Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused:
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil
tekib küsimus, et kuidas peaks autori arvates pidev areng toimuma. 7) Küsimused: Ma ei tea kas mul jäi midagi arusaamatuks, kas ma saan öelda,et ei saanud aru? Kõige kohta tekkis oma arvamus või mõte, tõlgendus. Kuid see võib olla väär ja mitte kattuda teiste arvamusega. III Osa Descartes usub, et eksistents on määratud mõistuse poolt ja mõtlemist pole võimalik kaotada. Ta arvab, et kui inimene mõtleb, siis ta ka eksisteerib. Popper usub aga, et teadmist ennast ei eksisteeri enne kui teisenevad eelteadmised. Tema arvab, et uued teadmised tulevad läbi varasemate teadmiste. Mulle tundub,et Popperi lähenemine kindla teadmise probleemile on paremini põhjendatud. Usun, et Popper ei olnud Descartese mõtetega eksistentsi ja tõe leidmise kohta nõus, tugevate argumentide toel.
induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud
ülima allikana ning peame tunnistama endale, et tõde on üliinimlik ja inimese teadmised on piiratud. Lisaks möönab ta, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. Descartes leiab aga, et tema on, sest ta mõtleb ning tema arvates on üldkehtiv alus teadmistele mõtlemine. Descartese menetlus ei kummuta aga Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta, sest kuigi Popper olevat olnud tuttav Descartese arvamusega, et kõik teadmine tuleb mõtlemisest, siis Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ja mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o teadmine oma teadmatusest. Meie teadmatuse peamine allikas on tõik, et teadmised saavad olla vaid piiratud, kuna teadmatus on igatahes paratamatult piiritu
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa kroonikat" käsitletakse kui tõest allikat, kuid kui võtta mõni sarnast teemat käsitlev ilukirjanduslik teos, suhtub lugeja selle sisusse skeptiliselt. 3. Kui me kuuleme mingit väidet ja kahtleme selles, siis me pigem kontrollime selle tõesust, kui hakkame küsima, kellelt selline ...
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid
Samuti ei tea ma edasi kas peaksin autorit tõsiselt võtma kui ta ise ütleb, et see kõik on oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu meelest oli tekst lihtsasti loetav ja jälgitav, ei meenutanud tavalist filosoofiateksti. Tekst oli arusaadav ning ei tekitanud mõistmisega probleeme. 3.OSA Descartes leiab, et ta mõtleb ning tema alus teadmistele on mõtlemine. Popper arvab, et vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning me peame endale tunnistama, et tõde on üliinimlik ja inimeste teadmised on piiratud. Descartese menetlus ei kummuta Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ning mida rohkem teadmisi me saame, seda spetsiifilisemalt on meie teadmised sellest, mida me ei tea. Popperi arvates on
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada...
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t
Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel?
Üheks näiteks võib tuua islami traditsioonilise burka kandmise. Lääne-Euroopas on burka kandmine keelatud, põhjuseks on toodud turvalisus, kuna burka alt pole näha inimese nägu. Võin väita, et tegu on vabaduse piiramisega, kuna võeti ära valikuvõimalus kas kanda burkat või mitte. Benjamin Franklin, Ameerika filosoof, ütles: ,,Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust." Sir Karl Popper, inglise filosoof, lausus: ,,Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus." Usun, et kui ei piirataks inimeste valikuvõimalusi, olgu see inimene kristlane, budist, islamiusuline või ateist, ning kui usaldataks inimesi ja rahu, ei oleks ka probleeme. Sama toimub näiteks ka Hiinas, kus üritatakse alla suruda Tiibeti budiste. Niikaua, kuni ei seda ei lõpetata, ei saabu sinna ka turvalisus ja rahu
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu......................................................................................................................
teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus-
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatu...
Wittgenstein? V: Wittgenstein 18. Kas hiline Wittgenstein uskus lihtsate definitsioonide võimalikkuse? V: ei 19. Kuidas nimetab Wittgenstein keelelisi kontekste, milles sõnad saavad tähenduse? V: keelemängudeks (näide: palun tõlkige lause ,,Seal on hea elada" inglise keelde!) 20. Millest on tekkinud Wittgensteini arvates kõige suuremad segadused filosoofias? V: keelemängudest Karl Popper (1902-1994) 1. Mis sajandil ja kus Popper sündis? V: 20. sajandil Viinis 2. Millises ülikoolis Popper kuulas loenguid matemaatikast, füüsikast, filosoofiast ja psühholoogiast vabakuulajana? V: Viini ülikoolis 3. Millised 2 teooriat mõjutasid noort Popperit? V: Freudi psühhoanalüüsi teooria ja Einsteini relatiivsuteooria 4. Milliseid ameteid õppis noor Popper? V: tisleri, kirikumuusiku, algkooliõpetaja, matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetaja ametit 5
Teiseks kui õigustada induktsiooni induktiivselt(a posteriori, kogemus), tekib vigane ring, sest see peaks toetuma ju sellele printsiibile endale. Kui aga õigustus on a prioorne, siis on aluseks pime usk. Popperi järgi ei saa induktsiooniprobleemi rahuldatavalt õigustada teadus ei vaja seda, ideaalselt sobib oletuste ja ümberlükkamiste printsiip. Popperi järgi algab teadus oletusest, mitte vaatlusest. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud. 2. Milleks on vaja teha eristus tunnetuse (inglise keeles knowledge) psühholoogia ja tunnetuse loogika vahel? 3. Kirjeldage palun deduktiivse kontrolli meetodit.
see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud.
Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
Kui on olemas teadmiste allikas, siis miks autor mainis, et teadmine ei saa alata ei millestki. Minu arvates jääb autoril tõestamata see, et kuidas ma võin kindel olla, kas autori tekstis kasutatud näited on õiged ning ei põhine igasugustel muudel allikatel. Arusaamatuks jäigi see, et tõde on tegelikult olemas, aga me ei saa seda uskuda. Siin nagu autor just räägiks endale vastu sellega. Miks me ei või seda olemasolevat tõde siiski uskuda, kui see olemas on. III OSA Popper väitis, et paljudele asjadele siin ilmas ei saa kindel olla. Igale teadmisele, mida inimene omab, peab olema väga hea põhjendus. Isegi, kui põhjendus on leitud, ei või kindel olla, et see on piisavalt usaldatav. Descartes aga leidis, et kõige tähtsam on mõtlemine, alus teadmistele. Ta uskus, et inimesed peavad kindlalt midagi teadma, enne kui saab oma teadmistele toetuda, järelikult kui inimene kindlalt midagi teab, siis on see õige. Popper aga
fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2
Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega, sest üheks teadmise allikaks on traditsioon ehk aja jooksul kogunenud teadmiste hulk ilma milleta on võimatu oma teadmisi suurendada. Vaatlus ei saa toimuda
c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28
c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28
Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel?
Willa Cather - Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesi. + Anton Hansen Tammsaare - Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest. Mark Twain - Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. + Dorothy Parker - Kui tahad teada, mida Jumal rahast arvab, siis ainult vaata neid, kellele ta seda on andnud. Kristiine Kurema - Raha ei saa Armastada, Raha ei hooli vastu. + Karl Popper - Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus. Ingrid Bergman - Õnn on hea tervis ja halb mälu. + Ellen Niit - Õnn on inimeste kätetöö. + Horatius - Igal asjal on lõpp ja algus. + Sokrates - Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast. Platon - Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Pam Brown - Sõber on see, kellega julged olla sina ise.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel.
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained
induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll aga võib induktsiooni teel saadud järelduse tõesuse kasuks rääkida asjaolu, et seda ei ole õnnestunud falsifitseerida, mis seda järeldust korroboreerib. NT: See luik on valge. (Too luik on valge. Too kolmas luik on valge. Jne.) Järelikult kõik luiged on valged. 4. Kooskõlalisus. Too näiteid.
A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B. häbi C. rõõm 8. Utilitarism on A. tagajärje eetika teooria B. tahtevabaduse probleem C. keha ja vaimu probleem II osa 1. Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. Nimeta need. 1................................................................................................... ........................................
idealism, Marxism, hermeneutics and, especially, post-structuralism and deconstruction. Academic Culture Clash Analytic philosophers accuse continental philosophers of sloppy, or even meaningless, thinking Continental philosophers accuse analytic philosophers of petty narrowness and detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science
miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga. C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas d. K. Popper- kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab üksi ühiskonna avamist. e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest. Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale?
indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei ole eriti lihtne muuta. Objektivismi seisukohalt vaadatakse aga teadust pigem indiviidi mõistusevälisena seda ei mõjuta inimeste veendumused. Objektidel on alati olemas teatud omadused, olenemata sellest, kas inimene on nende olemasolust teadlik või mitte. Objektivismi toetajatena võib mainida selliseid nimesid nagu Karl Popper, Imre Lakatos ja Karl Marx. Popper väidab, et teadmised objektiivses mõttes on teadmised ka ilma teadjata. Lakatos ütleb, et teooria objektiivne väärtus on inimmõistusest sõltumatu. Täielikult nendega nõustuda ei saa, kuna tavaliselt mõjutavad indiviidide siseveendumused neid palju ning neist täielikult vabaks ei saa keegi. Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3
Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
- "in the perception of an event there is always a rule which makes the order of appearances necessary." - this shows that the empiricist approach of Hume is wrong - the concept of cause and effect is necessary for us for experiencing the world at all - the concept of cause and effect is something that we possess a priori before we ever experience it but the concept only becomes clear after we have experienced it. Popper - also against Hume - didn't think that the problem of induction was relevant to scientific methods - believed that both science and pseudo-science can be verified by observation and experience (eg astrology) - believed that is was easy to find verifications for nearly all theories because verification comes from repetitive observations but people are always forcing regularities upon the world making up rules to try to explain the world - they "jump to conclusions"
omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks: -meie oskus rääkida emakeeles (me ju räägime seda, kuid kõik ei oska kõiki emakeele grammatikareegleid sõnastada) -oskus kõndida -oskus hoida tasakaalu -looma/linnu oskus pesa/urgu ehitada -looma/linnu oskus teha vahet söödaval ja mittesöödaval -oskus süüa teha -oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast) *Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga. d. K. Popper- kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist. e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad samas tuleks loobuda ka ihadest . Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a
tõenäosuse abil. Kui tõenäosus on kõrge, võib seda teaduslikuks nimetada, kuid kui madal, siis pole see teooria teaduslik. Probabilismi puhul on olemas skaala, millel on madala matemaatilise tõenäosusega teooriad kuni kõrge tõenäosusega teooriad. Karl Popperi arvates on aga nii teaduslike kui pseudoteaduslike teooriate tõenäosus alati võrdne nulliga. Kui Popperi väide on õige, siis on teaduslikud väited ka peale tõestamatuse ka ebatõenäolised. Popper arvates võib aga teooria olla teaduslik ka siis, kui seda ei saa faktidega tõestada ning teooriat võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui seda saab faktidega põhjendada. Niisiis on teooria teaduslik, kui ollakse ette valmistunud määratlema eksperimenti, mis võib teooria ümber lükata. Kui aga selliseks vaatluseks või eksperimendiks valmis ei olda, siis on tegemist pseudoteadusega. Kuid Poppeti kriteerium ei eralda siiski teadust pseudoteadusest,
Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4
b) Leukippos - atomismi rajaja, aatomiõpetus, maailm koosneb väikestest a) Nietzche - sealpool head ja kurja jagamatutest osadest – aatomitest. Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed
autentset elu. Fenomenoloogia õpetus teadvuse nähtumustest ehk fenomenidest, see tähendab tegevusega kaasnevate kogemuste kirjeldust või analüüsi. Hermeneutika tekstide seletus-ja tõlgenduskunst. Ontoloogiline diferents on olemuse ja olemasolu erinevus. ,,Inimene on kehastanud aeg: tüdimuse, ängi, süü ja hirmu ning see annab inimesele võimaluse kogeda olemist tema tervikus." Inimene loob oma olemuse oma tegevuste ja valikute kaudu. Karl Popper (1902 -1994) 1994- Estonia uppus ja vene väed viidi Eestist välja. Sündis Viinis ja suri Londonis Teda mõjutasid psühho-analüüs(Freud) ja relatiivsusteooria. (Einstein) Õppis igast asju ja oli algkooliõpetaja. Pidas külalisloengud Londonis. Võttis vastu filosoofia õppejõu koha Uus Meremaal. Peateosed: · Historitsismi viletsus · Avatud ühiskond ja selle vaenlased Teadus on aine inimtegevuse valdkond kus vigasid süstemaatiliselt kritiseeritakse ja aja
- Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest. Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7
taandamist empiirilisele teadusele (või ka formaalsele teadusele, nagu loogika ja matemaatika), sest ka see oleks ebakriitiline, sest tähendaks normatiivse taandamist faktuaalsele. Popperi arvates tuleb tingimusteta tunnistada faktide ja normide dualismi, mis on edukalt kirjeldatav väidete ja ettepanekute kaudu. Sisuliselt ta samastab teaduse ja filosoofia, sest: ,,Kogu teadus ja kogu filosoofia on valgustatud terve võistus" (Popper 1972:34). Nii teaduse kui ka filosoofia põhimeetod on ratsionaalse arutluse meetod: probleemi selge püstitamine ja lahenduste kriitiline uurimine. Kokkuõtvalt loetust saan teha järelduse, et pole välja kujunenud absoluutset tõde või teooriat teadusfilosoofia olemuse kohta ja pole kindel, kas me kunagi jõuame absoluutse tõeni, sest erinevaid teooriaid teadusfilosoofia kohta ei ole võimalik kontrollida. Vihalemma artiklite
Falsifikatsionistide arvates areneb teadus katse-eksitus meetodil ja õpitakse vigadest. Falsifikatsioniste ja induktsioniste eristab üksteisest peamiselt see, et esimesed püüdlevad teaduse parendamise ja arengu suunas, teised aga püüavad katsete abil demonstreerida mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus
Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht. Ma tean, miks ta mind nii imelikult vaatab. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus. 1) põhjendatud sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid 2) tõene sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma
annaabi.ee 
