SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM 1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid? Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e.
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid...
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik
majoritaarne valimissüsteem valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi makroökonoomika majandusteaduse osa, mis vaatleb rahvamajandust terviksüsteemina maksupoliitika üldised põhimõtted, milliseid makse riik kogub mandaat valimisringkonnale eraldatud saadikukoht miinimumpalk palga alammäär (290 EURi kuus) modernism sotsiaalfilosoofia vool, milles vaadeldakse nüüdisühiskonda inimeste elulaadi muutumise ja väärtuste ümberhindamise alusel moderne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud ühiskond, infoühiskonnaeelne ühiskond monetarism majandusteooria ja majanduspoliitika suund, mille arvates määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk multikultuurne mitmekultuurilisus, so. ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa ...
raha ning kokkuhoitud raha anti üle avalike tööde fondi. 1931. aasta märtsi lõpul soovitas FDR osariigi seadusandlikul kogul moodustada komisjoni tööpuuduse vastu kindlustamise probleemi uurimiseks, selle tulemusena sadas Rooseveltile kaela süüdistusi sotsialismis. 28. augustil 1931 kogunes New Yorgi osariigi seadusandlik kogu erakorralisele istungjärgule, mille oli kokku kutsunud Franklin ise. Ta avaldas seal mitu kuud hoolikalt ettevalmistatud läkituse, mis sisaldas sotsiaalfilosoofia aluseid, praktilist kogu argumentatsioone, mis põhjendasid reformide vajalikkust. Vajalikkuse põhejndamise keskne küsimus oli: ,,Mida kujutab enesest riik?" Roosevelt tegi ettepaneku luua New Yorgi osariigi Ajutine Erakorraline Abistamisvalitsus ja assigneerida selle vajaduseks 20 miljonit dollarit. Vahendeid saadi tulumaksu tõstmise teel 50 protsenti. Roosevelti ettepanekud võeti vastu. Varsti sai ligi 10 protsenti New Yorgi osariigi elanikest TERA (ingl k. Temporary Emergency Relief
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; vt ka kodanikuühiskond; avalik sektor, erasektor moderniseerumine pikaajaline ning ühiskonna kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille käigus tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond modernism sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950
4 .poliitilis-majanduslike ja materiaalsete ühiskondlike tingimuste peegeldust Teooriate erinevad liigid Sotsiaalteaduslik ühiskonnakeskne lähenemine aluseks on massikommunikatsiooni iseloomu, toimimist ja mõju käsitlevad üldised ideed, mis põhinevad meedia ja teiste asjakohaste tegurite .süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel Normatiivne uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata .teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia .Operatsionaalne praktilised ideed, mille on kogunud ja mida rakendanud meediapraktikud Meediakasutuse tavateaduslik teooria või terve mõistuse teooria. Sellel teoorial põhineb võime teha .järjekindlaid valikuid, kriitilisi hinnanguid, elustiile jms Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi .reklaami veenmismärkide
· Epistemoloogia uurib, kuidas tekib teadmine tunnetusõpetus. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus? Mis on tõde? · Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist). 4. Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid? Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust? (J.S.Mill. Vabadus.) Demokraatia ja polüarhia probeem. Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism. Anarhism. 5
ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid. Seejuures tuleks meil Popperi soovitusel rakendada olemasolevate instutsioonide
on marketingi, ühiskondlikku aktiivsust ja palju muud Toomas Hendrik Ilves tark riik hoolitseb selle eest et meie .... 5 Lugemine Filosoofia on tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind). Kant filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena. Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad
kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös. Seega: filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka professionaalne vaimne teraapia intellektuaalsete umbsõlmede lahti(h)arutamisel. Traditsiooniliselt jaotatakse oma suures mahus ja ääretus mitmekesisuses raskesti hõlmatava filosoofilise universumi osiseid, sh filosoofia küsimusi ontoloogia, epistemoloogia ja praktilise filosoofia valdkonda (eetika, sotsiaalfilosoofia mitmesugused harud, s.h poliitikafilosoofia ja õigusfilosoofia) kuuluvaiks. Kaks esimest koos loogikaga omakorda moodustavad teoreetilise filosoofia tuuma. Ontoloogia, olemisõpetus, on see filosoofia osa, mis käsitleb olemise (kr ontos) kõige üldisemaid printsiipe, fundamentaalsemaid struktuure ja seaduspärasusi. Arutlustes ei lähtuta ega toetuta seejuures mitte tegelikkuse empiirilise uurimise materjalile ja kriteeriumitele, nagu
Võib ju pahatihti näha, et lumelinn või mänguväljak on puruks pekstud, istutatud puud murtud, seinad soditud. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea – loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. 24 Tänapäeva maailm Postmodernistlik sotsiaalfilosoofia on vaid paar aastakümmet vana, bestselleriteks kujunenud (Baumanni, Becki, Baudrillardi ja teiste) teosed ilmusid alles 1990. aastatel. Seetõttu on täna vara öelda, mis nende seisukohtadest läheb sotsioloogia kullafondi sarnaselt Marxi, Weberi või Belli teooriatele. Kindlasti ei saa nõustuda kõigega, mida postmodernistid väidavad. Kuid sama suure tõenäosusega võib aduda, et postmodernism avaldub ka Eesti ühiskonna igapäevaelus. 25
juriidlise argumentatsioon muutunud eelkõige Euroopa õigusruumis põletavaks probleemiks." Kindlasti ei piisa pelgalt objektiivsesse õigusesse kuuluva õigusnormi leidmisest argumenteerimiseks. Ajalugu näitab, et väga paljudel perioodidel on sellest piisanud argumendina õigusele vastavuse väljaütlemiseks. Viimastel aastakümnetel on argumentatsioon olnud kõneaineks väga paljudel juristide kohtumistel. Nt 1971 ülemaailmne õiguse ja sotsiaalfilosoofia kongress, mille teemaks oli juriidiline argumentatsioon. See diskussioon ei ole vaibunud tänaseni ja ilmselt ei vaibugi. Tänase seisuga on see laiapõhjaline doktriinide kogum, mis aitavad leida vastust sellele, kuidas õigesti põhjendada juriidilisi otsustusi. Kõige üldisemad tähelepanekud argumentatsiooni kohta: · Juriidiline argumentatsioon ei tohi eksida formaalse loogika vastu · Argumendid peavad olema antud kontekstis relevantsed
turumajandust.) Mill võitles demokraatia (ja nt ka naiste valimisõiguse) eest. Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi? Kas paljude väike õnn maksab rohkem kui väheste suur õnn? Kas tuleviku arvel tohib elada? Kuidas ikkagi õnne mõõta? Kui MÕ on moraaliprintsiip, siis on sellel vähemalt 2 viga: Ta väärtustab käitumise tagajärgi, mitte motiive. Kas täis kõhu mõnu on parem teadasaamise mõnust, kuidas sortida "kõrgemat" ja "madalamat" lõbu? Utilitaristlik sotsiaalfilosoofia on siiski päris hästi toiminud. Locke´i ideesid levitas Prantsusmaal Voltaire (1694-1778) Charles Montesquieu (1689 - 1755) väitis, et parima riigikorra tüüp oleneb paljudest faktoritest, näiteks kliimast, maastiku iseloomust, inimeste põhilisest tegevuslaadist, inimeste rahvuslikust iseloomust jne. Ta defineerib vabaduse: vabadus on võime tegutseda nii, nagu seadus lubab. Kuid samas leiab ta, et kehtivaid seadusi tuleb reformida. Vabaduse garantiiks riigis on
commune kehtivuse Euroopas, ja lõpetades väitega, et loomuõigus ja ius commune eksisteerisid kõrvuti. Rooma õiguse käekäiku ei mõjutanud ainult loomuõigus, vaid ka üldajaloolised tegurid: 1. Reformatsioon . 2. Maadeavastused ja koloniseerimise algus. 3. Euroopa võimusüsteemi ümberkujunemine. F. Wieacker sõnutsi on 17.-18.sajandi loomuõiguse eripära selles, et loomuõigus kui "sotsiaalfilosoofia" pretendeeris pärast oma eraldumist moraaliteoloogiast vahetult õigusteooria rollile. Taolise lähenemisega võttis loomuõigus jurisprudentsi sees endale selle rolli, mis seni oli kuulunud ius communele. See tähendab jurisprudentsi vabanemist senisest roomaõiguslikust traditsioonist õiguse uute põhialuste sisseseadmise kaudu. Juristid loobuvad roomaõiguslikest autoriteetidest ning võtavad oma eriala uute põhialuste loomise enda kätte. See ongi tavakäsitluses
annaabi.ee 
