Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tu...
Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Me ostame sisse nii palju kaupu, sest teatud toidukaupu(näiteks : Kohv, tee, maitseained ja puuviljad) pole Eestis looduslikult võimalik kasvatada ja toota. Enamasti on ka odavam osta sisse kui ise kasvatada. Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Eestis on tootmine kallim, kui paljudes välisriikides.
muredega, kus lapsel puudub kohusetunne ja vastutus, puudub tihti koolist ning ei taha õppida. Seoses sellega kaasnevad käitumisprobleemid ja suhtlemisprobleemid õpetajatega, täiskasvanutega. Analüüsigem siis veidi..... kui lapsele on väikesest peale kõike võimaldatud, peres pole olnud reegleid, mida jälgida, kohustusi -- mille eest ka laps peab vastutama -- ega siis tekki vastutustunnet ega kohusetunnet. Laps viskas oma mänguasja jonnihoos maha, nii et see purunes. Ei ole midagi -- ostame uue. Saab vähe vanemaks, lõhub või kaotab juba mitmes kord oma mobiili -- ei ole hullu, ikka juhtub -- ostame uue.... Lõpuks võtab luba küsimata ema ja isa asju -- no mis siis ikka hirmsat siin on.... ikkagi oma. Ema ja isa võivad ju uued osta.... Kui juba alguses ei reageerita, jääbki lapsel mulje, et kõik on lubatud. On vanemaid, kes määravad küll karistuse, kuid järgmisel päeval on see unustatud. See on hirmsaim viga, mida teha. Kasvatuses on oluline koht järjepidevusel.
fotolaad. 3.TOOTED JA TEENUSED Firma pakub fotograafi teenuseid. Inimene saab endale vabalt valida aja ning koha kuna tulla pildistama. Pildistamised toimuvad kliendi soovil kas värskes õhus või siseruumides. Teenust peaks kasutama need, kes soovivad jäädvustada oma erilisi hetki või lihtsalt on soov ennast pildistada lasta. Kuna meie pakume teenust, on meil kindlasti vaja fotokaameraid ning stuudiot, kus pildistada-kavatseme selle algul rentida ning hiljem võib-olla ostame enda ruumid. 4.TURG, TURUNDUS Meie kliendiks on inimene, kes soovib jäädvustada oma erilisi hetki või klient, kes soovib lasta ennast pildistada. Meie teenus on otse ostjale. Peame enda konkurentideks kõiki, kes tegelevad pildistamisega, kuid pakume taskukohasema hinnaga teenust neile, kellel ei ole võimalik kalleid teenuseid kasutada. Meie teenus eristub teistest oma hinna poolest. Pakume taskukohasema hinnaga teenust. Me pakume oma teenuseid stuudios, mille kavatseme rentida. 5
-Madalad püsikulud - Madal krediidivõime - Võimalused Ohud - Uute ja odavate transpordivõimaluste - Turu kasvu peatumine tekkimine - Kogenud konkurentide agressiivne - Uue ostjagrupi tekkimine turuletulek - Riigipoolne tugi tegevusalale -Rahvastiku vähenemine piirkonnas 7. Toode/teenus. Teenused- Ostame kokku metalli erinnevatelt klientidelt. Pakume ka metalli äraveo teenust. Lisaks ostame kokku ka erinevat värvilist metalli ja seoses sellega, et me ostame metalli kokku ka suuremates kogustes on meil ka kõrgemad ostuhinnad. 8. Tootmine/teenindamine. Asume sõmerpalu külas. Meil on kaks kontorihoonet ja mitmeid laohooneid, kuhu metalli ladustada. Me pakume parimaid ostu hindu võrumaal. Erinevalt teistes selle ala ettevõtetest on mei suhteliselt kiire teenindus.
puhastada vaipasi ja pehmet mööblit. Kuna meil on naturaalne puidust põrand siis on põranda peal vaip ja siis on sellega hea puhastada kuna ta võtab väga hästi plekid ära. Ostma oleme hakandu seda sellepärast ,et kunagi kukkus toit mööbli peale ja seda sai proovitud ja võttis kenasti toiduplekid ära. Nõudepesu vahend Nõude pesemiseks oleme me aastaid kasutanud Fairyt. Fairy teeb oma töö nii ära nagu reklaamis lubatakse ja võtab ära ka kõige tugevama rasva. Ostame me seda sellepärast ,et Fairy on oma hinda väärt ja teeb oma töö ära. Pesupulbrid Riiete pesemiseks kasutame me Ariel Pro Zim 7-et. Hea on ta sellepärast ,et see pesupulber on mõeldud igat värvi riiete pesemiseks ja samas tulevad plekid ära juba 40C juures pesemisel. Pesupulber sisaldab ka <0.5 % fosforit. Ostame me seda sellepärast ,et on truuks jäänud ja peseb kenasti asjad ära. Veel oleme me kasutanud Dreft Camomille Black mis
Kõrgema hinna puhul NÕUDLUS asendatakse see kaup mõne teise kaubaga Madalama hinna puhul tarbitakse suurem kogus, teatud punktis saab aga sellest tootest küllalt, nõudlus hakkab kahanema - KAHANEV PIIRKASULIKKUS Nõudluselastsus näitab, kui palju hinnamuutus NÕUDLUS mõjutab nõutava koguse muutust Asju, mida vajame, ostame ikka, mida ainult soovime, ostame vähem (karastusjoogid, piim) Jäik nõudlus hinnal väiksem mõju Elastne nõudlus väike hinnamuutus, suurem mõju kogusele JÄIK NÕUDLUS Täna maksab leib 1.- 10 ostjat 1.- x 10 = 10.- Homme maksab leib 1.50 Kõigest 8 ostjat 1,50 x 8 = 12.- SISSETULEK SUURENES, kuigi ostjate arv vähenes! ELASTNE NÕUDLUS Täna maksab karastusjook 1.-
olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõigi nende asjade sees ära unustada teised inimesed enda ümber. Inimesi ei saa osta kokku poelettidelt ega pidada neid asjadeks. Hea kodanikuna peaksime märkama ning esikohale seadma inimesed ja teised elusolendid mitte asjad, mida saame poest osta, sest just inimeste nägemine ja märkamine on olulised siis, kui on vaja aidata lähedasi, võõraid või endast nõrgemaid inimesi
Arutlus Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel
Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest maadest sisse osta (kohv, eksootilisemad puuviljad jne) Samuti, et oleks suurem tootevalik, kuna inimeste soovid ning maitsed on erinevad Mõningaid tooteid on odavam importida, kui ise kasvatada või toota Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud?
Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl. *Nõudlus mida suurem on nõudlus, seda rohkem jätkub turgu erinevatele ettevõtetele ja konkurents väheneb. *Väljumisbarjäärid kui teisele tegevusalale üleminek on raske, ei vähene ka konkurents. *Püsikulud püsikulude vähendamiseks tuleb tootmisvahendeid maksimaalselt ära kasutada. *Kliendid kui kliendi kulud hankija vahetamiseks on väikesed, on konkurents suurem. 2.Tooraine hankijad *Mustsõstrad ostame kodumaistelt kasvatajatelt nt Kumla marjakasvatustalust, mis tegeleb mustsõstarde kasvatamise ja müügiga. *Pakendid pakendame korgiga suletavatesse plastanumatesse, kogused jäävad vahemikku 1 liiter kuni 1000 liitrit.Taara hangime kohalikult tootjalt, nt Tehnoplast. *Pakendisildid laseme teha trükikojas, nt Auratrükk. *Tootmisseadmed ostame oma ala spetsialistidelt. Arvatavasti välistootjalt, kuna Eestis paraku piisavalt professionaalne tootja puudub. 3.Uued tulijad
klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware) · Ei või levitada Avalik tarkvara (public domain software) · Autor on loobunud kõigist õigustest. · Sellega võib sisuliselt kõike teha - muuta, levitada, paljundada jne. Kasutatud kirjandus http://math.ut.ee/~kerstit/sylearvuti/4.praks.tarkvara
34000 kulum kuus 1476 69422 51711 34000 9.54 eurot tund jääkmaksumus 35244 16164 900 jääkmaksumus 24750 12375 900 00 kahe aasta pärast 00 siis müüakse maha 4083.33 akumuleeritud jääkmak kulum sumus 49000 51000 98000 2000 Deebet ostame juurde" Kreedit müüme maha Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Algsaldo 4 Ostame 5 300 1500 Ostame 7 200 1400 Müüme 700 3100 700 3700 5 700 3500 Lõppjääk Kogus Summa
Minu päev on väga pikk. Hommikul ärkan kell 6.30. Siis käin dussi all ja pesen hambad. Kella seitsme paiku soon hommikust ja joon kohvi. Tavaliselt söön müslit piimaga. Siis panen riidesse ja 7.45 hakkan linna kõndima. Linnast läheb 8.10 buss kooli. Tunnid algavad 8.30. Lõunat sööme peale teist tundi. Käime bistroos või ostame poest. Tavaliselt koolipäev kestab kella kaheni. Peale tunde lähen koju. Koju jõuan umbes kella kolmeks. Kodus ma puhkan ja vaatan telekat. Õhtul hakkan koduseid ülesandeid lahendama. Kui kodused tööd tehtud, siis lähen sõpradega välja või vaatan telekat või surfan internetis. Tavaliselt lähen voodisse kella kümne paiku. Selline on minu tavaline päev. Mein Tag Mein Tag ist sehr lang. Im morgens wache ich um halb sieben auf
koristamine tavamõistes. Me koristame selleks, et saada erinevad pinnad elamises puhtamaks. Puhas kodu on silmale hea vaadata. Koristatakse ka tervislikumas keskkonnas elamise eesmärgil. Ideaalis võiks säravpuhta kodu saamine olla ka lihtne ja tulemus võiks hästi lõhnata.Mida me siis tervislikuma ja puhtama elu nimel tavaolukorras teeme? Me kasutame üsna sageli vahendeid, mis on ohtlikud nahale sattudes, sisse hingates ja mille aurud ärritavad silmi. Tervislikuma kodu nimel me ostame kalli raha eest poest kokku mürgimärgiga kangeid tooteid. Me peame koristusvahendeid hoidma võimalikult kaugel laste käeulatusest ja nende vahendite keskkonnamõju on sageli lõpuni uurimata. Teada on, et väga paljude koristusvahendite jääke ei suudeta veepuhastusjaamades joogiveest eemaldada. Terviseohtlike vahenditega puhtaks saadud kodu lõhnab kas kemikaali enda või siis sünteetiliste lõhnaainete järgi. Pärast vahendi lõppemist oleme hädas tekkinud pakenditega
Minu perega seotudühiskonnaelu valdkondadega. Minu pere on seotud erinevate valdkondadega : majandus, kultuur, valitsemine, tervishoid ja haridus. Majandusega on seotud väga minu perega. Ema ja isa käivad tööl ja maksavad tulumakse. Veel maksavad nad vee, elekti ja toidu ees. Kui poes käime ja ostame midagi peame selle eest ka maksma. Enamus inimeste elus mängib tähtsat rolli ka kultuur. Igal inimesel on oma hobi. Minu peres on kõikidel omad hobid. Isale, emale ja minule meeldib mängida võrkpalli ja mu vennale meeldib mängida jalkpalli. Haridusega on minu pere seotud nii palju ,et mina ja mu vend mõlemad käime koolis. Tegelt käib haridus ka täiskasvanute kohta kuna nemad saavad ka igapäev haridusega tegeleda. Iga päev nad õppivad midagi uut töö juures.
Käigukast: 4 käiguline manuaal Mootori maht: 1990 cm/2 „New Class“ BMW menu oli tohutu, sest ta varustati 2-liitrise mootoriga ja mudelinimeks sai 2002. See polnud veel kaugeltki piir. Tõelistele adrenaliinisõltlastele tehti väiksemas koguses 2002tii (kahe karburaatoriga, 130 hj, 97 kW) ja 2002 Turbo (170 hj) versioone. Just „new class“ BMW mudelit täiustades arenes aastakümnete jooksul välja see BMW, mida me ostame tänapäevani. Ameerika turu jaoks loodud ja sealsetele nõuetele vastamiseks kohandatud mudeli 2002 suurest mootorist annab aimu must, keskelt kahe hõbedase ribiga iluvõre. Pakuti ka kabrioletti ja luukpäraga 02-seeria autot. 1973. aasta Frankfurt Motor Show'l tutvustati sportautot 2002 Turbo, mis arendas 170 hobujõudu. Oli 2002-seeria autost suuremate rattakoobaste, laiemate velgedega ja R4 mootoriga. Tänu suurele kütusekulule, tehti ka kütusepaak 70-liitrini. See oli
Internet, ning pea igalühel televiisor. Kust ammutame erinevat informatsiooni, mis on esitatud võimalikult lihtsal kujul ja tähelepanu äratavalt. Meedia kujundab ka suuresti avalikku arvamust ning hoiakut, millest lähtuvalt langetame oma otsused ja valikud . Näiteks vaadates erinevaid katalooge või lihtsalt jälgides televiisorit, näeme me kuidas riietuvad inimesed me ümber ning mis moodi suhtuvad sellesse teised. Ise arugi saamata , märkame me, et ostame taolisi riideid ning sulandume massi. Meediast ammutatud informatisoonil võib olla meie mõttemaailmale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Tihti ei omanda me vajalikku teavet vaid kasutut. Nimelt meelelahutus saitidelt saadud info osutub meile täiesti ebavajalikuks, kuigi see on meile kindlasti mingilmääral oluline lõõgatumiseks ja enda väljaelamiseks. Halb mõju kajastub tavaliselt negatiivsetes emotsioonides ja käitumismustrites.
Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tuleks hakata mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Nagu me teame, on meil asi lihtne – käime tööl, teenime raha, ostame süüa vastavalt enda vajadustele ja millal iganes me seda soovime. Järelikult, on vaja lahendada tööpuuduse probleem, mis tingib madalaid sissetulekuid ja madalaid sääste. Ühe lahendusena tundub kõige kiirem ja loogilisem variant – toetame ettevõtete loomist arenguriikidesse, millega tekib juurde ka töökohti. Kuid siin kerkib esile suur probleem, mis on tekkinud seoses tehnoloogia arenguga. Tänapäeva
Tervis on väga oluline meie elus, kuid on palju neid, kes ei oska seda väärtustada. Ära hoidmaks selle riknemist, tuleks tegeleda mitmete vabaaja veetmis võimalustega ning hoida ennast. Elu tervemaks muutmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Tervise jaoks kõige olulisemaks asjaks on toitumine. Õige ja tervislik toitumine aitab igati hoida tervist. Tänapäeval on väga palju rämpstoitu, mida inimesed söövad igapäevaselt. Igas väiksemaski toidus, mida poest ostame, on sees väga mitmeid keemilisi aineid, mille hulgas ka säilitusained. Need omakorda muudavad inimese tervisliku olukorra nõrgemaks, sest organism vajab mitmeid vitamiine, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Mitmed arstid ja teadlased soovitavad päevas süüa mitmeid puu- ja juurvilju, kust saab kätte vajaliku koguse aineid, mida tervis vajab. Mida vähem tarbida erinevaid burgereid, kartulikrõpse, limonaade, seda paremini peab tervis vastu. On välja
Eesti majandus ja globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav....
Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks. Kõige suuremaks majanduse pidurdavaks teguriks pean mina aga meie negatiivset välismajanduse bilanssi. Me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Ma arvan, et kui see ei lõppe siis peab valitsus sekkuma, kuna see näitaks kui tugev riik me oleks majanduses. Majandust on võimalik edendada ja pidurdada mitmete tegurite poolt. Enamik neid tegureid on riigi käsutuses ja see on riigi enda teha, kuidas ta oma majandust arendada või kaitsta tahab. Suurimaks edendavaks majandus teguriks on turumajandus tänu millele majandus pidevalt areneb
Me teeme kingitusi ja lähme perega tuttavate juurde. Vastlapäaeval ehk lihaheitepäaeval meie pere teeb või ostab vastlakukleid.Tavaliselt ema ikka teeb neid , kuna omatehtud on paremad ja maitsvamad.Õhtul me läheme lauluväljakule ja laseme liu nagu meie peres kombeks. Kevadpühasid ei tähista me pere nii usinasti kui talipühasid. Kevade alguses on kohe naistepäaev.Naistepäaeval meie peres kingime emale lilli ja ostame tordi. Lihavõttepühi tähistame munadevärvimisega ja pajutibude tuppatoomisega. Värvime mune ja pärast koksime üksteisega võidu.Me viime ka ilusad munad tuttavatele , kuna kui munade värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega
inimesi meie enda silme all keset tänapäevast ühiskonda, kes elavadki päevast päeva olles puuduses toidust. Miks ei suuda meie riik ega ka inimesed tekitada piisavalt head süsteemi selle jaoks, et ka kõige hullemas seisus olevad inimesed ei peaks tundma tühja kõhtu? Me elame riigis, mis on arvestatud kui arenenud riik ja meie poed on küllusliku valikuga igast maailma nurgast kokku toodud erinevate roogadega. Me ostame iga päev endale korvitäie toitu ja ei mõtlegi sellel ajal, et see sama korvitäis toitu on midagi, millest paljud inimesed suudavad vaid unistada. Suurtel poekettidel läheb päevaselt sadade kilode kaupa toitu äraviskamisele tänu aegumisele, kuigi seda võiks jagada abivajajatele. Miks peaks neid huvitama see, kas see toit jääb prügikastis roiskuma või saab keegi sellest ka kasu? Olgugi, et tihtipeale need inimesed, kes sellisesse olukorda on sattunud, et nad ei suuda
vahepeal jala. Energiakriisi ära hoidmisele saab kaasa aidata igaüks, muutes oma tarbimisharjumusi säästlikumaks. Teiseks suureks probleemiks on see, et inimesed kipuvad ostma liiga palju. Poed on täis igasuguseid moodsaid vidinaid, milleta me saaks väga hästi hakkama. Kuid kõik see sära tekitab ihalust asju järjest juurde osta. Veel avaldab suurt mõju sellisele ostmisele tehnika pidev areng. Me kõik ihkame käija ajaga kaasas ja olla moodne inimene, me ostame endale uusi mobiile, arvuteid ja autosid. Kui mõne aja pärast saabub müügile aga uus ja veel parem toode, visatakse vana nurka ja tormatakse värskema järele. Selle kõige tulemuseks on see, et tekib tohutul hulgal jäätmeid, mis koormavad üle prügimäed ning metsaalused. Nii jätkates on meie keskkond üsna pea täiesti reostunud ning siis on juba lahendust probleemile leida palju raskem. Palju teemat on viimasel ajal pakkunud ka toidu liigne kokku ostmine
Kui ühiskond toodab punktis U, on tema ressursid suurelt jaolt kasutamata. Näiteks Eestis seisab maa söötis, inimesed on ilma tööta jne. Ühiskond ei saa toota punktis K, kuna selleks ei jätku ressursse. Punkti K jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus. Tegelikkuses ei vali ühiskond mitte kahe tarbekauba vahel, vaid tarbekaupade ja tootmisvahendite tootmise vahel. Mida enam me toodame tootmisvahendeid (ehitame uusi tehaseid, ostame uusi masinaid, seadmeid), seda paremini hakkame elama tulevikus. Koos tootmisvahendite tootmisega luuakse uusi töökohti ja suureneb ühiskonna jõukus. Iga riik peab leidma optimaalse vahekorra tootmisvahendite tootmise ja tarbekaupade tootmise vahel. Põhiliselt tarbekaupadele kulutamine põhineb vaid tänase päeva heaolul. Selleks, et elada tulevikus paremini peab ühiskond säästma, kokkuhoid suurendab ühiskonna tootmisvõimaluste piiri.
Kuid seal oli nii kitsas, et ema ja Spiro läks uut maja otsima. Leidsid maasikaroosa maja. Sellel majal oli suur aed, kus Gerry sai väikseid olendeid maa peal jälgida. Kõik olid uues majas sisse saanud elada kui Larry hakkas oma sõpradele kirjutama, et nad meile tuleksid. Larry ei arvestanud sellega, et meile ei mahu kõik külalised ära. Vaevu mahtus pere ära ja nüüd veel külalised ka. Kui ema tegi Larryle selgeks, et pole ruumi nii palju, siis Larry ütles kindlalt, et ostame suurema maja siis. Ja nii oligi, osteti uus maja. Tibukollane maja. Gerry oli aias ja nägi kuidas muld ülespoole tõusis. Alguses arvas ta, et see oli maavärin. Kuid pikkamisi tuli välja krobeline kael ning seejärel ka kilpkonn ise. Gerry sai kilpkonnaga väga hästi läbi. Kilpkonn oli Gerry kõige suurem sõber. Tuli talv ning ema sai kirja, et külla tuleb tädi Hermione. Terve pere oli selle vastu, et tädi külla tuleb ning hakati põhjuseid otsima, et ta külla ei tuleks
Kanada Kanada 60000000 Korea Vabariik Küpros Leedu Läti 50000000 Lõuna-Aafrika Vabariik Mehhiko Moldova Poola 40000000 Prantsusmaa Rootsi Saksamaa Soome 30000000 Suurbritannia Taani Tehhi Tiili 20000000 Tiili Tiili Ukraina Ungari 10000000 Valgevene Venemaa 0 1) miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu ? Enamus toidukaupasid on, kas Eesti hindadega võrreldes odavamad või ka siis maitselt paremad. Välismaalt saab ka erinevaid kaupasid, tänu sellele on inimeste valikuvõimalus suurem. 2) kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib ? Enamus toidukaupu on välismaised, nagu näiteks tulevad puuviljad lõunamaadest. Piimatooted on enamasti Eestimaised. Joogid on nii kodused, kui ka välismaised. RUMM Kaarel Kristjan Rink
soovitud lahendus. Ostes kaupu järelmaksuga, tasuks alati järele uurida tingimusi: kui suur on intress ja milline on tagasimakseperioodi pikkus. 2 Enne pangaga järelmaksukaardi- või laenulepingu sõlmimist loe lepingutingimused hoolega läbi. Erilist tähelepanu pööra intresside suurusele ja kohustustele, mis järelmaksukaardi omanikuks saamisega kaasnevad. Me ostame üha enam kaupu krediitkaardiga, mis tähendab, et sularaha kasutatakse vähem. Võimalus kanda raha otse ühelt pangaarvelt teisele ja pangakaartide ulatuslik kasutamine võivad kunagi viia selleni, et ühel päeval on müntide ja paberraha asemel ainult digitaalne raha. 2 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart? Uurimuses selgus ,et kõik 40 õpilast omavad pangakaarti. Joonis 1. Sektordiagramm
Skeem iseenesest on lihtne: esmalt tekitatakse pakutava toote / teenuse vastu huvi, seejärel vajadus ja lõpuks ostusoov. Protsessi paneb tööle aga eelkõige inimeste ahnus ning iga ostuga saadav rahuldustunne. Rahuldustunne on teatavasti sõltuvusttekitav ning selle uuestikogemise nimel sooritatakse üha uusi ja uusi (läbimõtlemata) oste. Lisaks tarbimisele kutsuvatele reklaamidele õhtuavad tarbimissõltuvust veel ka odavad pangalaenud. Ostuvaba päeva ajaloost Kõik, mida me ostame, mõjutab keskkonda. Ostuvaba päev toob välja tarbimise põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid - ainult 20% maailma elanikkonnast - 80% Maa ressursssidest, tekitades nii meeletu keskkonnakahju, viies paigast ära Maa tasakaalu ning lisaks toob selline käitumine kaasa rikkuste ebaõiglase jagamise. (Buy Nothing Day 2000) Ostuvaba päeva peeti esmakordselt aastal 1992 Kanadas Vancouveris.
c. tarbjate arv d. e. f. g. 5. Miks nimetatakse turuhinda majanduse tasakaalustajaks? Kuna turuhind on põhiline mille järgi hakatakse edasi hindu panema. 6. Tooge näiteid kaupadest, mis on sinu jaoks väheväärtuslikud ehk inferioorsed. Kunstlilled,kommid,ajakirjad,raamatud,küpsised,kala. 7. Valige oma kodusest majapidamisest vähemalt kolm näidet asenduskaupade ja täiendkaupade kohta. Saia asemel ostame meie sepikut. Poes moosi asemel teeme ise moosi. Vorsti asemel sööme sinki. Vali õige variant, põhjenda oma vastust 1. Kui tarbijad ootavad suhkru hinna tõusu, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimesed arvavad et hind kallineb veelgi või toodet ei jätku ja siis peab palju ostma suhkrut kokku ja inimesed teevad ka moose, kuhu läheb palju suhkrut. 2. Kui suhkru tarbijate arv väheneb, siis suhkru nõudlus väheneb, kuna inimesed ei osta
peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Kommertsreklaam kaubandusreklaam, need on sageli suunatud mingile konkreetsele kitsamale sihtgrupile, mida eeldab juba ka toode või teenus. Tihtipeale kasutatakse kommertsreklaamides pigem modelli, seda täiuslikku inimest, kellega me tahame sarnaneda ja kelle sarnaseks me võima muutuda, kui ostame või tarbime reklaamitavat toodet või teenust. See tekitab alateadlikult tunde, et ollakse sama täiuslik, kui kasutatakse seda toodet, mis meile parema tunde lubavad garanteerida. Kommertsreklaam põhineb sellel, et kaubamärki tuleb koguaeg tutvustada, sest tuntum toode müüb paremini. Sotsiaalpoliitiline reklaam reklaam, mis peab sobima ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega. Ühiskonnaelu ja poliitikaga seotud reklaam. Sotsiaalpoliitilised reklaamid on
Räägitakse ka sellest, et rohelise eluviisi järgimine on kulukas, kuna poes tuleks hoolikalt uurida, missuguseid toiduaineid on mõtet osta, et need tervisele ja loodusele halvasti ei mõjuks. Samuti korteris või majas remonti tehes tuleks kasutada looduslikke ehitusmaterjale ja värve. Selline kardinaalne muutus võib olla ühe inimese jaoks liiga raske. Tõttöelda võime rohelist eluviisi omaks võttes alustada kergematest asjadest. Näiteks, kui käime poes ja ostame kaupa, pole vaja tingimata osta kilekotti, vaid võiks selle kodust kaasta võtta või veel parem, kasutada spetsiaalset riidest kotti. Ning mõnel kaunil õhtupoolikul võiks poodi jalutada või jalgrattaga minna, alati polegi autot vaja, või siis kustutada toas tule, kui seda parasjagu tarvis pole. Nii säästame nii loodust kui ka raha ja võime tunnistada, et selles pole midagi keerulist. Tuleb tunnistada, et eestlaste eluviis on neil endil mõtlemises kinni. Need, kes ikka tahavad aru
Seoses vanusega on muutunud minu suhtumine rahasse. Kui inimesele antakse võimalus ise raha teenida, siis ta saab aru, et raha ei tule lihtsalt. Küll aga kipub mõnikord raha kergesti kuluma. Vanemate kohus on lastele õpetada oma lapsi rahaga õigesti ümber käima. Arvan, et minu vanemad on seda päris hästi teinud. Meie peres on seoses rahaga kindlad reeglid paika pandud. Minule ja õele antakse igaks nädalaks viiskümmend krooni taskuraha. Selle eest me ostame me maiustusi ja käime kohvikus. Koolitarbed ja muud vajaminevad tarbeesemed muretsevad meile vanemad. Peale taskuraha on mul avatud pangaarve, kus ma hoian natukene suuremat summat. Sinna laekub lisa sünnipäevadel ja mõnikord on minu arvel ka üllatusi vanaemadelt. Raha kogumist olen ma õppinud enda vanematelt. Emal ja isal on avatud reisifond, mis on mõeldud perega reisimiseks. Tänu sellele oleme käinud mitmel põneval välisreisil. Kui
mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse pidevalt edetabeleid ning nad ei pea kunagi millegist puudust tundma. Raha ei ole domineeriv mitte ainult kuulsate inimeste jaoks, vaid üleüldiselt ei saaks ükski inimene elada ilma, et tema elus ei oleks raha oluline. Raha eest ostame süüa, maksame makse ning see on tihtipeale vahendiks kompenseerimaks perekondlikke suhteid. Näiteks lõpetab laps kohe nutmise, kui talle ostetakse poes meelepärane mänguasi. Seega võib laps hakata juba teadlikult iga kord poes jalgu trampima ja karjuma, kuna ta teab, et vanemad ostavad talle siis täpselt sellise mänguasja või maiustuse, mida laps parasjagu soovib. Vanemad ise koolitavad lapsed maast madalast selliseks, et nad oskaksid nõuda, nõuda neilt
ollakse ja kui uhkeid asju endale ikka saadakse soetada. Aga see ei ole ju õnn. Kuna kui inimene tahab endale suurt kogust raha, peab ta selle nimel ka rohkem tööd rabama ja veetma mitmeid tunde rohkem töö juures istudes. See tekitab ju omakorda juurde stressi, eraldab inimese pikemaks ajaks perest ja viimaseks vabaajaks võib saada inimesele töö juures olev kohvi paus. Siit saab teha ka järelduse, et raha on meile vajalik ainult siis, kui me ostame selle eest asju, mis on meile tõesti vajalikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja osata armastada ja mõelda, et kõik mis siin ilmas peitub on just täpselt nii nagu vaja. Võib päris kindlasti väita, et see on üks osa õnnest, sest kes meist ei oleks õnnelik, kui kõik oleks meie jaoks ideaalne ja just nii nagu meile meelepärane on. Et seda saavutada, on vaja inimesel endaga vaeva näha ja teha suurt tööd, sest õnnelikuks ei tee ju meid
Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit euro eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni eurot aastas. Aga mida ma siis saaksin teha, sa küsid? - Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähendamise nädalaks. Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Arvan et võiksime anda kõik sinna oma panuse. Mõelda rohkem sellele mida me ostame kas on ikka vaja neid banaane kilekotti pakendada? Kui neil ainult oleks mingi looduslik kate peal. Kodus võiksime võtta kasutusele prügi sorteerimise jah see võib tunduda tülikas, kuid mina tahaksin ikkagi käia ja metsas prügivabas metsas linnulaulu kuulata. Mida sina tahad? Aitäh!
Kas shoppamine laastab ka muud peale rahakoti ? 10.A Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Pole midagi paremat, kui üks mõnus jalutuskäik mööda kaubanduskeskuseid, valides välja endale need kõige paremad kingad ja kõige ilusamad riided. Kuid kas me vahepeal mõtleme ka selle peale, mis kahju me sellega übrusele teeme ? Arvatavasti mitte. On suur vahe, kas me kasutame loodussõbralikke tooteid, või kasutame tooteid, mille tootmiskäigus on kasutatud plastikuid ja muud ebalooduslikku materjali. Kindlasti on olemas taaskäitlus, kuid kui palju see ikka loodust säästab. Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase. Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti ...
Kanasink Eesti 13,90 E450, E407, E451, E621, E301, E250 Süg.kül. lillkapsas Eesti 15,70 Või Eesti 15,50 Sinep Läti 6,00 E415 Välismaa toodete tarbimise põhjuseks on kindlasti nende puudumine kodumaal. Teiseks põhjuseks on eestimaiste toodete kõrgeim hind kui välismaa omadel. Tudengitena me jälgime eriti hinna ja kvaliteeti suhet. Sellepärast ka ostame näiteks eesti sinepi asemel läti toodangut, sest leiame, et selle hind ja kvaliteet on rohkem tasakaalus. Kolmandaks on päris paljud välismaa toodete pakendid palju silmapaistvamad ja kutsuvamad, kui eesti omadel. Meie rühma toitumine oli üsna kesine nagu ka selgub ülal väljatoodud tabelist. Kindlasti oleks tervislikum süüa rohkem kiudaineid, näiteks salateid ja puuvilju. Toitu valmistasime nii värskest
ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab. Film paneb tugevalt arutlema elu mõtte üle - milleks me elame, kellele. Auto, mis on kui otse 1955. aasta müügisaalist välja sõitnud, pole enam moes. Mis kasu on 1787. aasta 160,000 dollarilisest Chateau Lafite veinipudelist, kui see ainult riiulil tolmu kogub , autost, mis on otse kui 1955.aasta müügisaalsit välja tulnud, kuid millel puudub tõnapäeva masinatega võrreldes igasugunegi stiil, võimsus ja mugavus. Me ostame asju, mida me tegelikult ei vaja. Me omame asju seni, kuni need omavad meid. Me kardame kõike, mis võib meid meie turvalisest elust välja kiskuda, seega - me oleme hästi vaikselt, et miski ei saaks halvasti minna. Suurepäraselt oli filmis kasutatud lähikaadreid, mis tekitasid sellise kerge hirmu naha vahele ja samas süvendasid huvi. Kakluse stseenide ajal oli ikka näha lähemalt alati ka verd ja rusikaid, mis mõndadel hetkedel tekitasid kerge iiveldustunde, kuid asi võis ka olla minu
usaldus. Samuti on riskiks see, et meie töökvaliteediga ei pruugita rahule jääda. Selleks oleme me leidnud oma töötajateks inimesed, kes on sellel alal tunnustatud ja on seda tööd pikka aega teinud. C. Projekti eelarve Meie projekti eelarveks on 90 000.- . Me rendime 78m2 pinda Põlva kesklinnas, mis läheb meil igakuiselt maksma 1300.- . projekti alustamisek oleme võtnud laenu Big pangast. D. Hangitava sisseseade kirjeldus, maksumus ja hanke kanal. Mööbli ostame ettevõttelt OÜ Mööbel Sinule, kust me saame odavat, kuid väga kvaliteetset mööblit Diivan Zack 2 1 tk 3200.- Laud Sandra 1tk 1200.- Juuksurilaud 3tk 4000.- x 3 = 12 000 Juuksuritool Uuno 3tk 2000.- x 2 = 4000.- Föön Babyliss D141E 2tk 379.- x 2 = 558.- Juuksurikäärid 3tk 416
ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevate raha ostujõu tõus. Esineb sügavama majanduslanguse perioodidel. + tõuseb ostujõukus -finantsraskused, pankade intressid tõusevad, laene raske tagasi maksta Raharingluse reguleerimine. Pangad. Laenamine. Ükskõik milliseid tehinguid me päeva jooksul teeme, kas ostame toitu vms, kõik on seotud pangaga. Raha põhiülesanne on vahendada omandisuhete edasiandmiseks kaupade ja teenuste puhul. Nagu vere liikumiseks on veresoonte võrk, nii on raha liikumiskanaliteks ja ajutisteks settebasseinideks pangasüsteem.
· Vajalikud töötlemismahud (min, max varude tasemed ajaühiku ja lao kohta) · Transpordi, ladustamise, käsitlemise ja klienditeenindusega seotud kulud 2.Milline on varude reguleeriv funktsioon, tooge näide? · Varud moodustavad puhvri tootmise ja tarbimise vahel · Nõudluses/tarbimises peab olema teatud regulaarsus · Tootmist on võimalik planeerida pikema aja peale, tehes väikeseid korrektuure Näide : Ostame odavalt lattu mingit toodet, ning siis, kui toote hind tõuseb, siis müüme kõik maha. 3.Kirjeldage, milline on pikaajaline ennustus? 3...10 aastat Kasutatakse strateegiliseks analüüsiks, määramaks kindlaid nõudeid ja kohustusi uute ladude, tehaste jms jaoks. Samuti uute tarne ning ostulepingute jaoks. 4.Selgitage kvaliteedi mõistet üldiselt ja kvaliteedi mõistet transpordis Kvaliteedi mõiste: see on toote, teenuse võime rahuldada tarbija vajadusi, eelistusi ja nõudeid ja
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ VEINI VEAD JA SELLE ÄRA TUNDMINE Referaat Juhendaja: Regina Paeste Rakvere 2010 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Oksüdeerumine........................................................................................................................... 4 Kuidas veini säilitada?................................................................................................................ 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Sissejuhatus Paljud meist ei saa arugi, et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt, mida ei...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Õpik lk.10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidami...
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu
Erinevate lumelaudade valmistamine Disain Toote arendamine 1.2 Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid: Eesti ja lähedal olevatel turgudel puudub oma valmistamine, oskusi on küllaga ja disaini poolest on päid küllaga. Miinused: Turul on pikkaajalised ettevõtted kelle kogemused kündivad 20 aastasse ja nende bränd maksab. 2. Turg ja tarbijad 2.1 Turu jaotus Tootmine saab olema Jõhvi tööstus pargis. Tegemist on suurelt osalt tisleri toga ja toimub suur puidu sisse ost. Ostame ainult tugevat ja samas paindliku puitu mis talub ka raskemaid kliima tingimusi. 2.2 Tarbijad Tarbijateks on ainult selle spordi alaga tegelevad inimesed, nii harrastajad kui ka proffesionaalid. Enamjaolt nooremad inimesed. 2.3 Ettevõte tulevikus Tulevikus tahaks jõuda ülemaailmsele turule ja pakkuda oma kaupu ka USA ja Idamaade riigis IV. KONKURENTS 3.1 Konkurents Selliseid ettevõtteid skandinaavias ei ole, küll aga on juba Euroopas ja sealsed firmad on
(Prisma, 1989, MC ) (Baltic Disc , 2009, CD ) Mida neist kirjutatakse: «Esimesed laulud kirjutasime juba lasteaias. On aegu, kus vajame muusikat kui õhku,» mainib Viivi (41). Jõuludeks andsid Sõnajalad välja värskeima singli «Nüüd mine». «Tegelikult oli see laul juba varem valmis, aga nüüd andsime välja. Põhimõtteliselt teeme laule koos. Me käime isegi koos poes ja ka reisidel ostame teineteisele samasuguseid riideid. Aga tegelikult oleme väga erinevad, nii välimuselt kui ka iseloomudelt. Kui väikesed olime, siis me nii väga soovisime, et oleks õdesid-vendi. 1990. aastatel Eestis rekordarvu salvestisi müünud pereansambel Sõnajalg tuli kontserdiga tagasi muusikalavale 22.12.2005 Balti Misjonikeskuses, Kadriorus. See oli kristlikku muusikat viljeleva bändi esimene esinemine pärast seitset aastat. Uut on nii
prügi ära ei viskaks? Arvatavasti oleks sel juhul olukord meie kõigi jaoks katastroofiline. Taimed häviksid, loomad ning inimesed oleksid pidevalt haiged. Kui me prügi enam ära ei viskaks, siis oleks igal pool kole ning ka haiseks vastikult. Kas siis üldse enam inimesi, loomi ja taimi oleks? Või me upuksime endi toodetud prügi kätte. Kahjuks on prügi, rämps ja solk vältimatu. Seda lihtsalt tuleb. Kui me sööme, peame taldrikud ja klaasid ära pesema, kui me pakendites asju ostame, peame pakendid kusagile panema jne. Loomulikult lagundavad bakterid suure osa prügist ära, kuid bakterid ei suuda lagundada kilekotte, jogurtipakke ja teisi plastmassist ja kilest esemeid. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
