Selle arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. Heideggeri pealmiseks probleemiks võib pidada olemiseküsimust. Sellel ma ka oma uurimistöös põhirõhku rakendasin. Ma proovisin avada olemise küsimuse, lähtudes Heideggeri arusaamast sellele. Inimesele on olemuslik see, et ta on olemas. Olemasolu ja eksisteerimise kooskõla annavad inimesele väärtuse, millest me tihtipeale teadlikud ei ole. Pidev uuesti küsimine tagab oleku, nagu Heidegger on öelnud, väljendab ühtlasi ka olemise küsimust ja selle definitsiooni. ................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö koostasin filosoof Martin Heideggerist, kes paelus mind oma olemise küsimusega. Ta on omanäolise keelega mõtleja, kelle tekstid sisaldavad väga sisukaid fakte
võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks?, Mis teeb selle, mis on, selleks, mis ta on?, Mida täh ol olla? In.kond on sellele kogu aeg vastust otsind, sellest ka relig, mis ütl, et jumal lõi, kuid so lihtsust vastus, jätab olemise tõelisuse varju. Tegelt peab see jäämagi küs-ks ja panema in mõistma maailma ja ol
Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja. Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine,
"Avalikkus ja selle probleemid" "Vana ja uut individualismist" avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikuadu 40 raamatut pedagoogika: tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond ta pidas välismaal kaks aastat leonguid kooliuuendustest kokkuvõte: "haridus e ole eluks valmistumine, haridus ongi elu ise" tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt Martin Heidegger Sündis 1889 sept 26 saksamaal 1923 aastal sai tuntuks teosega "olemine ja aeg" ta suri 1976 26.mail filoosiast: peamiseks võib pidada olemisküsimust, mille üha taas küsimine tema mõtlemise põhiosa moodustab oli üks eksistentsialismi rajajatest eksistentsialistliku filosoofia põhieesmärk on indiviidi eksistentsi teadvustamine see toimub vaid kogemustest lähtuvalt tema juures on tegemist on väga laia hermeneutika teemamääratlusega
Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks? o Põhiküsimus: ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?". Küsimus väljahaare on nõnda avar, et me ei suuda teda kunagi ületada. Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse. Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teadatahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 3840)? o Küsilause väljendamine isegi küsiva lausumise häälduse korral ei ole veel küsimine. Küsimine on teadatahtmine. Kes tahab, kes paneb kogu oma olemasolemise ühte tahtesse, see on otsustatud. Küsimus on ilma külgeriputatud väljendita, mis pärineb ranguseta kõne liiasusest, isegi kaugelt ühetähenduslikum ja otsustavam.
Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4
Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger.
what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach to philosophy. He too emphasized high standards of clarity and precision, but sought them more in the rigorous description of our immediate experience (the phenomena) than in the logical analysis of concepts or language. Continental Philosophy In "Being and Time" Heidegger turned phenomenology toward "existential" questions about freedom, anguish and death. Later, French thinkers influenced by Husserl and Heidegger, especially Sartre and Merleau-Ponty, developed their own versions of phenomenologically based existentialism. Continental Philosophy The term "continental philosophy" was the invention of analytic philosophers of the mid-20th century who wanted to distinguish themselves from
Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti. Me kas oleme selle sees või või see jääb meile võõraks. Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud,
kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks
lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess
soovidest. Mõtlev inimene suudab kuulata logost, mõistus surub soovid alla. KOSMOSE loomulik olek on omane kaootilisus, juhuslikkus (kaos) kui ka korrapärasus, mõistuslikkus, seaduspärasus. LOGOS tarkus, mõistuslik kõne, suhe ja põhjuslikkuse alus. SAAMINE- Herakleitose filosoofia ei ole ainult saamine, vaid SAAMISE ja OLEMISE süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine. Heidegger tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud. 5. Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised (Epikuros, Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid. Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine).
maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche,
virtuoossed 88. Mozart 23. terminal 56. suveräänne 89. sõime borsi 24. Tsetseenia 57. standardse 90. trohheus 25. konfidentsiaalne 58. Beethoven 91. Nietzsche 26. mõttetu 59. barokne 92. puänt 27. Heidegger 60. materjal 93. Raportid 28. santaaz 61. terrass 94. rousseau'lik 29. pankrot 62. tsuvasi 95. intervjueerima 30. pensionär 63. goethelik 96. nisis 31. magistral 64. peatselt 97
Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe
Kuidas olev on? -olev on alati liikuv (Herakleitos). Milles oleva olemus seisneb? (Platon) Mis on olev? Algus, millest kõik tekib. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? -Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ,,Mina" on olemas, sest keegi pettur, ülimalt võimas eksitab seda mina. Eksitagu palju tahab, ,,mina" ei kao ära nii kaua, kui me ise mõtleme, et oleme olemas
nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus
Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte
sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates
Sõna ja keel ei ole väljemõeldused, vaid kuuluvad kosmilise korra enese juurde (Logos). Inimkõne ei suuda seda Logost täpselt väljendada (Herakleitos). Kristliku teoloogia järgi oli algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi (saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt. Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis). 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Sõnade tähendus seisneb nende kasutusega. Tänapäeval põhjendatakse, et mingi hulk on raskesti tõlgitavad, kuid enamus mõisteid on paljudes kultuurides samad. 9
tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl Hume'iga, et lauda vaadates näeme me lauda, mitte ennast lauda vaatamas
Mina on vahendatud ka sotsiaalsete suhetega. Isand ja teenija kumbki pool on konstrueeritud läbi teise suhtumisest iseendasse. Marx inimene on ühiskondlike suhete summa. · psühholoogiline antropoloogia Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja
Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on
Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu. Dadaisma suubus sürrealismi. Tunnused 1
nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus.
tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See
vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus. Eksistentsialistide mõtlemine on selletõttu alati väga isikliku, elamusest määratud värvinguga. Alati on see mingist piirist ülehüppamine, millegi viimse küsimuse alla panek. Üldiselt tuleks sõna eksistentsialism kasutada teatud ettevaatusega. Sartre nimetab ennast ise eksistentsialistiks. Jaspers kasutab sõna eksistentsiafilosoofia. Heidegger seevastu aga ei soovi selliselt oma filosoofiat kirjeldada. Tema jaoks on "eksistentsianalüüs" üksnes esimene samm ulatusliku olemisküsimuse ontoloogiale. Selletõttu võiks teda käsitleda ka iseseisvana.
Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimeste välja mõeldused, vaid kosmilise korra osa logos. Inimkõne ei suuda logost täpselt väljendada. Maailma olemus on väljendatav mingis ürgses igikehtivas mitteinimlikus keeles Herakleitos Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid. Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas essentsia, asja olemus. Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis
ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia
· Tõsikindlusest. Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. ,,See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika." ,,Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed." ,,Müstiline maailm võib olemas olla." ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles. Martin Heidegger (1889-1976) 1976 sündis Kadri Adamson. Sündis ja suri Saksamaal Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu. Heidegger kritiseerib Platonit. Talle heideti ette, et ta tegi koostööd Hitleriga. Kuigi tal oli juudist armuke, kes oli peidus juutide kiusamise ajal
...................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine
7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943)
SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist.
lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
(Kasutatud materjal: Eva Lepik: Hermes) (...)Ammu-ammu kukkus meie riik kildudeks.Narrangansett. Susquehanna. Chemehuevi. Mattole.Liiga pikad nimed. Liiga võõrad keeled. Ärgesiis küsige meilt, mida me mäletame. Rannadpaistavad kaugele merele. Verevas,verises kumas. Enne meid, pärast teid ehitavad korallid uusi saari ja maid.(...)(Jaan Kaplinski: Me peame ju väga tasa käima, silmad maas) Martin Heidegger (1889-1976) Olemine ja aeg (1927), Kunstiteose allikas (1955) Hermeneutika kui maailmas olemise viis Keel ja olemine Kunstiteos: alati sümbol, allegooria. Esemelisus ja kunstilisus Teose iseolemine ,,See Vi on päris kenake, ja ta lihtsalt ei taipa, miks mina tema ümber ei keerle, nagu enamus teisi poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga
tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küll aga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus
Hariduse sisuks peab olema tänapäeval, rohkem kui kunagi varem ja igal kooliastmel, innovaatiliste isikute kasvatamine (Köörna,02:25). Üksik ja üldine peaksid olema tasakaalustatud. Selles töös eeldatakse, et inimene o n u u t e l e t e a d m i s t e l e a v a t u d kui on loodud eeldused hermaneutiliste ringide moodustumiseks tema mõtlemises. ―Otsustav ei ole mitte ringist välja, vaid temasse õigel viisil sisse tulla‖ (Heidegger,97:142). E e l d a t a k s e , et üksikud mida õpetus pakub, peaksid olema üldistega haaratud. ―Ülesandeks on laiendada mõistetud mõtte ühtsust k o n t s e n t r i l i s t e s ringides‖ (Gadamer, 97:183). Õpitava mõtestamine on siis, nii koolis kui ka edaspidises elus, niihästi induktiivne kui ka – koolis loodud eeldustele tuginedes – d e d u k t i i v n e . ―Käepärast mõistetakse ikka juba asjalootervikust lähtuvalt (Heidegger 97:138)
Hariduse sisuks peab olema tänapäeval, rohkem kui kunagi varem ja igal kooliastmel, innovaatiliste isikute kasvatamine (Köörna,02:25). Üksik ja üldine peaksid olema tasakaalustatud. Selles töös eeldatakse, et inimene o n u u t e l e t e a d m i s t e l e a v a t u d kui on loodud eeldused hermaneutiliste ringide moodustumiseks tema mõtlemises. Otsustav ei ole mitte ringist välja, vaid temasse õigel viisil sisse tulla (Heidegger,97:142). E e l d a t a k s e , et üksikud mida õpetus pakub, peaksid olema üldistega haaratud. Ülesandeks on laiendada mõistetud mõtte ühtsust k o n t s e n t r i l i s t e s ringides (Gadamer, 97:183). Õpitava mõtestamine on siis, nii koolis kui ka edaspidises elus, niihästi induktiivne kui ka koolis loodud eeldustele tuginedes d e d u k t i i v n e . Käepärast mõistetakse ikka juba asjalootervikust lähtuvalt (Heidegger 97:138)
juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris
vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus. Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse kogemine -> neurootiline inimene Baaskurjus -> baasvaenulikkus vanemate vastu à maailma vastu üldiselt; baasvaenulikkuse represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger - Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne
Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. 9 5. Derrida raamatud Writing and Difference (1978) Spurs: Nietzsche's Styles/Eperons: Les Styles de Nietzsche (1979) Dissemination (1981) Positions (1981) Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I. Counterfeit Money (1992) (With Geoffrey Bennington) Jacques Derrida (1993) Memoirs of the Blind: The Self-Portrait and Other Ruins (1993) The Gift of Death (1995) Archive Fever: A Freudian Impression (1996) The Work of Mourning (2001) (By Giovanna Borradori) Philosophy in a Time of Terror: Dialogues with Jürgen Habermas and Jacques Derrida (2002) The Problem of Genesis in Husserl's Philosophy (2003)
Hamsun, Sigrid Undset, Olav Duun (Norra); Halldór Kiljan Laxness (Island); Heðin Brú, William Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu. Futurismi kujunemist mõjutasid saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese-käsitlus ning prantsuse filosoofi Henri Bergsoni intuitivismi-õpetus
laetud. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid selle eksistenstiaalse situatsiooni määratlusega tegelevad ja kuidas nad seda määratlevad Eksistentsiaalsest situatsioonis. Olukord, sellele oluorrale vastav meeleolu, kus me tajume et oleme paisatud ellu või maailma enne veel, kui keegi meilt küsis kas me tahame siin olla. Camut- omandame elamise harjumuse enne, kui omandame mõtlemise harjumuse. Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras. Martin Heidegger- inimene on Dasein (siinolu, kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Kõik edasine järgneb sellest. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima miks ma olen, mis ma siin teen? Mis on filosoofia? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus.
Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine Baaskurjus - lapse baasvajaduste eramine mis rikub lapse turvatunnet. Baasvaenulikkus - laps tunneb vanemate vastu aga maailma vastu üldiselt kui ta kogeb baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias.
oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna Martin Heideggeri tehnikakäsitlus. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga setut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küllaga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie olemasolu, eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me
avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest ideaalettekujutusest lähtuv või teadvustamata suhe olemisse.B. Zuhandenheit – käepärane olukorra vaatlemine.
Elu lõpus lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sartre suri 1980 kopsuhaigusesse.(4;5) 6 INIMESE EKSISTENTSI ERIPÄRA Sartre'i kinnitusel on kaht liiki eksistentsalismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa filosoof Karl Jaspers (1883- 1969) ja prantsuse filosoof Gabriel Marcel (1889- 1976), ateistlikku suunda aga saksa filosoof Martin Heidegger (1889- 1976), prantsuse filosoof Albert Camus (1913- 1960) ning Sartre ise. Mõlemat suunda ühendab asjaolu, et inimese olemasolu erineb põhimõtteliselt asjade olemasolust. Inimene ei ole asi nagu tool, laud, maja vms. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Asjade puhul on aga asi vastupidi: nende olemus eelneb olemisele. Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta
sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt)
annaabi.ee 
