Selle arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. Heideggeri pealmiseks probleemiks võib pidada olemiseküsimust. Sellel ma ka oma uurimistöös põhirõhku rakendasin. Ma proovisin avada olemise küsimuse, lähtudes Heideggeri arusaamast sellele. Inimesele on olemuslik see, et ta on olemas. Olemasolu ja eksisteerimise kooskõla annavad inimesele väärtuse, millest me tihtipeale teadlikud ei ole. Pidev uuesti küsimine tagab oleku, nagu Heidegger on öelnud, väljendab ühtlasi ka olemise küsimust ja selle definitsiooni. ................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö koostasin filosoof Martin Heideggerist, kes paelus mind oma olemise küsimusega. Ta on omanäolise keelega mõtleja, kelle tekstid sisaldavad väga sisukaid fakte
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja. Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine,
"Avalikkus ja selle probleemid" "Vana ja uut individualismist" avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikuadu 40 raamatut pedagoogika: tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond ta pidas välismaal kaks aastat leonguid kooliuuendustest kokkuvõte: "haridus e ole eluks valmistumine, haridus ongi elu ise" tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt Martin Heidegger Sündis 1889 sept 26 saksamaal 1923 aastal sai tuntuks teosega "olemine ja aeg" ta suri 1976 26.mail filoosiast: peamiseks võib pidada olemisküsimust, mille üha taas küsimine tema mõtlemise põhiosa moodustab oli üks eksistentsialismi rajajatest eksistentsialistliku filosoofia põhieesmärk on indiviidi eksistentsi teadvustamine see toimub vaid kogemustest lähtuvalt tema juures on tegemist on väga laia hermeneutika teemamääratlusega
Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks? o Põhiküsimus: ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?". Küsimus väljahaare on nõnda avar, et me ei suuda teda kunagi ületada. Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse. Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teadatahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 3840)? o Küsilause väljendamine isegi küsiva lausumise häälduse korral ei ole veel küsimine. Küsimine on teadatahtmine. Kes tahab, kes paneb kogu oma olemasolemise ühte tahtesse, see on otsustatud. Küsimus on ilma külgeriputatud väljendita, mis pärineb ranguseta kõne liiasusest, isegi kaugelt ühetähenduslikum ja otsustavam.
Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4
Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger.
what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach to philosophy. He too emphasized high standards of clarity and precision, but sought them more in the rigorous description of our immediate experience (the phenomena) than in the logical analysis of concepts or language. Continental Philosophy In "Being and Time" Heidegger turned phenomenology toward "existential" questions about freedom, anguish and death. Later, French thinkers influenced by Husserl and Heidegger, especially Sartre and Merleau-Ponty, developed their own versions of phenomenologically based existentialism. Continental Philosophy The term "continental philosophy" was the invention of analytic philosophers of the mid-20th century who wanted to distinguish themselves from
Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, aga kas ei ole see lihtsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse küsimusele, mille juurde Heidegger kaua tahtis jõuda: ,, Mis on olemine?". Olemine pole miski, mis end maailmas olevana eest leiab, vaid see, mille toimel olev üleüldse on.See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega,
lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess
Filosoofilised probleemid on lahendamatud. 26. Kanti vaba tahte kategooriline imperatiiv. I Toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal kehtida ühtlasi üldise seaduse printsiibil II Toimi nii, et sa tarvitad inimsust nii oma isikus kui iga teise isikus igal ajal eesmärgina, mitte kunagi aga ainult vahendina. III Tee oma tegude eesmärgiks iseenese täiuslikkus ja võõras õnnelikkus. 27. Heideggeri mõtlemise põhiterminid (Sein, Dasein, eksistentsiaalid, aletheia). MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega.
maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche,
virtuoossed 88. Mozart 23. terminal 56. suveräänne 89. sõime borsi 24. Tsetseenia 57. standardse 90. trohheus 25. konfidentsiaalne 58. Beethoven 91. Nietzsche 26. mõttetu 59. barokne 92. puänt 27. Heidegger 60. materjal 93. Raportid 28. santaaz 61. terrass 94. rousseau'lik 29. pankrot 62. tsuvasi 95. intervjueerima 30. pensionär 63. goethelik 96. nisis 31. magistral 64. peatselt 97
Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe
Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemises...
Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes. Keskajal oli maagia olulisem kui ilu, kuid tänapäeval on rõhuasetus vastupidime. Tänapäeval puudub usk ainujumalasse. Keskajal tagas jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval sellele enam ei toetuta. 13. ?Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Heidegger, Martin 1996 Sissejuhatus metafüüsikasse Ta oli fenomenoloogiline mõtleja (tõde avaneb teatavast aspektist). Heidegger oli üsna kriitiline Kreekast alguse saanud mõtteviisi kohta. Heideggerile ei meeldinud Platoni tõlgendused, pidas neid valedeks. Heidegger ütleb, et kogu filosoofia soperdasid ära eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi.
Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte
sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl Hume'iga, et lauda vaadates näeme me lauda, mitte ennast lauda vaatamas
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. In...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteer...
Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu. Dadaisma suubus sürrealismi. Tunnused 1
Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes. Keskajal oli maagia olulisem kui ilu, kuid tänapäeval on rõhuasetus vastupidime. Tänapäeval puudub usk ainujumalasse. Keskajal tagas jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval sellele enam ei toetuta. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Ta oli fenomenoloogiline mõtleja (tõde avaneb teatavast aspektist). Heidegger oli üsna kriitiline Kreekast alguse saanud mõtteviisi kohta. Heideggerile ei meeldinud Platoni tõlgendused, pidas neid valedeks. Heidegger ütleb, et kogu filosoofia soperdasid ära eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade tõelist olemust otsib meist väljaspoolt, tema arvates peab seda otsima just meist endist. Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi.
tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). M...
Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimeste välja mõeldused, vaid kosmilise korra osa logos. Inimkõne ei suuda logost täpselt väljendada. Maailma olemus on väljendatav mingis ürgses igikehtivas mitteinimlikus keeles Herakleitos Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid. Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas essentsia, asja olemus. Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis
ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile
· Tõsikindlusest. Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. ,,See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika." ,,Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed." ,,Müstiline maailm võib olemas olla." ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles. Martin Heidegger (1889-1976) 1976 sündis Kadri Adamson. Sündis ja suri Saksamaal Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu. Heidegger kritiseerib Platonit. Talle heideti ette, et ta tegi koostööd Hitleriga. Kuigi tal oli juudist armuke, kes oli peidus juutide kiusamise ajal
....................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine
7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943)
SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist.
lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
(Kasutatud materjal: Eva Lepik: Hermes) (...)Ammu-ammu kukkus meie riik kildudeks.Narrangansett. Susquehanna. Chemehuevi. Mattole.Liiga pikad nimed. Liiga võõrad keeled. Ärgesiis küsige meilt, mida me mäletame. Rannadpaistavad kaugele merele. Verevas,verises kumas. Enne meid, pärast teid ehitavad korallid uusi saari ja maid.(...)(Jaan Kaplinski: Me peame ju väga tasa käima, silmad maas) Martin Heidegger (1889-1976) Olemine ja aeg (1927), Kunstiteose allikas (1955) Hermeneutika kui maailmas olemise viis Keel ja olemine Kunstiteos: alati sümbol, allegooria. Esemelisus ja kunstilisus Teose iseolemine ,,See Vi on päris kenake, ja ta lihtsalt ei taipa, miks mina tema ümber ei keerle, nagu enamus teisi poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga
tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küll aga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus
G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu.
G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu.
seespoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Radin võttis omaks Boasi kultuurirelativismi, teda huvitas eriti indiviidi suhe oma kultuuriga. Psühhoanalüüs sündis küll psühhoteraapiana, kuid kasvas kultuuriteooriaks. Ka alustab psühhoanalüüs indiviidist, Minast, kelle psüühika jaguneb teadvustatud ja teadvustamata osaks. 20. Kuidas suhtub keel tegelikkusesse? Keel on kokkuleppeline, märgisüsteem kokkuleppeline. Heidegger ,,Keel on olemise koda". Baudrillard märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga. Suhtleja meelest ongi keel teabe edasiandmise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju. Kui midagi öeldakse, siis järelikult on kellelgi vaja sõnum edasi anda. Oleks lihtsameelne uskuda, et keelend ja asi, millele see viitab, on samased. Keel ei kirjelda tegelikkust. (Saussure.) Seega ütleb Saussure, et me jagame
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. 9 5. Derrida raamatud Writing and Difference (1978) Spurs: Nietzsche's Styles/Eperons: Les Styles de Nietzsche (1979) Dissemination (1981) Positions (1981) Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I. Counterfeit Money (1992) (With Geoffrey Bennington) Jacques Derrida (1993) Memoirs of the Blind: The Self-Portrait and Other Ruins (1993) The Gift of Death (1995) Archive Fever: A Freudian Impression (1996) The Work of Mourning (2001) (By Giovanna Borradori) Philosophy in a Time of Terror: Dialogues with Jürgen Habermas and Jacques Derrida (2002) The Problem of Genesis in Husserl's Philosophy (2003)
Hamsun, Sigrid Undset, Olav Duun (Norra); Halldór Kiljan Laxness (Island); Heðin Brú, William Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu. Futurismi kujunemist mõjutasid saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese-käsitlus ning prantsuse filosoofi Henri Bergsoni intuitivismi-õpetus
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna Martin Heideggeri tehnikakäsitlus. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga setut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küllaga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie olemasolu, eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus
avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest ideaalettekujutusest lähtuv või teadvustamata suhe olemisse.B. Zuhandenheit – käepärane olukorra vaatlemine.
Elu lõpus lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sartre suri 1980 kopsuhaigusesse.(4;5) 6 INIMESE EKSISTENTSI ERIPÄRA Sartre'i kinnitusel on kaht liiki eksistentsalismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa filosoof Karl Jaspers (1883- 1969) ja prantsuse filosoof Gabriel Marcel (1889- 1976), ateistlikku suunda aga saksa filosoof Martin Heidegger (1889- 1976), prantsuse filosoof Albert Camus (1913- 1960) ning Sartre ise. Mõlemat suunda ühendab asjaolu, et inimese olemasolu erineb põhimõtteliselt asjade olemasolust. Inimene ei ole asi nagu tool, laud, maja vms. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Asjade puhul on aga asi vastupidi: nende olemus eelneb olemisele. Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta
sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
