Tiibade laius 44,85 m Kere kõrgus 16,62 m Maksimaalne 5,28 m salongi laius Kere diameeter 5,64 m Tühikaal 90 060 kg 81 900 kg Maksimaalne kaal 165 000 kg 170 500 kg Lennukiirus mach 0.78 Maksimaalne kiirus mach 0.86 Lennukaugus 6 670 km e 5 300 2 950 nm täiskoormusel miili Max. kütuse maht 18 000 USG või 68 150 liitrit CF6-50C2 või JT9D- Mootorid CF6-80C2 või PW4156 59A Airbus A310 Variandid A310-200
Mac OS Nimi Ajalugu Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis
keemik ning õppinud Prahas. Algselt oli ta nimi Wolf Pascheles, kuid 1898. aastal vahetas ta oma nime Wolfgang Joseph Pauliks, samal aastal vahetas ta ka usku: judaismi rooma-katoliikluse vastu. Tema vanemateks olid Wolfgang Joseph ja Berta Camilla Schütz. Ta abiellus Ernsti ema, Berta Schütziga, aastal 1899 ning selleks ajaks oli ta loobunud oma arstikarjäärist, sest tundis suuremat huvi keemia ja füüsika vastu ning temast sai ülikooli professor. Ernst Mach oli mees, kes inspireeris Josephit just teadusega tegelema ning kelle auks pandi Wolfgang Ernst Paulile ta keskmine nimi Ernst. Samuti on Ernst Mach Wolfgang Ernst Pauli ristiisa. Hertha Ernestine Pauli oli Wolfgang Ernst Pauli õde. Ta sündis 1906.aastal Viinis ning suri 1973.aastal New Yorgis. Ta erines oma isast ja vennast, sest tema kirgedeks olid kirjutamine, näitlemine ja ajakirjandus. Aastast 1927 kuni aastani 1933 mängis ta mitmeid väikeseid rolli Max Reinhardti teatris
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
Railguns have long existed as experimental technology but the mass, size and cost of the required power supplies have prevented railguns from becoming practical military weapons. However, in recent years, significant efforts have been made towards their development as feasible military technology. For example, in the late 2000s, the U.S. Navy tested a railgun that accelerates a 3.2 kg projectile to hypersonic velocities of approximately 2.4 kilometres per second, which is about Mach 7. In addition to military applications, railguns have been proposed to launch spacecrafts into orbit; however, unless the launching track was particularly long, and the acceleration required spread over a much longer time, such launches would be restricted to unmanned spacecraft. 1.1 History of railguns The earliest electromagnetic gun developed was the coil gun, the development of which reportedly started already in 1845. The first patent was awarded to a professor in Oslo when he
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem (1999), mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamisteks komponentideks on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ja sellele lisatud Aqua graafiline kasutajaliides ning Finder nimeline failihaldur. Kui varasemad Max OS X versioonid said kanda vaid nimetust "UNIX laadne" (tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev
milleks on: Bentley – 3.5 Litre 1931, 4,5 Litre 1930, Mark VI 1953, Mark II Continental, Mulsanne Turbo Aston Martin – DB5, DB Mark III, DBS, V8 Vantage Volante, V12 Vanquish, DBS V12 Lotus – Esprit S1 1976, Turbo Esprit 1980 BMW- Z3, 750iL, Z8, 520i Ford – Mustang Convertible, Thunderbird 1964, Mustang Convertible 1965, Mercury Cougar Convertible 1969, Mustang Mach 1 Fastback 1971, Econoline 1971, Taunus, LTD 1983, Thunderbird 2002, Fairlane 500 Skyliner 1957, Mondeo ST 2.5 MkIV 2006 Saab – 900 Turbo, 9000 CD, 9000 CD Turbo Rolls-Royce – Phantom III 1937, Corniche, Silver Wraith II, Silver Cloud 1962, Silver Shadow Chevrolet – Bel Air convertible 1957, Impala Convertible 1963, Fleetwood Limousine 1977, Corvette C4 American Motors – Hornet, Matador [1] 2. Enim kõmu tekitanud autod
Tavaliselt sisaldab tuum järgmisi osi: katkestusetöötleja, mis töötleb kõiki katkestusnõudeid ja omavahel tuuma teenuste pärast võistlevaid sisend-väljundoperatsioone plaanur, mis määrab kindlaks selle, millised programmid ja mis järjekorras jagavad omavahel tuuma tööaega superviisor, mis tegelikult korraldab kerneli tööd. On olemas ka selliseid tuumi, mida saab kasutada suvalises opsüsteemis, näiteks Carnegie Mellon University's loodud Mach. Viimane on muuhulgas kasutusel Apple'i PowerMac'ile mõeldud Linuxi opsüsteemis Tuuma ei maksa segi ajada BIOS'iga (Basic Input/Output System) , mis istub kogu aeg püsimälus. 2. Kerneli põhilised rajatised Kerneli primaarne funktsioon on juhtida arvuti resursse ja lubada teistel programmidel jooksutada ja kasutada teisi resursse. Tüüpiliselt ressursid koosnevad: 1. CPU (Central Processing Unit). See on kõige kesksem osa operatsioonisüsteemis,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht,...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht,...
Ei olnud võimalik kaasata väärtuste probleemi teadusuuringutesse, et tuua "pärisest" "olemine" ja säilitada positivistliku kriteeriumi teadusest. 5 Kõik need asjaolud tõstatasid uuesti küsimuse filosoofia kohast teaduste hulgas ja lükkasid tagasi selle vastuse, mida pakuti postitivismi esimesed järgiad. Tulemuseks tekib positivismi teine, ajalooline vorm - mahism, empiriokrititsism (Ernst Mach (1838-1916), R. Avenarius (1843-1896) jt.) Teine positivism säilistas esimese paigutuse - idee, et tõelise teadmise sisu leidub positivistlikes teadustes. Lisaks teise positivism püüdis veelgi tugevdada seda väidet, andes väljakutse postivistlike teaduste meetodite valikule, mis peaks õigustatult kuuluma nende sisu alla, kriteeriumidele, mille järgi saab välja filtreerida, mis on erialased teadmised, mis sattusid nii-öelda kogemata.
insenerid suutsid valmistada parema lennuki, kui nemad. Töösse anti MiG-25, mis pidi juba A-12 sisse seated kiiruserekordi (rohkem kui kolm helikiirust) purustama, kuid sellega nad hakkama otseselt ei saanud. Mõned kiiruse ja kõrguse rekordid suudeti saavutada, kuid ameeriklastele jäi siiski kõige kiirema lennuki omamise au - MiG-25 suutis suurt kiirust hoida vaid lühikest aega - suur kiirus hävitas mootorid paari minutiga, samas kui A-12 ja SR-71 suutsid Mach 3+ kiirust hoida mitmeid tunde. Siiski oli MiG-25 teatud tingimustel võimeline A-12 ja SR- 71'e ohustama. Vähe sellest, et püsikiiruse rekord jäi NSVL purustamata, sõitsid Blackbirdid iga päev üle Nõukogude territooriumi ning mitte kordagi ei suudetud neid alla tulistada. Üks kuulsamaid marsruute oli niinimetatud Balti Ekspress, kui Blackbird sõitis üle Poola, Leedu, Läti ja Eesti, pööras Soome lahe kohal ümber ja mööda Rootsi rannajoont hakkas Saksamaal asuvasse baasi naasma
Another part, what consist viscosity, becomes smaller and transform into non-linear term equation. 4. What means asymptotic analysing of the problem? Asymptotic analysing is a method of describing limiting behaviour(boundary conditions). For example in physical system it describes behaviour in very large systems. We use this method then we operate with very high viscosity, much number and so on. 1 5. What gives introducing of Reynolds, Mach and other numbers in Fluid Dynamics? This numbers help us to divide flow into different cases. For example high Re number tell us, what we deal with turbulent flow. If Re number is low, we have laminar flow. Much number is commonly used to represent the speed of an object when it is traveling close to or above the speed of sound. Froude number is used to determine the resistance of an object moving through water, and permits the comparison of objects of different sizes
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
1880 John Milne leiutab seismograafi. 1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. 1887 Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri. 1887 Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained. 1888 Hetrtz avastab fotoefekti. 1889 Edison leiutab reaalset kasutatava projektori liikuvate piltide näitamiseks. 1891 G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime "elektron". 1893 Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
o Seadmete draiverid, võrgundus, failisüsteem, kasutajaliides · Tuuma keskkonna teenuste väikese hulga tõttu on stabiilsem · Eelised: · Lihtne laadida tööd katkestamata uusi draivereid ja failisüsteeme · Mahub protsessori vahemällu (L1, L2 cache) · Puudused · Palju süsteemi kutsungeid ja konteksti ümberlülitamisi · Näiteks: · MAC OS, Windows CE, MiniX, GNU Hurd, MACH, L4, AmigaOS, K42 Klient/server struktuuriga OS Rakendus Printserver Mäluserver ; Failiserver ; Protsessiserver päringvastus päringvastus Mikrotuum Riistvara Hybrid Kernels · Kombinatsioon mõlemast maailmast
Ted Nelsoni poolik projekt Xanadu (aastast 1965) Berners Lee aga programmeeris ideed praktiliselt kokku, tehes lihtkasutajate jaoks väga mugava süsteemi. HTML on väga lihtne! 1990: GNU UNIX almost complete 1990, the GNU system was almost complete; the only major missing component was the kernel. It was decided to implement the kernel as a collection of server processes running on top of Mach. Mach is a microkernel developed at Carnegie Mellon University and then at the University of Utah. The start of development was delayed as people waited for Mach to be released as free software, as had been promised. 1990: MS and IBM end cooperation Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. IBM and Microsoft end cooperative work on operating systems, dividing up work-to- date between them, in a series of cross-licensing agreements.
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
Ich darf nicht rauchen. Ma ei tohi suitsetada. Er darf nicht Fleisch essen. Ta ei tohi liha süüa. Du musst nicht deinen Vater anrufen. Sa ei pea oma isale helistama. Wir müssen nicht diese Übung machen. Me ei pea seda ülesannet tegema. 23 u Käskiv kõneviis Sina-vorm Nimm! Võta! Mach! Tee! Trink! Joo! Frag! Küsi! Sprich! Räägi! Iss! Söö! Komm! Tule! Hilf! Aita! Kauf! Osta! Ruf an! Helista! Erklär! Seleta! Gib! Anna! Mõnedele sõnadele lisatakse -E Antworte! Vasta! Öffne! Ava! Sage! Ütle! Finde
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
1. Ada 95 arendatud spetsiaalselt RAS tarbeks, paljude probleemide tõttu ei leidnud loodetud laia kasutust 2. C 70ndate alguses, `low-level' programmeerimiseks 3. C++ - OO laiendus 4. C# - MS Javalaadne .NET platvormi jaoks 5. Fortran 50ndate keskelt alates RAS kasutusel 6. Java OO keel, algselt virtuaalmasinale loodud,interpreteeritav 7. RT Java Ajaliselt `paremini' ettemääratud käitumine 8. PEARL, RT Euclid, RT C, RT C++, MACH jne 73. Iseloomustada reaalajasüsteemide programmeerimisel kasutatavuse seisukohalt C, C++, C#, Java programmeerimiskeeli. C: · C `masinläheduselt' järgneb assemblerile. Olemas andmetüübid character, byte, bit, address jne, samuti andmete paigutamise/klassifitseerimise tüübid register,volatile, static, constant · Olemas ka raskestianalüüsitavad / mitteetteennustatavad konstruktsioonid printf, scanf jms · Olemas minimaalne eriolukordade töötluse mehhanism
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
küsimusepüstitus sõna tähendus lause mõte metafüüsika ületamine metafüüsika seletamine lõppjäreldus 20. sajand. Loogilised empiristid, reviolutsionäärid. Positivismi esindajad – 19. sajandil. Metafüüsika hülgamine positivismi näol. Kolm lainet positivismis: esimene on 19. sajandil Comte, Milli, Spenceri poolt. Teine laine on Mach, Avenarius (psühholoogiline positivism). Kolmas on loogiline positivism, 20 sajandil (loogiline osutab tema eripärale, toetutakse kaasaegsele loogikale). Järjepidevus on anti-metafüüsilisus. Metafüüsika on midagi, mida tuleb ületada ja tänu loogika arenemisele on see võimalik. Loogiliste positivistide silmis 19. sajandi positivism ei ole metafüüsika vaba ja eelistatakse loogilise positivismi nime. Välja kasvas see Viini ringist (loogiline positivism)
avastatav, ehkki see võib olla töömahukas ja keeruline. Inimkond läbib kolm uskumuste staadiumi: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne. Teaduse ja filosoofia ülesanne on anda positiivseid teadmisi meeleliste nähtuste kirjeldusi. Positivismi rajajateks on veel ka utilitarist J. S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970).
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui tead...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
Nagu on öelnud ungariinglise teadusfilosoof Imre Lakatos (192274), teavad teadlased teadusest sama vähe kui kalad hüdrodünaamikast. Sellepärast ongi Feyerabendi arvates neile nii lihtne sisendadaperversseid teadusfilosoofiaid. Silmas pidades laialdast ajaloolist materjali, on Feyerabendi arvates võimalik esile tuua vaid üks põhimõte, mida võib kaitstaigasugustes tingimustes ja inimkonna arengu kõigil etappidel. See on põhimõte, et kõik läheb (ingl anything goes, sks mach, was Du willst). Arvamuste ühtsust vajab kirik, objektiivseks tunnetuseks on vajalik arvamuste mitmekesisus. Selline arvamuste mitmekesisuse soosimine on ainukesena kooskõlastatav ka humanismi põhimõttega. Teaduslike ideede allikaks võivad olla iidsed müüdid, kaasaegsed eelarvamused, spetsialistide teosed, haiglaslikud fantaasiad ühesõnaga, Feyerabendi arvates pole siin tarvis tagasi kohkuda. Näiteks mõte Maa liikumisest, mis sündis juba antiikajal, laideti sajandeid
Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ).
Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
