuma ja siis bakter venib. Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit. Bakterid looudses. 1. Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid.
Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 1.4. Escherichia coli Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C. 1.5
TRANSGEENSED MIKROORGANISMID - transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). S...
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
Valmistamine Tänapäeval ei kasutata hakkimiseks enam nuga ega hakknuga, vaid hakkmasina. Eriomadused Et hakklihas on lihaskiud väikesteks tükkideks tükeldatud, valmivad hakklihatoidud palju kiiremini kui terveid lihatükke sisaldavad toidud ning hakkliha võib süüa ka toorelt. Riknemine Et hakkliha pind on suurem kui tavalisel lihal ning rakumembraanid on osaliselt purustatud, rikneb toores hakkliha väga kiiresti. Sellepärast on paljudes riikides välja töötatud hakkliha müümise eeskirjad. Näiteks Saksamaal tohib pakendamata hakkliha müüa ainult valmistamise päeval. Hakklihas suhteliselt kiiresti levivate ning inimesel haigusi tekitada võivate bakterite seas on Escherichia coli (soolekepike), salmonellad ja listeeriad. Et bakterite paljunemist takistada ning sellega ka säilivust parandada, on tehtud katseid hakkliha tööstuslikul tootmisel lisada sinna piimhappebaktereid nagu jogurti ja juustu puhul. Hakkliha säilitamine. Hakkliha...
Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. * Escherichia coli - Soolekepike ehk kolibakter ehk coli-bakter (Escherichia coli, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6
Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg.
k ja füüsikalised endogeensed tegurid päritav. Sageli haigustega stafülokokk, flebotromboos ulatuslik kopsukoe i ärritajad · Kroonili seotud: soolekepike, resektsioon, t ne · infektsio proteus, klamüüdia äärmuslik liigne a obstrukti kehakaal,
Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni
anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena.
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...
Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E
(raku kasvamine ja varuainete süntees, rõngaskromosoomi kahekordistumine kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi, raku membraan koos kestaga nöördub ja moodustub kaks rakku kumbki rakk saab ligikaudselt võrdse arvu plasmiide ja ribosoome). Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Näiteks laboris, kus neile luuakse eriti soodsad tingimused poolduvad suurem osa baktereid umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?' Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus. Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes. 58. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste
Sageli on toidumürgistuse põhjuseks toiduainete teistkordne saastumine mikroobidega (ristsaastumine): valmistoodete puhul kasutatakse neid lõikelaudu, nuge jms., mille abil töödeldi toorprodukte või on inventar märgistamata, halvasti pestud vms. Transportimisel ja säilitamisel tuleb valmistooted hoolikalt eraldada toorproduktidest ja pooltoodetest. Ohtlik on ka isehapendatud piim, kuna hapendumisest võivad osa võtta juhuslikult piimasse sattunud kahjulikud pisikud: salmonella, soolekepike, proteus jt. Salmonellad ei muuda tavaliselt toiduainete välimust ega organoleptilisi omadusi. Kahtluse korral tuleb teha bakterioloogiline analüüs. Proteuse põhjustatud toidumürgistus Proteuse poolt tekitatud mürgistus on nagu salmonellooski toksikoinfektsioon. Proteusekepikesi on leitud liha- ja kalaroogadest, köögiviljasalatitest ja mujalt. Proteus on roisumikroob. Mürgistus kulgeb ägeda põletiku nähtudega: iiveldus, oksendamine,
Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Laboris, kus neile luuakse eriti soodsad kasvutingimused, pooldub suur osa baktereid umbes 1-2 tunni jooksul. Eriti kiiresti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel. Üheks selliseks on inimese soolestikus elav soolekepike. Looduses neil nii sobivaid elutingimusi ei ole ning seal võivad samad bakterid poolduda korra ööpäevas või veelgi harvemini. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud
takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid. Apoptoos – kontrollitud rakusurm. Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub. Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
kodeeritavaid lõike ehk introneid. Eksonid on vajalikud selleks, et sünteesida mRNAd, mis omakorda peaks määrama ära valgud. On võimalik saada aga sellist DNAd, kus intronid on välja lõigatud ning eksonite otsad on ühendatud. Kui kasutada pöörd trantskriptaasi on võimalik saada niisuguse mRNA pealt DNAd, seda nimetatakse cDNAks. Tema kaksikahel liidetakse bakteri plasmiidi. Peamiseks bakteriks, mida kasutatakse on inimese soolekepike. GMO`dega on võimalik toota järgmisi valkprodukte: 1) Insuliini toodab bakter, millesse on sisestatud inimese geen. 2) Antikehad, mida kasutatakse nakkuste ja vähi vastu. 3) Ensüümid, mida kasutatakse südame infarkti ravil ning juustu ja puhastusainete tööstuses. INIMENE Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki, geelikloomade liiki, imetajate klassi(17 seltsi.), primaatide seltsi(180 liiki), inimlaste sugukonda ja perekonda inimene. Liigi nimi on Homo sapiens
meenutavad viinamarjakobarat Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Staphylococcus aureus naha pinnal. Näha ka karva kinnitumine nahale ja mahakoorunud naha epiteelirakud karva juure lähedal. S. aureus on tüüpiline nahamikroob, kes põhjustab ka nahamädanikke ja vistrikke. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Pulkbakterid ehk batsillid B. thuringensis Escherichia coli ehk soolekepike Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pseudomonas Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid) Robert Kochi originaalfotod B. anthracis'est, kes on
11. Prokarüoot e. eeltuumne rakk. Kuuluvad bakterite ja arhete domeeni. 16S rRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. 12. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Bacillus pulgake ladina keeles Bacterium pulgake kreeka keeles Bacterium coli soolekepike Liigiepiteedid: albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime,
60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. In vivo- bioloogilise protsessi toimumine ja vaatlemine elavas organismis. Tuumorsuppressor gee on kasvaja teket maha suruv geen, kui selles tekivad mutatsioonid, siis see võib viia raku kontrollimatule jagunemisele. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike- kasvab väga kiiresti, 20min uus järglaskond, genoom sekveneeritud. Pagaripärm- genoom sekveneeritud, pooldub umbes 2h jooksul, meioos, Leivahallitusseen- genoom sekveneeritud, suguline paljunemine. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ehk varbuss- elutsükkel 3 päeva, saab lihtsalt agarsöötmel
fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat). Nendeks võivad olla nt vesi, vesinik, H2S, S (anorgaanilised), aga ka nt orgaanilised happed. · Süsinikuallikas (millisest C-ühendit kasutatakse: kas CO2 või orgaanilised ained) fototroofid kasutavad valgusenergiat kemotroofid oksüdeerivad keemilisi aineid jaguneb: kemolitotroofid vesinikubakterid, nitrifitseerijad, tioonbakterid. Oksüdeerivad anorgaanilisi aineid, kemoorganotroofid soolekepike, batsillid, pseudomonaadid. Oksüdeerivad orgaanilisi aineid. Toitumistüübi täpsustamisel näidatakse veel ära, mida kasutatakse C-allikana. Kui C-allikas on org.ühend on tegu heterotroofiga, kui CO2, siis autotroofiga. Kemotroofidest on heterotroofsed nt soolekepike, pseudomonaadid, batsillid jne. Täpne toitumistüüp neil kemoorganoheterotroofia. Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid. Täpse toitumistüüp neil kemolitoautotroofia.
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
kloneerimiseks, tuleb kõigepealt kloneerida organismi DNA ja siis see uude rakku sisestada(munarakku) mis uueks organismiks areneb. 55. Tüvirakud. Rakud, millel on võime differenseeruda ükskõik millisteks organismi rakkudeks ja kudedeks. 56. Geeniteraapia. Vaata punkti 36 57. Miks tekib organismis vähkkasvaja. A cell's ability to instruct itself to die, a process called apoptosis <- see süsteem on nässus + 4-5samaaegset erinevat mutatsiooni raku geenides. 58. Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia mudelobjektid? Odavad kasvatada, paljunevad kiirelt, väikesed. Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 59. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav.
15. Keemiliste ainete toime mikroobidele. Mikrobioloogia I 2017 Steriliseerimine ja desinfitseerimine. Mida uurib mikrobioloogia? • Mikroobe (mikroorganisme). Bakterid, arhed, mikroseened ja pärmid, algloomad. Meie oma kursuses räägime peamiselt bakteritest ja arhedest. • Mikrobioloogia uurib nende objektide ehitust, ainevahetust, geneetikat, genoome. • Seotud tihedalt ka inimese, loomade ja taimede molekulaarbioloogiaga (Escherichia coli ehk soolekepike kui töövahend molekulaarbioloogilises töös). • Mikroobidega seotud ka biotehnoloogilised rakendused (vaktsiinide, antibiootikumide jt ravimite tootmine, aminohapete ja vitamiinide mikrobioloogiline süntees jne). • Keskkonnatehnoloogilised rakendused – keskkonnareostuse likvideerimine mikroobide abil (biotaastamine e.Mikrobioloogia bioremediatsioon). I 2017 • Mikroobikoosluste uurimine: nt inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
