. . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja
Chris Lorenz ,,Ajalugu ja teooria" Seminari alltekstiks on võetud C. Lorenzi artikkel, milles ta proovib seletada mis on ajalooteooria ning kes sellele küsimusele on proovinud erinevaid vastuseid pakkuda. Samuti periodiseerib ta ajalooteooria kui ühe ajaloofilosoofia haru, jagades selle kolmeks lõiguks. Ajalugu RUUM (piirkond, riik, manner, impeerium) VS AEG (aasta ,sajand, ajastu) Ajalooteooria on arutelu millega ajaloolased tegelevad, kuidas ja miks nad minevikku uurivad. Chris Lorenz vatab ajalooteooriat lahutamatus seoses praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei...
Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest
Ajalookirjutuse filosoofia tulevik Ajaloofilosoofiliste artiklite ja teoste ilmumise arv on viimastel aastakümnetel on tõusnud. Kui silmas pidada uurimistööd, publitseerimist, lugejaskonda, tõelist filosoofilist tähtsust ja huvitavat ainet, siis pole ajaloofilosoofia olnud paremas vormis. Ajaloofilosoofiaga kerkib esile mitu tähtsat küsimust. Kas ajaloofolisoofia on ennast ammendanud? Kas ajaloofilosoofia põhiprobleemid on ikka veel meie kaasaegsete filosoofiliste ja historigraafiliste huvide seisukohalt olulised? Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja ajalookirjutuse hoolikat ja ranget analüüsi, mis võtaks arvesse epistemoloogia,
Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu jaoks ning mis on seejuures üldarusaadav. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on
Ta kirjeldab poislapse Emile kasvamist looduse keskel , et hoida teda eemal ühiskonna halvast mõjust. Kuulsaks sai ta filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle:kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' 14.voltaire- Voltaire kommenteeris ja kritiseeris arvukates publikatsioonides, esseedes, kirjades ja artiklites poliitikat, seadusi, ajalugu, teatrit, loodusteadusi ja filosoofiat (temalt pärineb mõiste "ajaloofilosoofia" ja ta kirjutas 1764. aastal ka filosoofia sõnastiku) ning võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Samuti kirjutas ta näidendeid, lühiromaane, jutustusi ja muid kirjanduslikke publikatsioone 15.Defoe pae teos on ,,Robinson Crusoest'', mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest 28 aasta jooksul. Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Swifti kuulsaim satiirik- peateos Culliveri reisid, mina vormis, kirjeldab arsti jutustusena
ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut,
seal, pea maas, ja tõstis rääkides pidevalt pabereid edasi-tagasi, lehitsedes oma märkmeid. Ta köhis pidevalt, püüdis oma kurku puhtaks saada, ja see välistas igasuguse sujuva kõne. Iga lause seisis omaette ja tuli suure vaevaga..." 9 61-aastasena haigestus Hegel ootamatult ja suri järgmisel päeval une pealt. G. W. F. Hegel 10 13.1. Ajaloofilosoofia Ajalugu on Hegeli käsitluses protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus; üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11 Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12
lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik?Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli ajaloofilosoofia. Hegel on süsteemiegitaja, kes loob kõikekatva koondsüsteemi, ühe filosoofia kõige kuulsamatest. Tema süsteemile on kõige loomulikul läheneda tema ajaloofilosoofia kaudu. Ajalugu käsitledes suudab ta oma fantaasiat ohjeldada. Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema
seisukohti peetud kohatuks anakronismiks. Siiski on selline eristus ekslik. Oma uues valgustuslikus sissejuhatuses väidab Raymond Plant, et Hegeli teoloogilised uuringud tegelevad meid kõiki huvitavate teemadega. HEGELI TÄHTSUS Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia enese põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia, mis on käesoleva referaadi põhiteema. Isegi tänapäeval püüavad nende valdkondadega tegelevad filosoofid sageli lähtuda Hegeli mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I,
deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria" Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J.Locke- Inglane, empiirik H. Poincare- Ratsionalist. Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof. J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria. D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof. A.Einstein- Saksa füüsik
(keskkonnakaitse, tervishoid, popkultuur). Vandenõukultuuri iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv;
(1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
9. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega.
Selle eest, et üldine tahe ja riik ei laguneks kannab hoolt "tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismi-kultus. teosed: "Arutlus teadusest ja kunstidest", "Arutlus inimsetevahelises ebavõrdsuse allikaist ja alustest", "Julie ehk Uus Helose", "Ühiskondlikust lepingust" ja "Emile ehk kasvatusest" ning "Pihtimused" 5. Georg Wilhelm HEGEL - sakslane - suur süsteemilooja Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates võimalikki ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane:"Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" Ajalugu on Hegeli arvates maailmavaimu areng. Vaimu olemuseks on vabadus ning maailmavaimu areng seisneb üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli
a isamaasõda, kujutab patriarhaalset eluviisi, mille puhul üksikisik kuulub perekonna kaudu rahvasse ja ühiskonna erinevused taanduvad rahvusliku ühtsustungi mõjul. Üksikisiku väärtuse määrab rahvuslähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. (EE 1996, lk 463) Antakse laiaulatuslik panoraam Euroopa ja eriti Vene elust XIX saj. alguses, väljendub ka autori omapärane ajaloofilosoofia. Romaanis seisab esikohal kahe vene aadliperekonna Rostov'ide ja Bolkonski'te kroonika ning Pierre Bezuhh'i hingelise arengu lugu. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust.
programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei
Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Filosoofia tööristad: LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek) Eksijäreldused: Relativism, Toetumine autoriteedile, jne.
Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest")
Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning
pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L
Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning
süsteem, vaid ka akadeemilise teadus. (Udalõh 2010: 3) Ajaloo jooksul retoorika arenes ja muutus. XVII-XIX saj. retoorika hakati mõistma nagu argumentatsiooni teadust, peamiselt kirjalikult. Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. Uue tähenduse ja rakenduse sai retoorika aga 20. sajandil. Kirjandus 1. Aava, Katrin 2003. Veenmiskunst. Õpik gümnaasiumile. Haridus- ja teadusministeerium: Avita: 9-41. 2. Ginzburg, Carlo 2003. Ajaloofilosoofia: Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003: 100-118 http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GinzburgCarlo_Ajalugu_TUNA2003_4. pdf (viimati vaadatud 18.04.2015). 3. Kennedy, George Alexander 1998. Comparative Rhetoric: An History and Cross-Cultural Introduction (NY: Oxford University Press, 1998) https://www.academia.edu/4624598/RETOORIKA_AJALOOST_George_Alexander_Kenne dy_Comparative_Rhetoric_ (viimati vaadatud 18.04.2015). 4
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
2.1 Püha Augustinus Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, tema ema oli Püha Monica, kes kasvatas oma poja üles kristlasena. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse juurat ja retoorikat õppima. Siis hülgas ta kristlikud põhimõtted, pühendus filosoofiale ja võttis endale armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust? Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks. Siin on peidus ka moraali kuldreegel: tee seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. HEGELI AJALOO FILOSOOFIA Tema ajaloofilosoofia aineks on maailma vaimu (abstraktne inimene või inimteadus) arengu seaduspärasused. 1. Maailmavaimu kavalus ehk ajaloo iroonia Inimesed lähtuvad oma tegudes isiklikust huvist ja plaanidest, kuid see ei tähenda, et ajalugu on nende teha, nimelt on maailmavaim kaval inimeste tegude tulemused ei vasta kunagu nende plaanidele. Näiteks inimene tahab naabrile kätte maksta ja paneb tema maja põlema, kuid põlevad maha ka teised külamajad, sh ka tema enda oma.
Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803)
o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimesest põhjustest. - ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. - Psühholoogia - kosmoloogia Filosoofia ainevaldkond Loogika ehk õigest ja korrastatud mõtlemisest. Gnoseoloogika/epistemioloogia ehk tunnetuseteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtest. Antropoloogia ehk õpetus inimesest. Eetika ehk õpetus sellest mis on hea. Filosoofia spetsiifilised suunad: Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus. Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Mileetose ehk joonia koolkond Filosoofia tekkis Türgi rannikul. THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees.
absoluutne ja tingimusteta. Teo tagajärjed ei ole olulised. Mida iganes teoga saavutatakse või hävitatakse, selle moraalne positsioon temast ei sõltu. Kategooriline imperatiiv kohustab tahet. Kant eeldab, et inimeses on justkui kaks poolt: mõistuslik ja soovide pool. Tegutse vaid sellise maksiimi järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks seaduseks. Tema kindlus on a priori. Inimene järgib seda moraali normi vaid ja ainult normi enda pärast. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA. Hegel on süsteemiehitaja. Ta loob kõikekatva koondsüsteemi. Talle on ajaloolisus filosoofiline põhitõde, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusesse. Inimene on algusest peale ajalooga seotud. Ta teeb ajaloo mõisteliseks. Ajalugu iseloomustab range sisemine sihipärasus. Ajalool on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on seaduspärane. Ajalugu on protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus.
Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse
absoluutse vaimu poole. *Ajalugu Vicol: Hegelil: tsirkulaarne lineaarne Sarnasused ajaloos pole paremaid ega halvemaid aegu, ebakõlad ja ebaõnnestumised viivad arengut edasi KUNSTI KÄSITLUS *Ühine kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU -- Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi
vaimu poole. *Ajalugu Vicol: Hegelil: tsirkulaarne lineaarne Sarnasused – ajaloos pole paremaid ega halvemaid aegu, ebakõlad ja ebaõnnestumised viivad arengut edasi KUNSTI KÄSITLUS *Ühine – kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU — Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi
õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia. Hegeli järgi on kogu olemise alus ehk ülim olemus maailmavaim. Ajalooprotsess on vaimu arenemine enesest teadlikuks saamise suunas. Maailmavaim pöördub enese juurde tagasi kolmes etapis: esiteks indiviidis, mida Hegel nimetas subjektiivseks mõistuseks. kõrgema teadlikkuse saavutab maailmavaim perekonnas, ühiskonnas ja riigis. Seda vaimu avaldumisvormi nimetas Hegel objektiivseks mõistuseks, sest selline mõistus avaldub inimeste koostöös.
Merkeli jt sõnavõtud ei toetunud mitte faktograafiale, vaid peaosa mängis uus kujutlus- ja mõtlemisjulgus. Ehkki ei Merkel, Jakobson ega Hurt olnud järjekindel teoreetiline mõtleja, ehkki nad ei arendanud välja oma ajaloofilosoofiat, olid nad kõik kontseptualistid (eriti Merkel) s.t isikud, kes püüdsid oma ideid kuulutades mõista anda, et nad ei ole mitte ühe või teise asja poolt, vaid et nende poolt on ka inimese ajalookogemus ja filosoofiline loogika. Ajaloofilosoofia ei olegi ehk õige sõna selle narratiivse kihistuse iseloomustamiseks, küll aga võime kõnelda AJALOOIDEOLOOGIAST. Faktiliselt ebausaldusväärne, kuid ajaloo ümberkirjutajana ei ole tal Baltikumis võrdset. Need teosed kuuluvad osalt luulelise fantaasia valdkonda, kuid ometi ühtlasi balti ajalookirjutuse kullafondis. Merkelita poleks ei eesti ega läti rahvusliku ajalookirjutuse teke üldse mõeldav. Ta
jne) osadeks lahutamise abil. Hermeneutika püüab mõista (keelt või teksti) tervikust lähtudes. Hermeneutikud püüavad jõuda mõistmisele, kusjuures tekib nn hermeneutiline ring: osasid tõlgendatakse terviku kaudu ning tervikut omakorda osade kaudu. Terminit hakkas kasutama üks esimesi tuntud filosoofe hermeneutikuid: Friedrich Schleiermacher (1768-1834). Tutvume mõnede hermeneutiliste ajaloofilosoofidega. 35 Ajaloofilosoofia on ajaloo filosoofiline mõtestamine. Ajaloofilosoofia ei ole mitte osa ajalooteadusest, nii nagu keelefilosoofiagi pole osa keeleteadusest. Ajaloofilosoofias käsitletakse filosoofilisi küsimusi tuginedes ajaloole kui eriteadusele ning püüdes selgitada ajalugu kui protsessi. (Hermen. ja ajaloofilosoofia on ristuvad mõisted!) Wilhelm DILTHEY (1833-1911) püüdis rakendada tekstimõistmise reeglid elu ja ajaloo käsitlemiseks. Dilthey püüdis mõista ajalugu kui terviklikku maailma. Mida võiks tähendada mõistmine?
Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi
hukatakse. Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse
arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Filosoofia ainevaldkonnad eelkäija. · ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest. · ANAXIMANDROS · Moraalifilosoofia, eetika ehk õpetus sellest mis on hea. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. · Ilmselt babüloonlaste eeskujul. · Poliitiline filosoofia, on teadus sellest kuidas ühiskonnad · ANAXIMANDROS on korraldatud. · Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks · Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega rajajaks.
omasoodu aga igal isikul tuleb omaette viimne kohtupäev ette. Hegel arvab, et kogu ajaloo üle rakendub absoluutne õiglus. Hegel näeb ajalugu lineaarsena, progerssiivselt arenevana. Igal ajastul on mingis inimvaldkonnas oluline arengu roll. Inimese vaim on arenenud kolmes valdkonnas 1) kunst (antiikaeg) 2) religioon (keskaeg) 3) mõistus ehk teadus (uusaeg). Jõutakse välja absoluutse vaimuni. 17). ... (KÜSIMUS: Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile). GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL ( 1770 - 1831) on saksa idealismi peamisi esindaja. Tuntuim teos “Vaimu fenomenoloogia”. Inimvaimu teekonna kirjeldus läbi ajaloo. Hegel näeb ajalugu lineaarsena, progerssiivselt arenevana. Igal ajastul on mingis inimvaldkonnas oluline arengu roll. Inimese vaim on arenenud kolmes valdkonnas 1) kunst (antiikaeg) 2) religioon (keskaeg) 3) mõistus ehk teadus (uusaeg). Jõutakse välja absoluutse vaimuni. Kunsti kaudu
eeltööna. See võimaldas nüüd kõike vajalikku öelda ka maailma, inimese ja Jumala kohta. See ongi Kanti eesmärk "kriitikajärgsetes" teostes. Loetleme neist tähtsaimad, aga tegeleme põhjalikumalt vaid kahega neist. Kant huvitub taas religioonist. Kuidas vöiks positiivne religioon väljanäha, kuidas ta toimiks eelnevalt antud kriitilistes raamides? Kuid ka eetika vajas nüüd positiivset esitust. Selle võtab Kant ette oma "Kommete metafüüsikas". Ajaloofilosoofia põhijooned oli Kant esitanud oma teoses "Üldise ajaloo idees maailmakodaniku vaatenurgast". Mõlemale eelpool mainitule järgneb nüüd filosoofiline visand "Igaveseks rahuks". Oma kasvatusõpetust käsitles Kant vaid loengutel. Need anti hiljem kogutuna välja. 2. KOMMETE METAFÜÜSIKA Kui me mõtleme sissejuhatuses antud Kanti kolmele küsimusele, siis teise puhul neist võiksime olla veel mitte rahuldava vastusega. Kant näitas küll teises kriitikas eetilise toimimise
Vabade ja võrdsete kodanike enesekasvatuse idee oli tollal revolutsiooniline, kuid sotsiaalkriitika ei olnud tegelikult W-i südameasjaks. [31]Ajalooline koolkond Ratsionalistliku loomuõigusfilosoofia sisemine loogika selle rajatus ajatule alusele ei saanud arvestada ajaloolise dünaamikaga. Loomuõiguse hiilgeaegadel jäi ajalooline lähenemine õigusele seepärast tahaplaanile. Giovanni Battista Vico (keda peetakse ajaloofilosoofia rajajaks) asetas oma käsitluses peamise rõhu erinevate rahvaste ajaloole ning kritiseeris Descartes'i, kelle filosoofias ajalool ja ajaloolisusel polnud mingit kohta. Loomuõigusõpetusi kritiseeris ta selles, et need lähtusid ajaloolise maailma viimasest, aktuaalsest astmest, ega arvestanud võimalusega, et õigus võib olla ajalooliselt arenev või varieeruv. Vico põhitees: inimlik vaim saab aja jooksul üha enam teadlikuks oma tegelikust loomusest ning temas algetena algusest
Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24
Siiski, tänapäevasemad kultuurikäsitlused ei rõhuta enam väga kultuuri indiviidideülest eksisteerimist, vaid püüavad sünteesiva käsitluse poole - kultuur on küll teatud määral abstraktsioon ent ta on ka nö objektiivne reaalsus, mis realiseerub ehk muutub tegelikkuseks ikkagi konkreetsete indiviidide tegevuses. 1 3. loeng Kultuurifilosoofia. Kultuuriajalugu. Kulturwisshenschaft. Kulturoloogia Kultuurifilosoofia · kultuuri uurimine filosoofilisel viisil · kultuur ajaloofilosoofia kontekstis · kultuur keelefilosoofia kontekstis Kulturwissenshaft · mõiste Kultur saksa kultuuriruumis · Kulturwissenshafti juured · Olulisemad esindajad · Olulisemad ideed Sissejuhatus Maailmamõistmine ja selle kandjad. Filosoofia esmaseks määratluseks võiks olla, et filosoofia on üks maailmamõistmise viisidest. Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia, küll aga vastupidi. Niisiis on maailmamõistmist siin käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin
(müstiline, iga võrdlus on sümboolse tähendusega). Iga aste viib Jumalale lähedamale ning müstilise elamuse teel jõutakse kõrgaimale astmele. Uusplatonismi järelkajad ulatusid Rooma impeeriumi idaossa, kus kõneldi kreeka keelt. Uusplatonismi mõjusid ilmneb paljude kristlike mõtlejate loomingus, nt Augustinuse. Ent radikaalsemaid uusplatonismi pooldajaid ei soositud, neid kiusati taga. Spengleri ajaloofilosoofia eristub täielikult Hegeli filosoofiast. Spengler väitis, et on olemas ainult erinevate kultuuride ajalugu. Iga kultuur läbib kolm faasi: sünd, õitseng ja surm. Kultuure on erinevaid, ent kõik kultuurid ei eksisteeri samal ajal. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud: Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me
Seega vajaks iga valitseja omakorda valitsejat. See ülesanne laheneb aga iseenesest ühiskonna arengu tulemusel – kui inimestel on olemas õige ettekujutus õiglusest, kogemus ning arusaam oma vabast tahtest loobumise vajalikkusest -, kui inimesed hakkavad ise ennast valitsema ehk teisisõnu suudavad ise oma isiklikku tahte ühiskondlikule allutada. * Loengu osa. 10.12.15. Idee üleüldisest ajaloost maailmakodanlikus sihis. Kantii ajaloofilosoofia keskne tekst. See tuleneb praktilisest filosoofiast. Kant’i ajaloo filosoofia artuleb kas ja millises vormis see võimalik on. Mida kujutab endast, võiks kujutada ja kuidas seda realiseerida. Idee mõistetud igapäevases tähenduses – üldine mõte või arutlus, aga siin idee omab ka termini tähendust. Mitmekesine sisu: kolm funktsiooni kasutab „ideed“. Üleüldine ajalugu, mille kandjaks on inimsugu ehk inimkonna ajalugu. Iseloomulik valgustusajale. Räägitakse inimkonna nimel
-) Uurimine peaks kohanduma konkreetsetele elusituatsioonidele. -) Filosoofia peaks hülgama filosoofide probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitelda "inimeste probleeme". * John Dewey ei olnud perfektsionist, ta ei uskunud täiuslikusesse. Ta nimetas oma filosoofiat "meliorismiks", s.t. usuks parandamisesse (melio=parem). -) See on maailma parandamise ja edu (progressi) usk. Oswald Spengler * Oswald Spengler (1880 1936) ta ajaloofilosoofia on kokkuvõetav mõttes: ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu. -) Iga kultuur läbib üksteise järel kolm staadiumi: *) sünd; *) õitseng; *) surm. -) Peateos oli "Õhtumaa allakäik" ("Der Untergang des Abendlandes") *) 2 köidet, vastavalt 1918 ja 1922.a. -) Spengler sai oma teosega kohe Euroopas kuulsaks. *) Põhjuseks oli Maailmasõda ja Revolutsioon Venemaal, mis olid Euroopat vapustanud.
annaabi.ee 
